Saue gümnaasiumi ajalooõpetaja Endla Lindmäe poeg Tanel sattus PERHi Mustamäe haiglasse pärast avariid 2006. PERHi neurokirurgia osakonna meedikute poolt lootusetuks arvatud noor mees näljutati PERHi Keila yksuses lõpuks 35 kiloseks ja emale valetati, et poja "aju ei tööta enam". Taneli päästsid yhe ausaks osutunud meditsiiniõe poolt emale viimasel hetkel öeldud sõnad - kui te poega kohe kuju ei vii, teil teda mõne päeva pärast enam pole. Mitu kuud hiljem tuli Tanel kodus koomast välja. Taneli õõvastav lugu PERHis on siin.
4/20/2013
Korrumpeerunud Eesti õigussüsteem ja Mustamäe haigla kriminaalasi: lisaks meedikutele ja terviseameti järelvalveametnikule valetasid ja võltsisid lõpuks ka prokurörid
Ülevaade Mustamäe haiglas Oliver Rõigase abipalvete peale talt tilguti ära võtta raevunud valvearst Aadu Liivati ähvardusest emale - "Te veel näete, see asi pöördub teie vastu!" (võttis selle ähvarduse politseis ülekuulamisel ka omaks), järgnenud kinniaheldamisest, narkoosiga uimastamisest ja kokkulepitud haiglavahetuse tühistamisest dr Ekke Nääbi poolt, ravivigadest, kooma süstimisest Oksana Granovskaja poolt, kooma langemise eel Tiiu Pauluse määratud penitsilliinisüstidest ja ravijuhise rikkumisest ja penitsilliinisüstide varjamisest Pauluse ja Granovskaja seletuskirjades ning Pauluse otsusest ravivigade ohvriks langenud inimene toidu ja ravita jätta ja ta surmata SIIN.
2013: Peaprokurör Norman Aas võltsinud prokuröridele appi
Teadmiseks: Kaitsepolitsei edastas 1. märtsil 2013 Patsientide Esindusühingu juhilt Pille Ilveselt veebr 2013 saadud materjalid prokurör Kristel Eliste võltsimisest Peeter Mardna kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise otsuses riigiprokuratuuri. Peaprokurör Norman Aasa 1. aprilli allkirjaga vastusest selgub, et Aas võltsimisega vahele jäänud prokuröri karistamist vajalikuks ei pea. Juba sügisel 2011 oli peaprokurör Norman Aas jätnud vastamata, kuigi seadus seda nõudnuks, ka kirjalikule taotlusele anda Mustamäe haigla juhtumis ilmnenud korruptsioon tervishoiu järelvalves Kaitsepolitsei uurida.
Siseministeerium teatas aga aprillis 2013 vastusena siseminister Ken-Marti Vaher ´ile saadetud taotlusele, et ei soovi selgitada, kes oli see kõrge politseiametnik, kes andis 15. okt. 2009 politseikorrapidajale Eldar Bashirovile ebaseadusliku korralduse teatada, et uurimist ei alustata ja ka sõltumatu meduuringu taotlus lükatakse tagasi, millega avati tee ulatuslikuks võltsimiseks, kuigi politseis oli registreeritud kuriteoteatis, mis sisaldas raske isikuvastase teo episoode.
Kuidas selline asjaajamine ja seadustest möödavaatamine kõige kõrgemal riiklikul tasemel on Eestis võimalikuks osutunud ja miks sidusid end Mustamäe haigla juhtumis riigiametnikele vääritu käitumisega mitu inimest? Miks keskerakondlastest riigiametnike võltsimiste ja seadusterikkumiste suhtes muidu tähelepanelik õigusaparaat antud juhtumis selle kinnimätsimisse oma panuse andnud keskerakondlase Peeter Mardna rikkumistesse nii kõnekalt teisiti suhtus?Kes on see kõrge politseiametnik, kes andis Bashirovile 15.okt.2009 ebaseadusliku korralduse? Kui tavapärane kord oleks näinud ette - nagu kinnitas 2013 ka kuriteoteatise tagasilükkamisest teatanud korrapidaja, et juhtumit konsulteeritakse Põhja Prefektuuri nn. mõrvarühmaga ja prokuratuuriga, on politsei ja siseministeeriumi juhtkond, sh minister Vaher keeldunud küsimast 2009 mõrvarühma liikmetelt, kes ja mida neist Mustamäe haigla juhtumi otsuse asjus 15. okt. 2009 mäletab.
