Allpool on lisatud ülevaade riigihaiglas tapmisega sügisel 2009 lõppenud
surmajuhtumi asjaoludest ja ebaseaduslikult 2012 lõpetanud ja
kriminaalmenetluse lõpetamise määruses 25.okt. 2012
ohjeldamatult valetanud ja asjaolusid võltsinud Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Endla Ülviste valedest, samuti advokaadibüroo poolt osutatud Ülviste valed tähelepanuta jätnud ja kriminaalmenetluse ennistamisest keeldunud
Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ivi Kesküla valedest ja võltsingutest menetlusaluste kasuks Ivi Kesküla 28. jaan 2013 määruses.
Kõik faktid on kaetud asitõenditega, milledest on alljärgnevalt
koondatud kokku 3 ülevaadet selgitustega. Prokuratuuri ja kohtunik Ivi
Kesküla valedest ja asjaolude võltsingutest juba 2013 teadlik
Kaitsepolitseiamet (allkirjastanud KAPO büroo juht Alar Savipõld) teatas
10. sept. 2014, et ei pea prokuröride ja kohtuniku poolt menetlusaluste
kasuks valetamist ja asjaolude võltsimist nende määrustes vajalikuks
uurida ja et kuigi karistusseadustiku kohaselt on kohustus algatada
uurimine kuriteokaebuse esitamisel kuriteoasjaolude tuvastamisel (ja
prokuröri ning kohtuniku poolt teadvalt valeotsuse tegemine on
Karistusseadustiku kohaselt kriminaalkorras karistatav) otsustab riik
(loe ametnik) inimese eest, kas ja milliseid kuritegusid Eestis
uuritakse.
Asjaolud -
Oliver Rõigas pöördus PERHi 24. sept. 2009 seoses talle ekslikult PERH
EMOs viis päeva varem 19. sept 2009 määratud Cerucal (Metoclopramide)
ravimi üliraskete kõrvalnähtudega
23.
sept. 2009 külastas Oliver Rõigas oma perearsti, kuna tal oli tekkinud
20. sept 2009 elus esimest korda rasked neuroloogilised nähud - silma
kõõrdi vajumine, ühe näopoole tuimus, lisandus ja süvenes
tasakaaluhäire, mis kõik oli tal tekkinud päev pärast Mustamäe haigla
EMO külastust 19. sept. 2009, kus talle oli määratud ekslikult dr Perli
soovitusel dr Eva Vask poolt Cerucali (metoclopramide), mille võimalikud
ülirasked neuroloogilised nähud vt.
www.fda.gov/downloads/Drugs/DrugSafety/UCM244086.pdf kattuvad
Oliveril 20. sept. 2009 tekkinud sümptomitega. Perearst soovitas 23.
sept. 2009 naasta Mustamäe haiglasse uuringutele, kuid nõustus andma
saatekirja Ida-Tallinna Keskhaiglasse. 24. sept. 2009 tegime siiski
perearsti soovituse kohaselt ja läksime tagasi PERHi. PERHis mõisteti
Cerucali ekslikku määramist ja selle manustamine lõpetati, kuid Oliveri
eest varjati, et tekkinud sümptomid kattuvad selle ravimi võimalike
üliraskete neuroloogilste nähtudega. Oliver pandi "uuringuteks"
haiglasse ja talle hakati manustama tema teadmata esimesest õhtust
psühhotroopset ainet Zopitin ja varasemast 24-48 korda
suurema koguses IGA PÄEV deksametasooni, mille üks võimalik kõrvaltoime on ajuturse.
Seejärel tekkisid ja süvenesid Mustamäe haiglas hingamisraskused, ning
raviarst Mihkel Leiner kadus ootamatult puhkusele, tema alluv Aadu
Liivat, kes oli raevunud haiglavahetuse kokku leppinud ema kahtlustest,
et ravi ei pruugi olla õige hakkas ema ähvardama väljaviskamisega ja
andis medtoimiku kohaselt korralduse manustada Oliverile korduvalt tema
teadmata ja loata ka Xanaxit. Pärast Leineri kadumist, 13. haiglapäeval
selgus, et Oliveril on jäetud ravita kahepoolne bakteriaalne
kopsupõletik Streptococcus ning kohe selle ravivea selgumisel manustati
talle 6. okt. 2009 Leineri alluvate poolt neli korda Haloperidoli ja
seejärel 7 korda Propofolit, mida kumbagi ei tohi anda hingamisraskustes
inimesele. Medtoimikust selgub, et 7. okt. 2009 varahommikul enne minu
saabumist haiglasse, kui pidi toimuma haiglavahetus uimastati Oliver
kangeima võimaliku narkootilise ainega Fentanüül, mida ei tohi anda
hingamisraskustes inimesele ja mida tohib üldse palatis anda vaid siis,
kui nõrgemad opiaadid pole valu vastu mõjunud, kui Oliveril polnud
haiglasse uuringutele minnes üldse mingeid valuvaigisteid määratud, sest
tal valud puudusid. Fentanüüliga uimastamise järel tühistati
haiglavahetus, seejärel lükati edasi ka palve koju minna, mis pidi
toimuma lõpuks 12. okt. 2009. 12. okt. 2009 raviarstiks saanud Tiiu
Paulus lõpetas seniste antiobiootikumide manustamise ja andis korralduse
anda Oliver Rõigasele 2 milj ühikut penitsilliini pärast mida kiirenes
südamerütm. Seejärel andis Paulus Oksana Granovskajale korralduse
manustada Oliver Rõigasele mh vägistamisdroogina tuntud südametegevust
mõjutavat Klofelinit, mida anti 2 korda k 14-16 0,5 mg ehk mitu korda
rohkem selle medikamendi raviinfo kohaselt lubatud ühekordsest doosist
ning Klofeliini teise annuse manustamise järel hüppas ülemine vererõhk
130lt pea 180ni. Seejärel 12. okt. 2009 17 manustas Granovsakaja Oliver
Rõigasele tema teadmata ja nõusolekuta simultaanselt erinevaid vererõhku
alandavaid, südametegevust mõjutavaid, sh südamerütmi aeglustavaid
medikamente - Metoprolol 50 mg, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg ja
Trandate 10 mg. Pool tundi pärast seda rünnakut k. 17.30 tekkis Oliveril
katkendlik hingamine, k. 18.45 kukkus ülijärsult vereõhk ja Oliver
vajus kooma. 13. okt. 2009 hommikul andis dr Tiiu Paulus ebaseadusliku
korralduse võtta ära Oliver Rõigaselt kogu toit ja kogu ravi, sh
kopsupõletiku ravi, toidu ja ravi tagasipanemisest keeldus ka puhkuselt
naasnud osakonnajuhataja Mihkel Leiner. 13 tundi pärast Oliver Rõigase
nälga ja täielikult ravita jätmise algatati 13. okt. 2009 õhtul k 22
Pauluse algatusel ajusurma tuvastamise kaheosaline protseduur
neuroloogi ja anestesioloogi poolt, kes saabusid kaheosalist
protseduuri, mille vahel peab olema 12 tundi kordama 14. okt. 2009
päeval, kuid katkestasid protseduuri ega allkirjastanud ajusurma
tuvastamise protokolli. Seejärel kirjutas noore inimese ebaseaduslikult
nälga ja täieliku ravita jätnud Paulus medtoimikusse omakäelise hinnangu
seisundi "näitajatest", mida hilisemas kinnimätsimises esitati kui
fakte, varjates, et ajusurma tuvastamise protseduuri teinud neuroloog ja
anestesioloog olid protseduuri katkestanud ja Paulusel puudus igasugune
alus inimese teadliku tapmisotsuse tegemiseks, milleks inimese nälga ja
raskes kopuspõletikus inimese igasuguse ravita jätmine on. 14. okt.
