/Vt. ka ETV intervjuud 23.03.2010, Ringvaade (otsi viimane lugu videol) SIIT ja Kanal 2, 22.02.2010 Siit
kommentaar arstide liidu avaldusele 29.03.2010 siit + Riigikogu liikme Toomas Trapido kommentaar arstide liidu avaldusele - Eesti meditsiin vajab "glasnostit"
A v a l i k . k i r i22.03.2010
Oliver Rõigase perekond pöördus riigiprokuratuuri ja siseministri poole kriminaalmenetluse algatamiseks
Lgp. toimetused,
Pöördusin täna Oliver Rõigase perekonna nimel riigiprokuratuuri ja siseministri poole avaldusega algatada kriminaalmenetlus minu poja, 15. oktoobril 2009 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses surnud Oliver Rõigase, sünd, 12. september 1983, piinamise, tapmiskahtlustuse ja surma asjaolude väljaselgitamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Tervishoiuametile saadetud avalduse esitamisest möödub järgmisel nädalal viis kuud.
Oleme nüüdseks jõudnud veendumusele, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toimunu püütakse kinni mätsida ning kogu Eesti üldsust vapustanud süüdistused Oliveri piinamises, valeravis, hingamise peatanud süsti tegemises ja kahtlused Oliveri tahtlikus tapmises, mis sisaldusid ka Tervishoiuametile esitatud avalduses püütakse summutada.
Endises Tervishoiuametis, nüüdses (alates 1. jaanuarist 2010) toimima hakanud) Terviseametis meditsiini järelvalve eest vastutav Peeter Mardna pole minuga nende ligi viie kuu jooksul mitte kordagi ühendust võtnud, samuti pole ta tundnud huvi meie poolt märgitud tunnistajate tunnistuste vastu.
P. Mardna ei vastanud 2. novembril 2009 ka mitte ühelegi minu emailile, milledes kirjeldasin detailselt haiglas toimunut ning märkisin ka ära isikud, kes lisaks minule toimunut, sh hingamise peatumist tehtud süsti tagajärjel ja hiljem juba ajusurnuks arvatud noore inimese osutumist elavaks pealt nägid ning võivad antud asjas anda tunnistusi.
Juhtumi mullu sügisel kiiresti menetlusse võtnud ja tema haigustoimiku haiglast samal päeval ära toimetanud ning PERHi juhtide sügava meelepaha alla langenud Tervisoiuameti juhist Üllar Kaljumäest sai peagi endine terviseküsimusi kureerinud ameti juht ning uues Terviseametis on ta tööl ühena ameti juhi asetäitjatest ega vastuta enam järelvalve eest.
Kommenteerisin meediale omalt poolt kõnealuse juhtumiga seotut vaid avalduse esitamisel päeval 2.11.2009 ning teatasin emailis pressile 4.11.2009, et hoidun omapoolsetest kommentaaridest kuni Tervishoiuameti vastuse laekumiseni.
Olen otsustanud tänase seisuga vaikimisest loobuda, avalikustades kogu süüdistuste sisu, mis on sundinud meid pöörduma abipalvega Riigiprokuratuuri ja Siseministri poole.
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamist liitus Eesti 1991. aasta sügisel ÜRO piinamisvastase konventsiooniga ning Eesti Vabariigi kriminaalseadustik peaks kehtima kõigi Eesti Vabariigi kodanike ja elanike suhtes ning haiglas toimuv ei saa olla väljaspool seadust.
Alates tänasest on juhtunuga seotud dokumendid, sh. minu poolt mullu sügisel, 2. novembril 2009 Tervishoiuametile esitatud avaldus täies mahus loetav ka eraldi kodulehel aadressil http://arstiabi.blogspot.com/ (Oluline märkus 2013 mai: mainitud dokumentide all on peetud silmas yksnes teateid meediale, siin lehel ei ole olnud m i t t e k o r d a g i seisuga 11. mai 2013 avaldatud kirjavahetust politsei ja prokuratuuriga ega ka 2. nov. 2009 Tervishoiuametile saadetud taotluse ja pikema ülevaate teksti - A.R.). Sellel ka edaspidi täienduval kodulehel on muuhulgas ka mõned lähedaste soovitused kasvajadiagnoosi saanud inimestele, mõnede meedikute kirjad, Riigikogu liikme Toomas Trapido sõnavõtt Riigikogus jaanuaris 2010 oma isa piinamisest ja kahe päevaga toimunud füüsilisest ning moraalsest sandistamisest ühes Tallinna haiglas, lingid arutelule meedias jpm.
Samal kodulehel on alates tänasest ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti poolt mulle 4. nov. 2009 saadetud kiri, milles märgitakse, et ebainimlik kohtlemine ja üledoosid/surmasüstid, eriti intensiivpalatites, on peamine probleem Eesti haiglates.
Me leiame, et päris kindlasti on tahtliku tapmisena käsitletav neurokirurgia osakonna üldarsti, noormehe viimase elunädala algul esmaspäeval 12. oktoobril 2009 neurokirurgia osakonna intensiivpalatis tööjärje üle võtnud, patsiendi sama päeva hommikul emast lahtisaamiseks ekslikult lõplikusse kooma diagnoosid dr. Tiiu Pauluse tegevus. Pärast sama päeva, 12. okt. 2009 õhtul palatiõde Oksana Granovskaja poolt tehtud (juhtunul on viis tunnistajat), iseseisva hingamise peatanud süste andis Tiiu Paulus järgmisel päeval, 13. oktoober 2009 korralduse lõpetada mu poja igasugune toitmine ning võtta ära mu pojalt kõik ravimid, sh. talle bakteriaalse kopsupõletiku vastu määratud ravimid ning ka Dexamethazone ravimi manustamine, mille järsk ärajätmine on eluohtlik nagu on kirjas kõigis selle ravimi ametlikes kirjeldustes.
Palusime pöördumises riigiprokuratuuri ja siseministeeriumi poole uurida kriminaalmenetluse raames ka teiste selle looga seotud meedikute tegevust seoses piinamise, sandistumisega ja surma põhjustamisega.
Minu poolt riigiprokuratuuri ja siseministri poole esitatud kriminaalmenetluse algatamise palve peamised põhjused on osaliselt kirjas ka minu poolt eelmisel nädalal sotsiaalministeeriumi juures tegutseva ravikvaliteedi komisjoni liikmetele saadetud kaaskirjas, mis on lisatud ka käesoleva teate lõppu. Ka see kaaskiri,on juba mainitud kodulehel ning sisaldab muuhulgas ka juhtunu taustal ettepanekuid patsiendi kaitse alase seadusandluse parandamiseks.
Palun käesolevat kirja ja sellele lisatud lisa, kaaskirja Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni liikmetele seoses juhtumi aruteluga komisjonis 25.03.2010 käsitleda minu avaliku kirjana üldsuse poole.
Lugupidamisega,
Anneli Rõigas