Kinnimätsimine algas kuriteoteatist eiranud politseis ja prokuratuuris 2009
Mustamäe haiglas sügisel 2009 toimunu kinnimätsimine algas politseis ja prokuratuuris Oliveri surmapäeval 15. okt 2009, kui Põhja Prefektuur registreeeris kuriteoteatise, kuid teatise registreerunud politseikorrapidajale Eldar B-le anti hiljem ka prokuratuuriga vestelnud kõrge politseiametniku poolt korraldus teatada kuriteoteatise mittemenetlemisest ja lükata tagasi ka sõltumatu lahangu taotlus. Sel moel andsid politsei ja prokuratuur Mustamäe haigale teadlikult lisaaega ja võimaluse sobivate asitõendite tekitamiseks ja võltsimiseks. Meenutagem, et siseministriks oli sel hetkel Marko Pomerants, mees, kes mõned aastad varem sotsiaalministrina oli surunud PERHi juhiks arstihariduseta Tõnis Alliku, helistades Alliku läbisurumiseks läbi kõik PERHi nõukogu liikmed.
Raske isikuvastase teo summutamisele asunud politsei teatas 15.okt. 2009, et kui on etteheiteid pöördutagu tervishoiuametisse nn. järelvalveametniku, keskerakondlase Peeter Mardna poole. Järgnes skeem, mida on tõenäoliselt kasutatud raskete haiglalugude kinnimätsimiseks ka muudel kordadel - Mardna ei võtnud kannatanuga kordagi ühendust, rikkus juhtunu summutamiseks ulatuslikult ja teadlikult kehtivaid seadusi, valetas ja võltsis oma nn komisjoni järeldustes toimunu asjaolusid, kaasas toimunu kinnimätsimiseks seadust rikkudes menetlusaluste meedikute kolleege. Mardna selliste pingutuste tulemusel koostatud valed ning võltsingud lekitati mh meediasse, sh. ulatuslikult ja teadlikult juhtunu kohta laimu avaldanud Äripäeva lisa Meditsiiniuudiste töötajale Kärt Blumbergile, keda riigiametnik Mardna tänas selle eest 10 000 krooniga oma perefondist sügisel 2010. Politsei ja prokuratuur jätsid aga Mardna sellise tegevuse igasuguse karistuseta.
2012: ametialaselt võltsinud Mardna jäeti karistuseta, sest võltsisid ka prokurörid
Veelgi enam - kriminaalasja lõpetamise määrustes kasutasid nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste, kohtumeditsiini ekspert Marika Väli, riigiprokuratuur kui ka sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla mitmeid Mardna poolt kuriteo summutamiseks välja mõeldud ettekäändeid. Just Mardna poolt lendu lastud väljamõeldisega, et noore inimese tahtevastane kinniaheldamine, mida alguses üldse eitati, olla seotud "teadvushäirega" otsustati summutada seadusevastast kinnisidumist. Oliveri omakäeliselt kirjutatud ahastavate abipalvete vastu (palun tee mind lahti, miks kinni) huvi ei tuntud. Kuigi kinniaheldamine toimus Oliveri abipaveid eiranud ja nende peale vihastanud Aadu Liivati ähvarduse järel - "te veel näete, see asi pöördub teie vastu", mille Liivat oli sunnitud ka omaks võtma, kulutati selle mitme õe poolt psühhopaadiks nimetatud meediku ülekuulamiseks vaid 50 minutit, mille jooksul kõige ebameeldivamaid küsimusi ei esitatudki.
Oliveri alasti keha oktoobrikuises külmas lahtise akna all külmetanud õde Kristina Raagmets jäeti oma piinamistoimingu asjus üldse üle kuulamata - tegu on sama õega, kes ütles, et "vahet pole, mis on - nagunii sureb ära".
Üle kuulamata jäeti ka õde Natalja Merzlikina, kes pärast Liivati ähvardust ütles emale Oliveri kuuldes, et mingit haiglavahetust pole vaja ja kui ema Mustamäe haiglast lahkuks, "läheksid asjad teie pojaga kiiresti", millest nähtus selgelt, et Mustamäe haiglas teavad õed hästi, milliste meetoditega patsientidest "kiiresti" vajadusel "lahti saadakse". Õde Irina Jakovlevat, keda Merzlikina ja Liivati käitumine väga pahandas ja kes rääkis avameelselt ka ravivigadest enam üle kuulata ei õnnestu - temast sai poolteist aastat hiljem, kui ta oli töölt Mustamäe haiglas juba lahkunud meedikute kätte 28-aastase patsiendina rutiinse protseduuri läbi sattudes suvel 2011 ootamatult üliraske ajukahjustusega liikumis- ja kõnevõimeta invaliid (Vt. Irinaga juhtunut ka allpool).