2009 õhtul pärast seda, kui olin samal päeval dr Leinerile öelnud, et
lahkume Oliveriga järgmisel päeval haiglast koju, kuid vajan laenuks
hingamisaparaati, mida Oliver vajas pärast Pauluse ja Granovskaja
manustatud medikamente 12. okt. 2009 sunniti mind haiglast enne südaööd
lahkuma. 15. okt. 2009 hommikul k 4.45 kaks päeva näljas ja igasuguse
ravita Oliveri süda peatus, kas tema kehassse sisestati sel öösel veel
midagi ja kas hingamisaparaat eemaldati enne või pärast südame peatumist
ei ole võimalik enam teada saada.
Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohast, et raskete
kriminaalasja kinnimätsimise takistamiseks tuleb kinnimätsimisega seotud
asjaolud avalikustada, avalikustan ka postituse lõpus ülevaated selle
kohta, mida valetasid ja milliseid asjaolusid võltsisid menetlusaluste
kasuks minu poja Oliver Rõigase tapmisega Mustamäe haiglas 2009
pooleaastase viivitusega avatud menetlust juhtinud Põhja
Ringkonnaprokuratuuri juthivprokurör Endla Ülviste ja Tallinna
Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Kesküla oma määrustes, millega juhtumi aus
menetlus siseriiklikult blokeeriti.
Massiivne kinnimätsimine prokuratuuris
Tänavu 30. mail 2014 saatis mind esindav advokaadibüroo politseile
taotluse avada kriminaalmenetlus minu poja surma asjaolude juhtumis
Mustamäe haiglas nn eksperthinnangu koostanud kolme kohtuarsti - Marika
Väli, Anu Adamsi ja Anastassia Tsernova suhtes, kuna vastavalt
karistusseadustikule on vale eksperthinnangu
andmine kriminaalkorras karistatav tegu ja eelmainitud valetasid ja
võltsisid asjaolusid täiesti süüdimatult, mille kohta on asitõendid kõik
olemas.
13. juunil 2014 teatas siseminister Hanno Pevkuri kureeritav politsei
(allakirjutanud Helen Pallon), et "ei ole antud asjas võimalik
kriminaalmenetlust alustada ning seda KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel, kuna
antud juhtumi ning samades isikute kohta on juba otsus vastu võetud."
Politsei ei ole kunagi uurinud Marika Väli, Anu Adamsi ja Anastassia
Tsernova valetamist ja asjaolude võltsimist, mille kohta on mustvalged
asitõendid advokaadibüroo vahendusel politseile saadetud, kuid silmi
pilgutamata valetatakse, et "samade isikute kohta on juba otsus vastu
võetud".
Mis riik see on? Jõhkraks tapmiseks osutunud haiglajuhtumit,
mille tänase seisuga viimased detailid tulid lagedale alles mais 2014 on
kinni mätsinud terve hulk ametnikke ministrite Hanno Pevkuri, Ken-Marti
Vaheri, ja Marko Pomerantsi haldusalas, rääkimata peaprokrurör Norman
Aasast, kellele tema teenete eest äsja Taavi Rõivase valitsuses sobiv
maandumisplats justiitsministeeriumi kantslerikohale vormistati.
Juhtunu
sisu ei ole seejuures ammu enam "lihtsalt eutanaasia", vaid nii õudne,
kui seda on siia ka kirja panna - tegu on tahtliku tapmisega jõhkralt ja
teadlikult mitme saatuslikuks saanud ravivea järel. Just Patsientide
Esindusühingu juht PIlle Ilves, kes on kursis kõigi asjaolude ja
asitõenditega oli esimene, kes ütles mulle, et seda, mida tehti ei saa
kuidagi nimetada eutanaasiaks, vaid tegu on tapmisega. Ja nagu näete,
tänases Eesti võib inimese ka ära tappa ja seda kõike saab kinni mätsida
ja isegi siis, kui esitad politseile mitmel leheküljel ülevaate, kuidas
mitme menetlusaluse õpingukaaslase, Kohtuekspertiisi Instituudi
asedirektori Marika Väli juhtimisel valetati ja asjaolusid võltsiti
teatab politsei advokaadibüroole, et ei uuri ja kõik.
ÜLEVAADE PROKURÖR ENDLA ÜLVISTE VALEDEST JA ASJAOLUDE VÕLTSINGUTEST KRIMINAALASJA 10230104785 LÕPETAMISE MÄÄRUSES
1. Prokurör Endla Ülviste lõpetas kriminaalmenetluse ebaseaduslikult, kuna
võltsis kriminaalasja lõpetamise määruses menetlusaluste kasuks
asjaolusid ja jättis tegemata olulised uurimistoimingud.
2.
Kriminaalasja 10230104785 lõpetamise määruses 25. 10. 2012 lk 3 võltsis
menetlust juhtinud prokurör Endla Ülviste kahtlusaluste Oksana
Granovskaja ja Tiiu Pauluse kasuks Oliver Rõigasele enne temal
katkendliku hingamise teket ja järgnenud kooma langemist 12. okt. 2009
manustatud ravimite loetelu. Prokurör Endla Ülviste valetas määruses
kahtlualuse Oksana Granovskaja kasuks, et „O. Granovskaja ütlused
langevad kokku O.Rõigase haigusloos olevate andmetega“.
Oliver
Rõigasele meditsiinitoimiku kohaselt 12. okt. 2009 manustatud ravimite
loetelu ja toimingute kohta (vt. lisa, kriminaaltoimikus asub antud
asitõend lk. 99) manustas Oksana Granovskaja 12. okt. 2009 kell 17
Oliver Rõigasele simultaanselt erinevaid südametegevust mõjutavaid, sh
südametegevust aeglustavaid vahendeid (Metoprolol 50 ml, Nifedipine 10
mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg), milledest tunnistuste andmisel
politseis 2011 mainis Granovskaja üksnes Trandatet, seega andis Oksana
Granovskaja teadlikult politseile valetunnistuse.
Kuigi
Granovskaja varjas, et manustas koos 10 mg Trandatega ka Metoprololit 50
ml, Nifedipinet 10 mg ja Amlodipinet 10 mg kirjutab prokurör Ülviste
määruses: „O. Granovskaja ütlused langevad kokku O.Rõigase haigusloos
olevate andmetega“.
