Meie peamised soovitused:
Kui olete saanud raske haiguse diagnoosi, ärge heitke meelt: positiivsus ja usk tervenemisse aitab teie paranemisele kindlasti rohkem kaasa, kui käegalöömine ja lootusetus.
Eksimine on inimlik, aga on eksimusi, mis võivad määrata teie saatuse või võtta teilt koguni elu. Kui teil on vähegi võimalik, korraldage endale või teie lähedasele pandud diagnoosis veendumiseks sama protseduur veel kord mujal - Soomes, Tartus, Tallinnas, mis iganes mahub teie võimaluste piiresse küsida nö. teisest arvamust.
Patsiendina või patsiendi esindajana on teil õigus, et arstid näitaksid teile kõigi uuringute tulemusi, kuigi antud loos keeldusid arstid näitamast kahe olulise, teise osakonna arstide poolt tehtud uuuringu tulemusi, milles oli kirjas oluliselt rohkem infot, kui väitis raviarst, kes oli veendunud, et tema pandud diagnoos on õige, kuigi selgus, et oli teisiti.
Nii nagu teil on õigus kõikide uuringute tulemusi täies mahus näha, on arstil kohustus neid teile näidata. Ravi osutamiseks ja protseduuride tegemiseks on vajalik teie nõusolek ja teil on õigus ka keelduda. Erinevalt Põhjamaadest ei ole Eestis patsientide õigusi koondavat seadust, mis aitaks tõsta ka patsientide turvalisust, kuid mõned olulised põhimõtted on kirjas võlaõigusseaduses, mida enamik inimesi vaevalt kunagi lugenud on.
Kuigi enamikele meedikutele patsientide õigustega arvestamine probleemi ei tekita, on Eestis nõukogudeajast levinud mõnede eriti vanema põlvkonna meedikute seas arvamus, et nende jaoks seadused ei kehti.
Arvestage, et kui olete saanud varasemalt raske haiguse diagnoosi, aga juhtub, et haigestute ka mõnda muusse haigusesse ja vajate vahepeal hoopis teistsugust ravi, võib osutuda väga raskeks veenda arste selles, et teie enesetunde halvenemise põhjuseks võib olla mõni teine haigus. See, et ajukirurg ei suutnud ära tunda kahepoolse raske bakteriaalse kopsupõletiku (streptokokk) sümptomeid, ja jättis Oliveri vajaliku antibiootikumiravita, ei näidanud noort meest üldarstile ning alles 12.ndal haiglapäeval see raske haigus lõpuks diagnoositi, näitab, kui saatuslikuks võib saada selline kitsarinnaline suhtumine patsienti.
Oliver võis bakteriaalse kopsupõletiku saada kust iganes, nt septembris 2009 tehtud reisilt Rootsi, kus ta käis koos 25 sõbraga, aimamata selle muretu reisi jooksul kordagi, et vaid mõned nädalad hiljem teda enam pole.
Uurige kindlasti põhjalikult kõigi teile määratud ravimite toimeid ja kõrvaltoimeid ning võõrutusnähte, et osata ka ära tunda ravimiallergiiat. Oliverile ei öelnud keegi mitte kunagi, et Deksametasoon-ravimi pikaaegne tarvitamine laastab ta immuunsussüsteemi ning teeb ta muuhulgas eriti vastuvõtlikuks bakteriaalsele kopsupõletlikule.
Pidage kindlasti meeles, et kui teile on määratud deksametasoon, mida enamik arste teile kindlasti põhjusega määrab, siis pikaajalisel tarvitamisel, mille eest paljud arstid patsienti ei hoiata kahandab see teie vastupanuvõimet infektsioonidele, mis mõjub tervisele omakorda laastavalt, eriti kui selle ravi tähelepanuta jäetakse. Igal juhul olge antud ravimi tarvitamise sellest ohust teadlikud ja ülimalt hoolikad mistahes infektsioonide suhtes.
Kõnealune ravim nagu ka teised teile arsti poolt määratud ravimid on kindlasti enamikel juhtudel teile vajalikud, kuid uurige kindlasti ka ise ravimite toimet, kõrvaltoimeid jm. raviminfos sisalduvat teavet.
Eestis ei pakuta kõigi haiguste ravi samas ulatuses, kui seda tehakse arenenud riikides. Uurige ravivõimalusi ka omal käel nii palju kui oskate ja ärge häbenege olla sel teemal pealetükkiv, kui küsimus on teie või teie lähedase elus.
Ärge uskuge meedikute väiteid, et on haigusi, mille puhul teie elustiil, sh. suitsetamine või ka mõõdukas alkoholi tarvitamine ei mõjuta teie haigust, nt. nahahaiguste puhul. Kui vähegi suudate, loobuge täielikult nii suitsust kui alkoholist.
Mitmetes Eesti haiglates, sh. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas praktiseeritav patsientide voodi külge aheldamine on seadusevastane ja käsitletav piinamisena. Meedikutel puudub õigus teid tavahaiglas teie nõusolekuta kinni aheldada või teid mistahes muul kombel inimesele ebaväärikal moel kohelda.
Kui te näete, et teie lähedast hakatakse kohtlema ebaviisakalt, võib see olla märk sellest, et osade meedikute arvates on patsient arvatud lootusetuks ning osa meedikuid näib siiralt uskuvat, et mida rutem lootusetuks arvatule patsient ära suretatakse, seda parem, ka patsiendile endale. Ärge vaadake sellist suhtumist pealt, vaid tegutsege - teil on õigus vahetada haiglat või nõuda koju minekut, kui saate ravi jätkata kodus, kui see on võimalik. Ärge uskuge sellises situatsioonis meedikuid - Oliveri ema soovis oma poja viia koju nädal enne viimast traagilist ööd, kuid arst keelitas teda kojuminemisega veel nädala ootama, et patsient "kosuks". Mõni päev hiljem tehti Oliverile süst, mis ta iseseisva hingamise igaveseks peatas.
Oliveri sõbrad, sh. haiglas viibinud endised klassikaaslased kannustasid ema kogu seda lugu avalikustama lootuses, et see aitab vähemalt teisi inimesi kaitsta ennast või oma lähedasi samasuguse julmuse ja hoolimatuse eest, mis Oliverile osaks sai.
Me loodame, et teil endal ei tule mitte kunagi midagi ligilähedaseltki samalaadset üle elada.
Me tahaks uskuda, et enamik arste teeb ka Eestis oma tööd kohusetunde, armastuse ja missiooniga ning et noored inimesed, kes tunnevad endas kutsumust aidata meediku kutse kaudu teisi, õpivad kindlasti meedikuteks ega unusta oma tulevases töös kunagi inimlikkust.