Sügisel 2009 eutanaasiaotsuse teinud ja selle ka rakendanud Tiiu Pauluse kasuks jäeti kriminaalmenetluse raames teadlikult üle kuulamata ka nälga ja ravita jäetud patsiendile ajusurma testi teinud meedikud, kes vastavat protokolli ei allkirjastanud, kuna Oliver oli reageerinud ka politseis tunnistusi andud tunnistajate nähes ka nälga ja toiduta jäetuna mitme tunnistaja juuresolekul korduvalt ema kõnele, kuid toitu ja ravi tagasi ei pandud. Jne jne. Eranditult kõik sügisel 2009 avalikkuse ette jõudnud seigad haiglas toimunust vastasid tõele, kuid tõde kedagi ei huvitanudki ning kinnimätsijate põhitegevus kulus juhtunu summutamisele.
Üle kuulamata jäeti ka dr. Ekke Nääb, kes tühistas oma puhkusele kadunud ülemuse Mihkel Leineri raske ravivea selgumise järel pere poolt kokkulepitud haiglavahetuse ja kelle ajal oli antud õdedele korraldus hoida Oliveri mitu päeva kinniaheldatult.
Nädal pärast kinniaheldamist, Tiiu Pauluse esimesel tööpäeval raviarstina 12.10.2009 andis Paulus korralduse süstida Oliverile penitsilliini, ning kuigi penitsilliini ravijuhis keelab igaveseks penitsilliinishoki vältimiseks penitsilliini manustamisega jätkamise, kui esimese süsti järel peaks tekkima probleeme hingamis ja /või südamega, mis ka tekkisid ja on medtoimikuga tõestatavad, süstis Paulusega konsulteerinud Oksana Granovskaja seejärel uue annuse penitsilliini, mille tagajärjel langes Oliver 12.10.2009 õhtul kooma. Järgmisel hommikul 13.10.2009 otsustas Paulus teha Oliverile eutanaasia ja võtta talt ära kogu ravi ja toit.
Kuigi Oliverilt kogu toidu, ravi ja joogi äravõtmine 13. 10.2009 hommikul olukorras, kus ta oli elav inimene on üheselt tõestatud, kasutasid riigiametnikud Endla Ülviste, Marika Väli ja nende sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla Mustamäe haiglas toimunu kinnimätsimiseks teadlikke valesid, viidates "tunnistaja Pauluse" viidatud nt olematule konsiiliumi otsusele selle teo eel, kuigi sellist konsiiliumi ei toimunud ja selle kohta pole ka mingit dokumenti ei medtoimikus ega kriminaaltoimikus.
2012/2013/juhtumi kinnimätsinud prokurörid manipuleerisid ja valetasid ka meediale ja avalikkusele
Kõige ülaltoodu taustal, olukorras, kus valdav osa vajalikest menetlustoimingutest jäeti lihtsalt tegemata, eirati tõendeid, võltsiti toimunu asjaolusid ka siis, kui see on vastuolus medtoimiku materjalidega oli Põhja Ringkonnaprokuratuuril häbematust teatada kriminaalmenetluse lõpetamise järel sügisel 2012 pressiesindaja vahendusel ajakirjandusele, et "piinamine ja ohtu asetamine ei leidnud kriminaalmenetluse käigus kinnitust".
Patsientide Esindusühingu juhi Pille Ilvese pöördumise järel 2011 täiendavalt algatatud, antud juhtumis teadlikult mitmeid seadusi rikkunud, valetanud ja võltsinud Peeter Mardna kriminaalasjas võltsis 2012 sügisel selle kriminaalasja lõpetamise otsuses teadlikult Mardna kasuks asjaolusid ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristel Eliste. Eliste valetas määruses ja ka ajakirjandusele, et Mardna sõnu pole talletatud, kuigi teadis, et lindistus on olemas, mis oli prokuröri teadlik vale.