Seega võltsis prokurör Endla Ülviste
teadlikult Oliver Rõigasele enne temal katkendliku hingamise teket ja
iseseisva hingamise peatumist manustatud ravimite loetelu, ja esitas
politseile valetunnistuse andnud Granovskaja ütlusi kriminaalmenetluse
lõpetamise määruses eksitavalt kui tõepäraseid, kuigi Granovskaja
valetamine ja manustatud ravimite loetelu on selgelt tõendatav toimikus
olevate asitõenditega lk 99 ning Granovskaja ja dr Tiiu Pauluse poolt
politseis varjatud ainete manustamist kinnitas ka Kohtuekspertiisi
Instituut.
3. Kuigi meditsiinitoimiku sissekannete leht 12.
okt. 2009 Oliver Rõigasele manustatud ravimite loetelu ja toimingute
kohta (vt. Lisa 1, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99)
tõestab, et Oliver Rõigasel tekkis Granovskaja poolt kell 17
simultaanselt manustatud erinevate vererõhku ja südametegevust
mõjutavate ravimite manustamise järel katkendlik hingamine k. 17.30
võltsis prokurör Ülviste kriminaalasja lõpetamise määruses katkendliku
hingamise tekke kellaaega, väites ekslikult, et see tekkis k. 17.
4. Kuigi meditsiinitoimiku sissekannete leht 12. okt. 2009 Oliver
Rõigasele manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. Lisa 1,
kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) tõendab, et lisaks
katkendliku hingamise tekkele pool tundi pärast Granovskaja manustatud
erinevaid vererõhku ja südametegevus mõjutavaid aineid kukkus ülijärsult
k. 18.45 Oliver Rõigase vererõhk, on prokurör Ülviste jätnud ka selle
asjaolu kahtlusaluste kasuks tähelepanuta ja Oksana Granovskaja kasuks
eksitavalt väitnud, justkui tekkisid probleemid hiljem (kooma langemine
k. 19.30).
5. Lisaks Granovskaja poolt politseile antud
valeütluste esitamisele tõepärastena selgub prokurör Endla Ülviste
määrusest, et prokurör jättis kahtlualuste Aadu Liivati, Oksana
Granovskaja, Tiiu Pauluse ja Mihkel Leineri kasuks täielikult
tähelepanuta asjaolu, et kõik politsei poolt ülekuulatud Mustamäe haigla
meedikud andsid politseile valetunnistusi, varjates mitmeid Oliver
Rõigasele tema teadmata ja nõusolekuta manustatud, sh psühhotroopseid
ravimeid, kuigi prokuröril oli võimalus ravimite loetelu üle
kontrollida, kuna vastavad asitõendid on kriminaaltoimikus lk 83, 82,
81, 87-104.
Prokurör Endla Ülviste määrusest ja
kriminaaltoimiku materjalidest selgub, et prokurör jättis kahtlusaluste
kasuks täielikult tähelepanuta asjaolu, et Oliver Rõigasele hakati tema
esimese haiglapäeva õhtust 24. sept. 2009 alates iga päev manustama tema
teadmata psühhotroopset ainet Zopitin, ja Zopitini manustamist jätkati
ravijuhist rikkudes ka siis, kui Oliver Rõigasel tekkis juba järgmisel
päeval kõnehäire ja seejärel tekkis ja süvenesid haiglas
hingamisraskused.
Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et
prokurör jättis Oliver Rõigase esimese raviarsti Mihkel Leineri kasuks
tähelepanuta asjaolud, et esimene raviarst Mihkel Leiner andis
politseile valetunnistuse, kui varjas psühhotroopse aine Zopitin
igapäevast manustamist Oliver Rõigasele 12 esimest haiglapäeva ja varjas
ka asjaolu, et Oliver Rõigasele manustati alates esimesest
haiglapäevast tema teadmata ja nõusolekuta varasemast (0,5 mg) kümneid
kordi suuremas koguses (24 mg) deksametasooni, mis võib kõrvaltoimena
tekitada mh ajuturset ja millist tegevust tuleb käsitleda tahtevastase
ravina.
6. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses lk. 4 arutab
prokurör Ülviste endaga, milliseid vererõhku alandavaid kahte vahendit
võidi Oliver Rõigasele manustada enne tema kooma langemist ning märgib,
et 12. okt. 2009 kell 19 manustati vaid 8 mg deksametasooni.
Sidudes Oliver Rõigase kooma langemise justkui kahe vererõhu oletusliku
süstiga, mille kohta polevat asitõendeid võltsis prokurör Ülviste
kahtlusaluste meedikute Granovskaja ja Pauluse kasuks asjaolusid ja
eiras asitõendeid, mis loetlevad kriminaaltoimikus lk 99 12. okt. 2009
õhtul manustatud ravimeid – erinevate vererõhku ja südametegevust
mõjutava, sh südametegevust aeglustavate vahendite (Metroprolol 50 ml,
Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg) simultaanset
manustamist Oksana Granovskaja poolt 12. okt. 2009 kell 17, millele kell
17.30 järgnes katkendliku hingamise teke ja kell 18.45 ülijärsk
vererõhu langus.
Prokurör Endla Ülviste poolt kahtlusaluste
kasuks tähelepanuta jäetud asitõendid osutavad otsesele seosele
Granovskaja manustatud ravimite ja seejärel tekkinud probleemide vahel
12. okt. 2009, mis viisid Oliver Rõigase iseseisva hingamise peatumiseni
ja kooma langamiseni.
7. Prokurör Endla Ülviste määrusest
selgub, et prokurör jättis kahtlusaluste, 12. okt. 2009 nn raviarsti
kohused võtnud dr. Tiiu Pauluse ja Oksana Granovskaja kasuks
tähelepanuta, et mõlemad varjasid politseis tunnistusi andes ka asjaolu,
et nad manustasid 12. okt. 2009 pärastlõunal Oliver Rõigasele kaks
korda 0.5 mg südametegevust mõjutavat Klofelinit, andes mõlemal korral
Oliver Rõigasele tema teadmata antud ravimit mitu korda suuremas doosis,
kui on antud ravimi ravijuhise kohaselt lubatud ühekordne doos.
8. Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör võltsis
kahtlusaluste kasuks ka penitsilliini ravijuhise rikkumist Oliver
Rõigase puhul 12. okt. 2009, kuigi Anneli Rõigas oli ka sellele prokurör
Endla Ülviste tähelepanu korduvalt menetluse ajal kirjalikult juhtinud
ja osutanud, et penitsilliini ravijuhise kohaselt ei tohi selle ravimi
manustamisega jätkata, kui esmamanustamise järel tekivad mistahes
probleemid hingamise või südatetegevusega, st võimaliku shoki ja
koomalangemise vältimiseks. Kuigi Oliver Rõigasele manustati
penitsilliini dr. Tiiu Pauluse korraldusel esmakordselt 12. okt 2009
kell 12 ja uuesti kell 18, kuigi vahepeal tekkisid probleemid nii südame
kui ka hingamisega, varjas prokurör Ülviste seda asjaolu
kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kahtlusaluste kasuks, mainides
määruses ära vaid penitsilliini õhtuse manustamise.