Eesti kriminaalseadustik näeb ette riiklikku järelvalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise eest või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise eest ka kriminaalkaristuse, kuid üdini korrumpeerunud Eesti tänases õigusruumis ei ole sellise seaduse rakendamist isegi võimalik loota.
Läks enam kui 3 aastat, kui alles detsembris 2012 kinnitas politsei lõpuks järjekordse pöördumise järel, et menetlemata jäetud kuriteoteatis 15. okt 2009 tõesti Põhja Prefektuuris registreeriti ning see sisaldab ka selgesõnaliselt kuriteo tunnuseid. Paraku ei ole politsei seisuga jaanuar 2013 jätkuvalt suutnud meenutada "salvestiste kadumise ja halva mälu" ettekäändel selle kõrge politseiametniku ja prokuröri nimesid, kelle otsusel rikuti seadust, jäeti kuriteoteatis menetlemata ja anti haiglale võimalus võltsida asitõendeid.
Mitu politseinikku ütles menetluse ajal, et vähemalt Tallinnas summutataksegi rasked haiglalood prokuratuuris ja nii läkski. Juhtunu menetluse, täpsemalt selle kinnimätsimise käik näitab, et kui meedikud teevad Eestis raskeid ravivigu ja soovivad neid varjata, siis patsiendi tapmine samas haiglas annabki haiglale hea võimaluse juhtunu summutamiseks ise tõendeid tekitada ja vajadusel ka võltsida ning kõik see toimub politsei ja prokuratuuri teadmisel. Just eelmainitu taustal on ka arusaadav, miks Mustamäe haigla tühistas raskete ravivigade selgumise järel juba kokkulepitud haiglavahetuse ega lasknud Oliveri ka koju viia - eesmärk oli üks ja selle tulemuseks õõvastav kuritegu, mille kinnimätsimisega sidus end lõpuks lisaks asjaosalistele meedikutele - Aadu Liivat, Tiiu Paulus, Oksana Granovskaja ka terve hulk teisi meedikuid ja ametnikke ning ka poliitikuid, kelle jaoks üks inimelu, rääkimata inimõigustest, EV Põhiseadusest, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonist, muudest seadustest ja aususest mitte midagi väärt pole.
Professor Hele Everaus: eutanaasia ON TAPMINE
Tartu Ülikooli hematoloogia kliinikumi juht professor Hele Everaus rõhutas 9. mail 2013 ERR saates Kahekõne, et eutanaasia ON TAPMINE ja eutanaasia õigustamine "valuga" ja "kannatuste leevendamisega" on hale vale, sest valu saab tänapäeval ära võtta. Everaus rõhutas, et inimlik saab elu lõpp olla vaid siis, kui see ei lõpe tapmisega, vaid armastatud lähedaste keskel. ERR, intervjuu SIIN. Kui Eesti tervishoius töötaksid vaid sellise mentaliteediga meedikud nagu dr. Everaus, kes teab ka sõnade inimlikkus ja elu pühadus tähendust, ei loeks te ka seda blogi siin. Vt. ka allpool 2013: ÜRO avaldas eriraporti ja võttis sihikule inimeste piinamise haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all.
Tagasi esiküljele SIIT
2013: Peaprokurör Norman Aas võltsinud prokuröridele appi
Teadmiseks: Kaitsepolitsei edastas 1. märtsil 2013 Patsientide Esindusühingu juhilt Pille Ilveselt veebr 2013 saadud materjalid prokurör Kristel Eliste võltsimisest Peeter Mardna kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise otsuses riigiprokuratuuri. Peaprokurör Norman Aasa 1. aprilli allkirjaga vastusest selgub, et Aas võltsimisega vahele jäänud prokuröri karistamist vajalikuks ei pea. Juba sügisel 2011 oli peaprokurör Norman Aas jätnud vastamata, kuigi seadus seda nõudnuks, ka kirjalikule taotlusele anda Mustamäe haigla juhtumis ilmnenud korruptsioon tervishoiu järelvalves Kaitsepolitsei uurida.
Siseministeerium teatas aga aprillis 2013 vastusena siseminister Ken-Marti Vaher ´ile saadetud taotlusele, et ei soovi selgitada, kes oli see kõrge politseiametnik, kes andis 15. okt. 2009 politseikorrapidajale Eldar Bashirovile ebaseadusliku korralduse teatada, et uurimist ei alustata ja ka sõltumatu meduuringu taotlus lükatakse tagasi, millega avati tee ulatuslikuks võltsimiseks, kuigi politseis oli registreeritud kuriteoteatis, mis sisaldas raske isikuvastase teo episoode.