9. Prokurör
Endla Ülviste on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses varjanud, et
Oliver Rõigase kooma langemise õhtu järgsel hommikul 13. okt. 2009 andis
dr. Tiiu Paulus ilma ühegi seadusliku aluseta ebaseadusliku korralduse
jätta Oliver Rõigas nälga ja lõpetada kogu ravi, sh kahepoolse kopsupõletiku vastane ravi. Sellise korraldusega Oliver
Rõigase tapmise otsuse teinud dr. Paulus tunnistas politseis, et pärast
seda otsust tehtud EEG kinnitas, et Oliver Rõigas oli seejuures elus.
Kuigi Oliver Rõigase nälga ja täielikult ravita jätmine tema viimasteks
elupäevadeks on üheselt leidnud kinnitamist võltsis prokurör Endla
Ülviste kahtlusaluste kasuks antud asjaolu, ja valetas määruses lk 4
lõige 1, et patsient oli „ajusurmas“. Prokurör Endla Ülviste valetas
antud asjaolu kohta teadlikult, kuna Anneli Rõigas oli korduvalt
juhtinud prokuröri tähelepanu ajusurma protokolli puudumisele, ajusurma
tuvastamise protseduuri reeglitele, mille kohaselt enne ajusurma
protokolli koostamist viiakse protseduur läbi kahes osas mitte vähem kui
12 tunnise vahega neuroloogi ja anestesioloogi poolt.
Prokurör
Ülviste oli teadlik sellest, et Oliver Rõigas jäeti Tiiu Pauluse
korraldusel nälga ja ravita ilma, et ajusurma protseduuri oleks isegi
alustatud, rääkimata selle lõpuleviimisest ning medtoimikus ja
kriminaaltoimikus puudub Oliver Rõigase ajusurma tuvastamise protokoll,
sest kuigi 13 tundi pärast Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise otsust
seda protseduuri 13. okt. 2009 hilisõhtul k 22 Pauluse korraldusel
alustati ja 14. okt. 2009 päeval jätkati ei viidud seda protseduuri
lõpule ja ajusurma tuvastamine katkestati ning protokolli ei
allkirjastatud.
Seega oli Oliver Rõigase nälga ja kogu ravita
jätmine täielikult seadusevastane. Prokurör Endla Ülviste oli teadlik,
et ajusurma tuvastamise protseduur koosneb kahest osast, mille viivad
läbi neuroloog ja anestesioloog, kes kordavad protseduuri mitte enne kui
12 tundi pärast ajusurma tuvastamisega alustamist.
10.
Kahtlusaluste kasuks teadlikult kriminaalmenetluse määruses Oliver
Rõigase nälga ja ravita jätmise asjaolusid võltsinud prokurör Endla
Ülviste jättis kriminaalmenetluse käigus menetlusaluste meedikute kasuks
välja selgitamata, kas Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise otsuse
tegi dr Tiiu Paulus 13. okt 2009 hommikul üksi või koos mõne teise
arstiga, nt 13. okt. 2009 hommikul valvet lõpetanud, Oliver Rõigasele
tema teadmata erinevaid aineid, sh psühhotroopseid aineid manustada
käskinud ja tahtevastaseid protseduure teostada käskinud dr Aadu
Liivatiga, kes oli ekslikult ilma vastavat protseduuri teostamata
kirjutanud 12. okt. 2009 õhtul medtoimikusse, et Oliver Rõigas on
ajusurnud, kuigi 13. okt. 2009 päeval tehtud EEG seda ei kinnitanud.
11. Prokurör Endla Ülviste jättis kahtlusaluste kasuks küsimata
Ravimiameti hinnangu Oliver Rõigasele manustatud ravimite ja nende
dooside ning omavahelise toime kohta, kuigi Anneli Rõigas korduvalt
prokurörilt sellise hinnangu küsimist Ravimiametilt taotles.
11.1 Prokurör Endla Ülviste sellise tegevuse tagajärjel jäeti
täielikult hindamata Oliver Rõigasele tema teadmata dr. Aadu Liivati
korralduse manustatud psühhotroopsete ainete (Zopitin, Xanax) näidustuse
ja dooside vastavus ravijuhistele;
11.2 Prokuröri määrusest
selgub, et ta jättis täielikult tähelepanuta asjaolu, et Oliver
Rõigasele manustati kohe pärast ligi kaheks nädalaks ravita jäetud
kopsupõletiku selgumist 6. okt. 2009 tema teadmata peamiselt
skisofreenikutele mõeldud Haloperidoli mitu korda ja seejärel seitse
korda ka Propofolit, milliseid ravimeid ei tohi ravimijuhise kohaselt
üldse anda hingamisraskustega inimesele; nende ravimite korralduse üksi
või koos dr Aadu Liivatiga andnud dr Ekke Nääbi jättis aga prokurör
üldse üle kuulamata;
11.3 Prokurör Endla Ülviste juhitava
kriminaalmenetluse käigus jäi Mustamäe haigla ja kahtlusaluste Oksana
Granovskaja ja Tiiu Pauluse kasuks täielikult hindamata 12. okt. 2009
manustatud ravimite vastavuse ravijuhistele ja doosidele enne
katkendliku hingamise teket ja iseseisva hingamise peatumist;
11.4 Prokurör jättis kahtlusaluste meedikute kasuks tähelepanuta ka
asjaolu, et pärast ligi kaheks nädalaks ravita jäetud bakeriaalse
kahepoolse kopsupõletiku Streptococcus selgumist 6. okt. 2009 raviarst
Mihkel Leineri ootamatu puhkusele jäämise järel uimastati Oliver Rõigas
järgmisel päeva 7. okt. 2009 hommikul enne Oliver Rõigase ema Anneli
Rõigase saabumist haiglasse narkootilise ainega Fentanüül, misjärjel
tühistati pere poolt kokkulepitud haiglavahetus. Fentanüüli ravijuhise
kohaselt ei tohi seda rvaimit anta patsiendile, kellele pole enna antud
valu vastu teisi nõrgemaid opiaate, mida Oliver Rõigasele ei oldud
antud, sest talle ei määratud haiglasse uuringutele minekul üldse mingit
valuravi, kuna tal valud puudusid.
12. Kriminaaltoimiku
materjalidest lk 233 selgub, et prokurör Endla Ülviste andis
menetlusaluse haigla ja menetlusaluste meedikute kasuks EKEIle
korralduse koostada antud juhtumis ekspertiisihinnang üksnes Mustamäe
haigla menetlusaluste meedikute endi esitatud materjalide põhjal, seega
ilma ühtegi sõltumatut uuringut tegema. Prokuröri selline korraldus
näitab, et prokuröril polnudki soovi saada juhtunule objektiivne
eksperthinnang.
13. Prokuröri soovimatusele viia läbi
asjakohane menetlus osutab kriminaaltoimikus ka fakt, et pooleaastase
hilinemisega 2010 kevadel alustatud kriminaalasjas ei kuulatud isegi
terve 2010 aasta jooksul üle mitte ühtegi Mustamäe haigla meedikut.
14. Prokurör Endla Ülviste on määruse lk 5 lõige 2 eiranud
kahtlusaluste kasuks asjaolu, et tavahaiglates puudub meedikutel õigus
teostada protseduure patsiendi tahte vastaselt ning seega on ka prokurör
Ülviste õigustus Oliver Rõigase kinnisidumise asjus seadusevastane ja
põhjendamatu. Dr Aadu Liivati valvevahetusele 3-4 okt. 2009 järgnenud
Oliver Rõigase tahtevastase kinnisidumise korraldust mitmeks päevaks ja
ööseks saab käsitleda üksnes inimeselt vabaduse võtmisena ja piinamisena
nagu ka Oliver Rõigasele teostatud tahtevastast ravi psühhotroopsete ja
narkootiliste jm ainetega. /.../
15. Kohtuekspertiisi
Instituudi asedirektori Marika Väli vastusest Anneli Rõigase
selgitustaotlusele maist 2014, milline koopia on samast ajast olemas ka
Kaitsepolitseiametil ilmneb, et antud kriminaalasjas jäeti täielikult
hindamata, kas Oliver Rõigasele Mustamäe haiglas manustatud ravimid,
nende doosid ja omavaheline koosmõju olid vastavuses ravijuhenditega,
seega suleti kriminaalasi ilma olulisi asjaolusid ja asitõendeid üldse
hindamata.
16. Kriminaalasja toimikust lk. 233 ilmneb, et
prokurör Endla Ülviste andis Kohtuekspertiisi Instituudile ülesandeks
hinnata Oliver Rõigasele PERH Mustamäe korpuses osutatud ravi üksnes
alates 24. sept. 2009, kuigi Anneli Rõigas oli prokurörile korduvalt
osutanud, et Oliver Rõigas pöördus PERH Mustamäe korpuse EMOsse 24.
sept. 2009 seetõttu, et 19. sept. 2009 PERH EMO külastuse järel tekkisid
tal pöörased tüsistused – juba 20. sept. 2009 läks tal elus
esmakordselt silm kõõrdi, tekkis parema nöopoole tuimus, mida kõike
kinnitab kriminaaltoimikus ka perarsti sissekanne, lisandus
taskaaluhäire jm neuroloogilised kõrvalnähud, mis kõik kattuvad Oliver
Rõigasele 19. sept. 2009 PERH EMOs dr Anne Perli ja Eva Vask poolt
ekslikult manustatud Cerucal (Metoklopramiid) ravimi kõrvalnähtudega.
Anneli Rõigas sai kõnealusest asjaolust teada alles mais 2014, kui luges
Prantsuse Ravimiameti nõudel Euroopa Ravimiameti poolt korraldatud
uuringu 2011-2013 kokkuvõtet Metoclopramide (Cerucal) ravimi võimalikest
üliohtlikest neuroloogilistest kõrvalmõjudest ja sai teada, et ka tema
pojal Cerucali eksliku määramise järel tekkinud tasakaaluhäire on selle
ravimi üks võimalikke kõrvalmõjusid.
Asjaolu, et Oliver Rõigas
sattus viis päeva pärast Cerucali ekslikku määramist samasse haiglasse
uuringutele seoses PERH EMO endi meedikute ravivieaga (Cerucali ehk
metoklopramiidi ekslik manustamine ja selle kodus edasivõtmise
korraldus) oli tõenäoliselt teada ka prokurörile, sest ainult see
seletab, miks prokurör Ülviste andis EKEIle korralduse hinnata osutatud
ravi üksnes 24. sept. 2009 alates, kuigi Oliver Rõigase Mustamäe
haiglasse uuringutele mineku põhjuseks oli talle 19. sept. 2009
ekslikult manustatud ja kodus edasivõtmiseks määratud ravimi tüsistused.
17. Kriminaalmenetlusee lõpetamise määruses lk 3 lõige 6 võltis
prokurör Endla Ülviste ka Oliver Rõigasele haiglasse uuringutele mineku
teisel päeval tehtud peaaju uuringu tulemust (MRT).
Prokurör
Endla Ülviste võltsis määruses MRT uuringu tulemust ja jättis
kahtlusaluste kasuks märkimata, et Oliver Rõigasele teisel haiglapäeval
25.sept 2009 tehtud MRT uuringu peaajust teinud radioloog dr. Katrin
Bakhoff pidas võimalikuks, et Oliver Rõigasel võib olla ka lihtsalt
põletik, nt granulomatoosne.
Sama asjaolu - MRT uuringu
tulemust - võltsisid dr Mihkel Leiner ja Tiiu Paulus ka nende endi poolt
kirja pandud ja prokuratuuri poolt „tõesena“ käsitletud nn haigusloos
ning samas asjaolus andis politseile teadvalt valetunnistuse ka PERHi
arst Regina Rooneem, kes ei olnud kunagi Oliver Rõigase raviarst.
Sama asjaolu kohta esitas politseile MRT uuringu tulemusest teadvalt
valetunnistuse mh ka Oliver Rõigase esimene raviarst Mihkel Leiner ja
Tiiu Paulus, kes esitasid MRT uuringu tulemust võltsitud kujul ka nende
poolt kirja pandud haigusloos.
18. Ulatuslikult kahtlusaluste
kasuks asjaolusid võltsinud prokurör Endla Ülviste määrusest selgub (lk 3
esimene lõige), et prokurör on pidanud ekslikuks menetlusaluste
meedikute ülekuulamist tunnistajatena, leides, et kõnealused isikud
oleks tulnud kuulata üle kahtlusalustena, millest nähtub, et prokurör
osutab selgelt, et teadvalt politseile valetunnistusi andnud meedikute
tunnistuste andmisel tuleb arvestada asjaoluga, et tegelikult oli tegu
kahtlusalustega, kellel oligi õigus politseile valetada. See, et tegu
oli sisuliselt kahtlusalustega ei takistanud aga prokuröri tsiteerimast
kriminaalmenetluse lõpetamise määruses läbivalt antud meedikute
valeütlusi politseis ja nende endi kirja pandud haigusloo väljavõtteid
„faktidena“.
/.../
III ÜLEVAADE KOHTUNIK IVI KESKÜLA VALEDEST JA ASJAOLUDE VÕLTSINGUTEST KRIMINAALASJA 10230104785 ENNISTAMISEKS LUBA MITTE ANDNUD MÄÄRUSES 28. JAAN 2013
20. 10.01.2013 esitas Anneli Rõigas advokaadibüroo vahendusel, kui
asjaolud ja asitõendid olid advokaadi poolt üle kontrollitud kaebuse
Tallinna Ringkonnakohtule, asudes seisukohale, et kriminaalmenetluse
ennistamise totlusest keeldumine riigiprokurör Dilaila
Nahkur-Tammiksaare poolt ei olnud põhjendatud.
Tallinna
Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Keskküla jättis oma 28.01. 2013 määruses
kohtule esitatud 10.01.2013 kaebuses väljatoodud puudused ja
asitõenditega vastuolus olevad asjaolud ning menetlusaluste meedikute
poolt politseile teadvalt antud valetunnistused Mustamäe haigla ja
kahtlusaluste kasuks üle kontrollimata, esitas asitõenditega vastuolus
olevaid asjaolusid Tallinna Ringkonnakohtu nimel oma määruses tõetruude
faktidena ja tegi menetlusaluste kasuks teadvalt vale otsuse, et ei pea
kriminaalmenetluse ennistamist vajalikuks.