Kuidas selline asjaajamine ja seadustest möödavaatamine kõige kõrgemal riiklikul tasemel on Eestis võimalikuks osutunud ja miks sidusid end Mustamäe haigla juhtumis riigiametnikele vääritu käitumisega mitu inimest? Miks keskerakondlastest riigiametnike võltsimiste ja seadusterikkumiste suhtes muidu tähelepanelik õigusaparaat antud juhtumis selle kinnimätsimisse oma panuse andnud keskerakondlase Peeter Mardna rikkumistesse nii kõnekalt teisiti suhtus?Kes on see kõrge politseiametnik, kes andis Bashirovile 15.okt.2009 ebaseadusliku korralduse? Kui tavapärane kord oleks näinud ette - nagu kinnitas 2013 ka kuriteoteatise tagasilükkamisest teatanud korrapidaja, et juhtumit konsulteeritakse Põhja Prefektuuri nn. mõrvarühmaga ja prokuratuuriga, on politsei ja siseministeeriumi juhtkond, sh minister Vaher keeldunud küsimast 2009 mõrvarühma liikmetelt, kes ja mida neist Mustamäe haigla juhtumi otsuse asjus 15. okt. 2009 mäletab.
Kinnimätsimine algas kuriteoteatist eiranud politseis ja prokuratuuris 2009
Mustamäe haiglas sügisel 2009 toimunu kinnimätsimine algas politseis ja prokuratuuris Oliveri surmapäeval 15. okt 2009, kui Põhja Prefektuur registreeeris kuriteoteatise, kuid teatise registreerunud politseikorrapidajale Eldar B-le anti hiljem ka prokuratuuriga vestelnud kõrge politseiametniku poolt korraldus teatada kuriteoteatise mittemenetlemisest ja lükata tagasi ka sõltumatu lahangu taotlus. Sel moel andsid politsei ja prokuratuur Mustamäe haigale teadlikult lisaaega ja võimaluse sobivate asitõendite tekitamiseks ja võltsimiseks. Meenutagem, et siseministriks oli sel hetkel Marko Pomerants, mees, kes mõned aastad varem sotsiaalministrina oli surunud PERHi juhiks arstihariduseta Tõnis Alliku, helistades Alliku läbisurumiseks läbi kõik PERHi nõukogu liikmed.
Raske isikuvastase teo summutamisele asunud politsei teatas 15.okt. 2009, et kui on etteheiteid pöördutagu tervishoiuametisse nn. järelvalveametniku, keskerakondlase Peeter Mardna poole. Järgnes skeem, mida on tõenäoliselt kasutatud raskete haiglalugude kinnimätsimiseks ka muudel kordadel - Mardna ei võtnud kannatanuga kordagi ühendust, rikkus juhtunu summutamiseks ulatuslikult ja teadlikult kehtivaid seadusi, valetas ja võltsis oma nn komisjoni järeldustes toimunu asjaolusid, kaasas toimunu kinnimätsimiseks seadust rikkudes menetlusaluste meedikute kolleege. Mardna selliste pingutuste tulemusel koostatud valed ning võltsingud lekitati mh meediasse, sh. ulatuslikult ja teadlikult juhtunu kohta laimu avaldanud Äripäeva lisa Meditsiiniuudiste töötajale Kärt Blumbergile, keda riigiametnik Mardna tänas selle eest 10 000 krooniga oma perefondist sügisel 2010. Politsei ja prokuratuur jätsid aga Mardna sellise tegevuse igasuguse karistuseta.
2012: ametialaselt võltsinud Mardna jäeti karistuseta, sest võltsisid ka prokurörid
Veelgi enam - kriminaalasja lõpetamise määrustes kasutasid nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste, kohtumeditsiini ekspert Marika Väli, riigiprokuratuur kui ka sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla mitmeid Mardna poolt kuriteo summutamiseks välja mõeldud ettekäändeid. Just Mardna poolt lendu lastud väljamõeldisega, et noore inimese tahtevastane kinniaheldamine, mida alguses üldse eitati, olla seotud "teadvushäirega" otsustati summutada seadusevastast kinnisidumist. Oliveri omakäeliselt kirjutatud ahastavate abipalvete vastu (palun tee mind lahti, miks kinni) huvi ei tuntud. Kuigi kinniaheldamine toimus Oliveri abipaveid eiranud ja nende peale vihastanud Aadu Liivati ähvarduse järel - "te veel näete, see asi pöördub teie vastu", mille Liivat oli sunnitud ka omaks võtma, kulutati selle mitme õe poolt psühhopaadiks nimetatud meediku ülekuulamiseks vaid 50 minutit, mille jooksul kõige ebameeldivamaid küsimusi ei esitatudki.
Oliveri alasti keha oktoobrikuises külmas lahtise akna all külmetanud õde Kristina Raagmets jäeti oma piinamistoimingu asjus üldse üle kuulamata - tegu on sama õega, kes ütles, et "vahet pole, mis on - nagunii sureb ära".
Üle kuulamata jäeti ka õde Natalja Merzlikina, kes pärast Liivati ähvardust ütles emale Oliveri kuuldes, et mingit haiglavahetust pole vaja ja kui ema Mustamäe haiglast lahkuks, "läheksid asjad teie pojaga kiiresti", millest nähtus selgelt, et Mustamäe haiglas teavad õed hästi, milliste meetoditega patsientidest "kiiresti" vajadusel "lahti saadakse". Õde Irina Jakovlevat, keda Merzlikina ja Liivati käitumine väga pahandas ja kes rääkis avameelselt ka ravivigadest enam üle kuulata ei õnnestu - temast sai poolteist aastat hiljem, kui ta oli töölt Mustamäe haiglas juba lahkunud meedikute kätte 28-aastase patsiendina rutiinse protseduuri läbi sattudes suvel 2011 ootamatult üliraske ajukahjustusega liikumis- ja kõnevõimeta invaliid (Vt. Irinaga juhtunut ka allpool).
Sügisel 2009 eutanaasiaotsuse teinud ja selle ka rakendanud Tiiu Pauluse kasuks jäeti kriminaalmenetluse raames teadlikult üle kuulamata ka nälga ja ravita jäetud patsiendile ajusurma testi teinud meedikud, kes vastavat protokolli ei allkirjastanud, kuna Oliver oli reageerinud ka politseis tunnistusi andud tunnistajate nähes ka nälga ja toiduta jäetuna mitme tunnistaja juuresolekul korduvalt ema kõnele, kuid toitu ja ravi tagasi ei pandud. Jne jne. Eranditult kõik sügisel 2009 avalikkuse ette jõudnud seigad haiglas toimunust vastasid tõele, kuid tõde kedagi ei huvitanudki ning kinnimätsijate põhitegevus kulus juhtunu summutamisele.
Üle kuulamata jäeti ka dr. Ekke Nääb, kes tühistas oma puhkusele kadunud ülemuse Mihkel Leineri raske ravivea selgumise järel pere poolt kokkulepitud haiglavahetuse ja kelle ajal oli antud õdedele korraldus hoida Oliveri mitu päeva kinniaheldatult.
Nädal pärast kinniaheldamist, Tiiu Pauluse esimesel tööpäeval raviarstina 12.10.2009 andis Paulus korralduse süstida Oliverile penitsilliini, ning kuigi penitsilliini ravijuhis keelab igaveseks penitsilliinishoki vältimiseks penitsilliini manustamisega jätkamise, kui esimese süsti järel peaks tekkima probleeme hingamis ja /või südamega, mis ka tekkisid ja on medtoimikuga tõestatavad, süstis Paulusega konsulteerinud Oksana Granovskaja seejärel uue annuse penitsilliini, mille tagajärjel langes Oliver 12.10.2009 õhtul kooma. Järgmisel hommikul 13.10.2009 otsustas Paulus teha Oliverile eutanaasia ja võtta talt ära kogu ravi ja toit.
Kuigi Oliverilt kogu toidu, ravi ja joogi äravõtmine 13. 10.2009 hommikul olukorras, kus ta oli elav inimene on üheselt tõestatud, kasutasid riigiametnikud Endla Ülviste, Marika Väli ja nende sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla Mustamäe haiglas toimunu kinnimätsimiseks teadlikke valesid, viidates "tunnistaja Pauluse" viidatud nt olematule konsiiliumi otsusele selle teo eel, kuigi sellist konsiiliumi ei toimunud ja selle kohta pole ka mingit dokumenti ei medtoimikus ega kriminaaltoimikus.