21. Teadvalt vale
otsuse kriminaalasja ennistamisest keelduda teinud Tallinna
Ringkonnakohtunik Ivi Keskküla jättis tähelepanuta sisuliselt kõik
advokaadibüroo poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud avalduses
väljatoodud asjaolud prokurör Endla Ülviste võltsingutest kahtlusaluste
kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Kohtunik Ivi Keskküla
kopeeris mitmed prokuratuuri võltsingud oma määrusesse ja kordas ka ise
oma määruses tõele mitte vastavaid väiteid menetusaluste kasuks.
22. Kohtunik Ivi Keskküla on oma määruses lk 9 punkt 7.2 valetanud
menetlusaluste kasuks, et „ei saa nõustuda, et O. Rõigase suhtes
igasugune ravi 13.09.2010.a lõppes – sümptomaatilist ravi
intravenoosselt jätkati kuni O. Rõigase surmani“, mis on kohtunik Ivi
Keskküla poolt teadlik võltsing kahtlusaluste kasuks.
Sümptomaatilise ravi jätkamine tähendanuks seda, et Oliver Rõigasele
oleks jätkatud kospsupõletiku raviks vajalike antibiootikumide
manustamist, kuid asitõendid kinnitavad üheselt, et 13. okt 2009
hommikust alates lõpetati Tiiu Pauluse korraldusel täielikult
antiobiootikumide manustamine Oliver Rõigasele, ja kopsupõletiku vastast
ravi ei jätkatud vaatamata ka asjaolule, et ravi eemaldamise järel
tehtud EEG kinnitas, et Oliver Rõigas oli elus.
Kohtunik Ivi
Keskküla võltsis seega üliolulist asja teadlikult, kuna talle oli
osutatud kannatanu ja avdokaadi ühisavalduses, et mingit sümptomaatilist
ravi ei jtkatud, otsus tehti ilma ühegi seadusliku aluseta.
Vahemikus 13. okt. 2009 hommik kuni surmani 15. okt. 2009 manustati
Oliver Rõigasele ainult teadmata keemilist ühendit korduvalt silmadesse
medõde Oksana Granovskaja poolt, millist tegevust ei saa kuidagi
nimetada „sümptomaatiliseks raviks“.
23. Kohtunik Ivi Keskküla
eiras kahtlusaluste kasuks teadlikult ka talle esitatud avalduses
viidatud asjaolu, et lisaks kopsupõletiku ravile andis Tiiu Paulus 13.
okt. 2009 hommikul korralduse eemaldada Oliver Rõigaselt järsult ka kogu
deksametasoon, kuigi selle ravimi ravijuhise kohaselt võib selle ravimi
järsk eemaldamine kaasa tuua surma ega ole seetõttu lubatud.
24. Lisaks on kohtunik Ivi Keskküla oma määruses punktis 7.2
kahtlusaluste kasuks valetanud, et Oliver Rõigas oli 13. okt. 2009
„kliiniliselt ajusurma seisundis“, mis tähendab, et kohtunik eiras
teadlikult asjaolu, et Oliver Rõigas jäeti nälga ja ravita 13 tundi
enne, kui ajusurma tuvastamise kaheosalist protsessi oleks isegi
alustatud, rääkimata selle lõpuleviimisest ja nälga ja ravimite
eemaldamist eeldanud ajusurma protokolli allkirjastamisest (mida pole).
Antud asjaolu näitab, et kohtunik Ivi Keskküla võltsis antud asjaolu
kahtlusaluste kasuks teadlikult.
25. Punktis 7.1 viitab
kohtunik Ivi Keskküla EKEI ekspertiisile kui ammendavale, jättes
kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta kõik kohtunikule saadetud
avalduses osutatud valed EKEI ekspertiisiaktis ja asjaolu, et manustatud
ravimite otstarbekkust, nende doose ja omavahelist mõju EKEI eksperdid
üldse ei hinnanudki. Viimast asjaolu kinnitab ka EKEI asedirektori
Marika Väli vastus Anneli Rõigase selgitustaotlusele mais 2014, kuid
juhtumi menetlus ei oleks jaanuarist 2013 veninud, kui kohtunik Ivi
Keskküla ei oleks eiranud menetlusaluste kasuks talle advokaadi poolt
saadetud avalduses väljatoodud vastuolusid EKEI akti ja asitõendite
vahel.
26. Kohtunik Ivi Keskküla märkus määruses punkt 7.1 , et
on „oletuslik arvata, et iseseisva hingamise lakkamise põhjuseks oli
penitsillishokk“ 12. okt. 2009 õhtul näitab, et kohtunik jättis
kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta, et enne penitsilliini
teistkordselt annust k 18 manustas Oksana Granovskaja Oliver Rõigasele
kell 17 Oliver Rõigase teadmata ja nõusolekuta simultaanselt erinevaid
vererõhku alandavaid ja südametegevust mõjutavaid, sh südametegevust
aeglustavaid medikamente (Metoprolol 50 mg, Nifedipine 10 mg, Amlodipine
10 mg, Trandate 10 mg) ja pool tundi pärast sellist rünnakut k 17. 30
tekkis Oliver Rõigasel katkendlik hingamine, ja kell 18.45 kukkus
ülijärsult vererõhk, misjärel katkes Oliver Rõigase iseseisev hingamine
ja ta vajus kooma.
27. Kohtunik Ivi Keskküla jättis
menetlusaluste meedikute kasuks tähelepanuta, et nad olid andnud
politseile valetunnistusi ja varjanud mitmeid manustatud ravimeid.
28. Punktis 7.3 on kohtunik Ivi Keskküla menetlusaluste kasuks
kirjutanud, et Oliver Rõigase käte kinnisidumine – mitmeks päevaks nii
öösel kui päeval ei põhjustanud põhjendamatuid kannatusi, millist
järeldust kohtunik Keskküla poolt saab hinnata täiesti meelevaldseks,
kuna ei Ivi Keskküla ega EKEI eksperdid ei saa võtta sõna enda
kinnisidumist täielikult vastustanud Oliver Rõigase nimel.
29.
Kohtunik Ivi Keskküla määrusest jääb tunne, et nõukogude ajal
justiitssüsteemi tööle läinud kohtunik Ivi Keskküla ei ole veel saanud
teadlikuks sellest, et Euroopa Liidus ja tänases Eesti Vabariigis ei ole
meedikutel õigust teostada tavahaiglas tahtevastaseid protseduure.
Väidetavat „häiritud teadvusseisundit“ kinnisidumise õigustusena
mainides on kohtunik Ivi Keskküla jätnud kahtlusaluste kasuks
tähelepanuta, et Oliver Rõigasele manustati tema teadmata ja tema loata
haiglas psühhotroopseid ja ka narkootilisi aineid, rikuti ravijuhiseid
nii näidustuste kui ka dooside puhul, mis kõik oli Oliver Rõigase
põhiõiguste ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni raske rikkumine.
Kohtunik Ivi Keskküla määrusest johtub, et tema tegevus menetlusaluste
kasuks nende seadusterikkumiste õigustamisel ja asitõendite eiramisel
oli tahtlik ja kohtunik tegi teadvalt vale otsuse, kui jättis talle
saadetud avalduses osutatud asjaolud ja asitõendid menetlusaluste kasuks
tähelepanuta ja andis korralduse mitte lubada kriminaalmenetluse
ennistamist.
/.../
Lisan
ka,
et nõukogude justiitssüsteemis 80ndatel oma karjääri alustanud Tallinna
Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Kesküla, kes 2013 veebruaris prokurör
Ülviste valed ja
asjaolude võltsimised tähelepanuta jättis ja ka ise oma kohtu määruses
teadlikult valetas, asitõendeid eirates ja otsustades ainuisikuliselt,
et Mustamäe haigla kriminaalmenetlust ei ennistata on sama kohtunik,
kelle eesistumisel algas 90ndate keskel paljudele korrumpeerunud Eesti
ametnikele ja poliitikutele vastumeelseks muutunud Aleksander Einseln i, toonase kaitseväe ülemjuhataja kohtusaaga, mis lõppes 7 aastat hiljem Einselni
õigeksmõistmisega, kuid mille raames Einselni aastaid ruineeriti ja tema
mainet hävitada püüti.
Korrumpeerunud
poliitikutele ja ametnikele ebamugavaks osutunud inimeste maine
hävitamise katsed on muidugi teise kaaluga, kui ühe noore inimese
mõrvaga Mustamäe haiglas lõppenud
surmajuhtumi kinnimätsimine, kuid mingi ühine joon on kõigis sellistes
pettustes ja selles osalenutel. Raske isikuvastase kuriteo
kinnimätsimises kaasa löönud justkui ei adu, et Mustamäe haiglas 2009
sügisel toimunu ei pruugi olla sugugi üksikjuhtum, ja et küllap
samamoodi on ravivigade ohvrks langenuna hukkunud teadmata hulk Eesti
inimesi, kellega toimunust aga keegi kunagi midagi teada ei saa.
Riigihaiglas tapmisega lõppenud
surma asjaolude juhtumis kahtlusaluste kasuks teadlikult asjaolusd
võltsinud prokuröride ja kohtunik Ivi Keskküla tegevus on andnud vale
signaali menetlusalusele Mustamäe haiglale ja meedikutele, sest jätab
mulje, et justkui olekski Eesti Vabariigis haiglates õigus manustada
inimestele nende teadmata psühhotroopseid ja narkootootilisi jm aineid,
rikkuda ravimijuhistes ettenähtud koguseid, sh ka ülitõsiste
kõrvalnähtudega ravimite manustamisel, anda mitmekordseid üledoose,
teostada tavahaiglas protseduure inimese tahte vastaselt, manustada
inimestele nende teadmata simultaanselt erinevaid südametegevust
mõjutavaid aineid ja inimese kooma langemisel sellise tegevuse järel
jätta inimesed omal äranägemisel seadusliku aluseta nälga ja kogu ravita
ja anda politseis valetunnistusi ja jääda sellise tegevuse eest
karistamata.
Anneli Rõigas,
14. september 2014
Kontakt: 55-11910 m.
---------
1. Metoclopramide (Cerucal) neuroloogilised kõrvalnähud
2. Euroopa Ravimiameti (European Medicines Agency) poolt Prantsusmaa nõudel 2011-2013 läbiviidud uuringu taaskinnitus
Metoclopramide (Cerucal) üliohtlikest neuroloogilistest kõrvaltoimetest.
-----------
-----------
TAPMISEGA MUSTAMÄE HAIGLAS 2009 LÕPPENUD TRAGÖÖDIA PIKEM KIRJELDUS:
24. sept. 2009 Mustamäe haiglasse uuringutele läinud
Oliverile hakati manustama tema ja minu teadmata medtoimiku kohaselt
varasema 0,5 mg asemel üle 40 korra suuremat kogust - 24 mg -
deksametasooni iga päev, mida hiljem õigustati kui raviga oletusliku
ajuturse vastu, kuigi deksametasooni ravijuhendis on kirjas, et ajuturse
võib olla hoopis selle ravimi tarvitamise võimalik kõrvalmõju, nagu ka
nägemise hägustumine, hingamisraskused, kõrge vererõhk jm. Lisaks
hakati Oliveri tema teadmata kohe esimest haiglapäevast alates
medtoimiku kohaselt igal õhtul uimastama psühhotroopse ainega Zopitin
7,5 mg, mille esimese annuse andis medõde Oksana Granovskaja ja mille
manustamise korralduse andis õdede poolt psühhopaadiks nimetatud dr
Aadu Liivat, kes polnud isegi raviarst. Kuigi juba järgmisel päeval
tekkis raske tüsistus - raskus kõnelemisega ja seejärel ka
hingamisraskused- jätkati sama "raviga". Dr. Liivat andis hiljem
korralduse manustada Oliverile lisaks ka mitu korda psühhotroopset ainet
Xanaxit.
Pärast haiglavahetuse kokkuleppimist minu poolt esimese nädala
järel kadus raviarst Mihkel Leiner ootamatult puhkusele ja patsient
aheldati voodi külge. Seejärel - 12ndal haiglapäeva järel 6. okt. 2009
selgus, et Mustamäe haigla on "ravinud" üliraskeks areneda lastud
kahepoolset bakteriaalset kopsupõletikku Streptococcus antibiootikumide
asemel oletusliku ajuturse vahendi ja psühhotroopsete ainetega. Selle
raviviea selgumise järel anti koos esimese antibiootikumidoosiga
Oliverile tema teadmata neli korda kahe tunni jooksul mh
skisofreenikutele ja vaimselt alaarenenud inimestele mõeldud
HALOPERIDOLi suurtes doosides (4x 5 mg), kas dr Liivati või
kopsupõletiku diagnoosinud Ekke Nääbi või mõlema korraldusel.
(Haloperidoli võimalikud kõrvaltoimed ravimiinfo kohaselt: tõmblemine,
lihasjäikus, keele, näo, suu, lõualuude või kurgu tõmblused või silmade
pööritamine; segasustunne, krambid, peavalu jne).
Lisaks Haloperidolile
manustati raske ravivea, ravita jäetud kopsupõletiku selgumise järel
korduvalt Propofolit, mida ei tohi anda ravijuhise kohaselt
hingamisraskustega patsiendile.
Päev pärast ravita jäetud kopsupõletiku
diagnoosimist tühistas Mustamäe haigla 7. okt. 2009 meie haiglavahetuse,
olles eelnevalt Oliveri tema teadmata enne minu saabumist haigasse
öösel uimastanud kangeima võimaliku narkootikumiga FENTANÜÜL. 8. okt.
2009 keeldus valves olnud õde Nonna Krasnova Oliveri uimastamast ja
Oliver suhtles aktiivselt minuga märkmiku vahendusel, mis meedikuid väga
ärritas. Dr. Nääb keeldus minu palvest vormistada dokumendid
kojuviimiseks ja ütles, et see jääb uue arsti, 12. okt 2009 tööle tuleva
Tiiu Pauluse teha. 9. okt 2009 hommikul oli Oliveri seisukord
halvenenud ja medtoimikust selgub, et ta oli öösel taas uimastatud
fentanüüliga. Dr Nääb keeldus aga endiselt kojuviimist vormistamast,
põhjendades seda ajapuudusega.
Esmaspäeval 12. okt. 2009 tööle tulnud
dr. Paulus ütles, et Oliver on nüüd koomas, koguni lõpilikus ja mingit
kojuviimist ei toimu. Tegelikult näitab medtoimik, et Oliver oli taas
hommikul fentanüüliga uimastatud. Kuna ma haiglast lahkuma keeldusin
ärkas Oliver minu käte vahel kaks tundi hiljem üles. Mõni tund hiljem,
kella 14 järel anti meditsiinitoimiku kohaselt seejärel kaks korda kahe
tunni jooksul uimastavat ja südame löögisagedust aeglustavat
Klofeliinit, seejuures 2 x 0,5 mg, st mitu korda üle sele ravimi lubatud
ühekordse annuse. Ka klofeliini manustamine toimus Oliveri ja minu
teadmata ja politseis 2011 tunnistusi andes varjasid nii Paulus kui
medõde Granovskaja ka Klofeliini manustamist. Kell 17 andis medõde
Oksana Granovskaja meditsiinitoimiku kohaselt Oliverile simultaanselt
mitu südametegevust mõjutavat, sh südametegevust aeglustavat ja
vererõhku alandavat vahendit (Metoprololi 50 mg, Nifedipini 10 mg,
Amlodipini 10 mg, Trandate 10 mg), mis kõik on kirjas ka medtoimikus,
millest Granovskaja aga politseis tunnistas üles vaid 10 mg Trandatet.
Kell 17.30 tekkis Oliveril selle rünnaku tagajärjel katkendlik
hingamine, kell 18.45 kukkus ülijärsult vererõhk ja Oliver vajus kooma
ja vajas hingamisaparaati. Palatisse ilmunud dr. Liivat kirjutas
seejärel toimikusse "ajusurnud", kuigi ühtki seda kinnitavat protseduuri
polnud tehtud.
Järgmisel hommikul 13. okt. 2009 andis dr Tiiu Paulus
ebaseadusliku korralduse jätta Oliver täielikult toiduta ja ilma
igasuguse ravita, sh kopsupõletiku ravita. Paulus ütles politseile, et
ei teinud seda otsust üksi, kuid kellega ta selle otsuse siis tegi
jäeti välja selgitamata. Minu nõudel seejärel 13. okt. 2009 päeval
tehtud EEG näitas, et kooma langenud Oliver oli täiesti elus, kuid toitu
ja ravi tagasi ei pandud ja sellest keeldus ka taas välja ilmunud
osakonnajuhataja, esimene raviarst Mihkel Leiner, kelle ravivead mh
selle tragöödiani viisid. 14. okt. 2009 õhtul enne südaööd anti mulle,
kes ma olin öelnud, et viin igal juhul oma kaheks päevaks nälga ja
ravita jäetud poja järgmisel päeval haiglast ära korraldus haiglast
lahkuda ja mõni tund hiljem, kui helistasin haiglasse teatati, et enam
pole mõtet tulla, Oliveri enam pole.
Mis toimus viimasel öösel ja kas
Oliverilt eemaldati hingamisaparaat pole teada, sest ühtki sel ööl tööl
olnud meedikut kriminaalmenetluse käigus haigla kasuks üle ei kuulatud.
2012 kriminaalmenetluse sulgenud prokurör Endla Ülviste võltsis
kriminaalmenetluse lõpetamise määruses mitmeid asjaolusid ja valetas mh,
et Granovskaja tunnistus vastab medtoimiku asitõenditele, kuigi
Granovskaja tunnistas üles enne kooma langemist vaid Trandate
manustamise ning tema ja asjaosaliste arstide Liivati, Pauluse ja
Leineri valetunnistused politseis on täielikult vastuolus medtoimikus
olevate asitõenditega, mille vastu prokuratuur huvi ei tundnud. Dr. Ekke
Nääb, kes oma ülemuse ravivea selgumise järel manustas Oliverile tema
teadmata Haloperidoli ja uimastas Oliveri fentanüüliga jäeti samuti
haigla kasuks Norman Aasa juhitava prokuratuuri kriminaalmenetluse
käigus üle kuulamata.
HAIGLASSE UURINGUTELE MINEKU PÕHJUS:
Oliver läks
Mustamäe haiglasse uuringutele 24. sept. 2009, sest viis päeva varem 19.
sept. 2009 talle sama haigla külastuse ajal ekslikult, medtoimiku
kohaselt neuroloog Anne Perli ja EMO arsti Eva Vask poolt manustatud ja
kodus edasi võtta kästud METOCLOPRAMIDE (müüakse CERUCAL nime all
Eestis) oli talle tekitanud pöörased tüsistused: Juba päev hiljem 20.
sept. 2009 (mida kinnitab ka perearsti sissekanne) vajus tal silm
kõõrdi, tekkis ja süvenes tasakaaluhäire, näole tekkis tohutu lööve ja
üks näopool läks tuimaks. Kõik need tüsistused kattuvad Metoclopramide
kõrvalmõjudega (vt näiteks www.fda.gov/downloads/Drugs/DrugSafety/UCM244086.pdf),
eestikeelsel infolehel on kõrvalmõjud loetletud puudulikult). Oliverile
ekslikult määratud Cerucali (metoklopramiidi) kõrvaltoimed
ravimiinfost: "peavalu, segasusseisund, ka nahalööve, võib tekkida ka
düskineetiline sündroom (tahtmatud krambitaolised liigutused pea, kaela,
õla piirkonnas - antud kõrvaltoimed väljenduvad näiteks pilgu
tardumisega üles või kõrvale, näo- või mälumislihaste krampidena,
neelamis- ja keelelihaste krampidena, harvem jalgade sirutuskrampidena
ja ingliskeelsete ravijuhendite kohaselt võib tekitada ka
tasakaaluhäireid)".
Perearsti soovitusel 24. sept. 2009 haiglasse
uuringutele naastes varjati Aadu Liivati, Mihkel Leineri jt kauaegse
kolleegi dr Anne Perli soovitusel dr Eva Vask poolt 19. sept. 2009
manustatud Cerucali seost Oliveril 20. sept. 2009 tekkinud tüsistustega.
Oliver ise, kes pöördus EMOsse 19. sept. 2009, kuna süda oli olnud paha
mitu päeva (mis, nagu alles hiljem selgus, oli deksametasooni
tavapärane võõrutussündroom) kahtlustas mh puugihaigust, kuna tal oli
olnud mitu puuki (puuugianalüüse kordagi ei tehtud). Kriminaalmenetluse
käigus andis prokurör Endla Ülviste haigla kasuks eraldi kirjaliku
korralduse "hinnata" ravi vastavust seisundile üksnes alates 24. sept.
2009 ning üksnes haigla esitatud materjalide alusel ilma ühtegi
sõltumatut uuringut tegemata.
Back to blog front page HERE
----------
372-55-11910
m.