2012/2013/juhtumi kinnimätsinud prokurörid manipuleerisid ja valetasid ka meediale ja avalikkusele
Kõige ülaltoodu taustal, olukorras, kus valdav osa vajalikest menetlustoimingutest jäeti lihtsalt tegemata, eirati tõendeid, võltsiti toimunu asjaolusid ka siis, kui see on vastuolus medtoimiku materjalidega oli Põhja Ringkonnaprokuratuuril häbematust teatada kriminaalmenetluse lõpetamise järel sügisel 2012 pressiesindaja vahendusel ajakirjandusele, et "piinamine ja ohtu asetamine ei leidnud kriminaalmenetluse käigus kinnitust".
Patsientide Esindusühingu juhi Pille Ilvese pöördumise järel 2011 täiendavalt algatatud, antud juhtumis teadlikult mitmeid seadusi rikkunud, valetanud ja võltsinud Peeter Mardna kriminaalasjas võltsis 2012 sügisel selle kriminaalasja lõpetamise otsuses teadlikult Mardna kasuks asjaolusid ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristel Eliste. Eliste valetas määruses ja ka ajakirjandusele, et Mardna sõnu pole talletatud, kuigi teadis, et lindistus on olemas, mis oli prokuröri teadlik vale.
Eesti kriminaalseadustik näeb ette riiklikku järelvalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise eest või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise eest ka kriminaalkaristuse, kuid üdini korrumpeerunud Eesti tänases õigusruumis ei ole sellise seaduse rakendamist isegi võimalik loota.
Läks enam kui 3 aastat, kui alles detsembris 2012 kinnitas politsei lõpuks järjekordse pöördumise järel, et menetlemata jäetud kuriteoteatis 15. okt 2009 tõesti Põhja Prefektuuris registreeriti ning see sisaldab ka selgesõnaliselt kuriteo tunnuseid. Paraku ei ole politsei seisuga jaanuar 2013 jätkuvalt suutnud meenutada "salvestiste kadumise ja halva mälu" ettekäändel selle kõrge politseiametniku ja prokuröri nimesid, kelle otsusel rikuti seadust, jäeti kuriteoteatis menetlemata ja anti haiglale võimalus võltsida asitõendeid.
Mitu politseinikku ütles menetluse ajal, et vähemalt Tallinnas summutataksegi rasked haiglalood prokuratuuris ja nii läkski. Juhtunu menetluse, täpsemalt selle kinnimätsimise käik näitab, et kui meedikud teevad Eestis raskeid ravivigu ja soovivad neid varjata, siis patsiendi tapmine samas haiglas annabki haiglale hea võimaluse juhtunu summutamiseks ise tõendeid tekitada ja vajadusel ka võltsida ning kõik see toimub politsei ja prokuratuuri teadmisel. Just eelmainitu taustal on ka arusaadav, miks Mustamäe haigla tühistas raskete ravivigade selgumise järel juba kokkulepitud haiglavahetuse ega lasknud Oliveri ka koju viia - eesmärk oli üks ja selle tulemuseks õõvastav kuritegu, mille kinnimätsimisega sidus end lõpuks lisaks asjaosalistele meedikutele - Aadu Liivat, Tiiu Paulus, Oksana Granovskaja ka terve hulk teisi meedikuid ja ametnikke ning ka poliitikuid, kelle jaoks üks inimelu, rääkimata inimõigustest, EV Põhiseadusest, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonist, muudest seadustest ja aususest mitte midagi väärt pole.
Professor Hele Everaus: eutanaasia ON TAPMINE
Tartu Ülikooli hematoloogia kliinikumi juht professor Hele Everaus rõhutas 9. mail 2013 ERR saates Kahekõne, et eutanaasia ON TAPMINE ja eutanaasia õigustamine "valuga" ja "kannatuste leevendamisega" on hale vale, sest valu saab tänapäeval ära võtta. Everaus rõhutas, et inimlik saab elu lõpp olla vaid siis, kui see ei lõpe tapmisega, vaid armastatud lähedaste keskel. ERR, intervjuu SIIN. Kui Eesti tervishoius töötaksid vaid sellise mentaliteediga meedikud nagu dr. Everaus, kes teab ka sõnade inimlikkus ja elu pühadus tähendust, ei loeks te ka seda blogi siin. Vt. ka allpool 2013: ÜRO avaldas eriraporti ja võttis sihikule inimeste piinamise haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all.
Tagasi esiküljele SIIT
1/20/2013
PERHis võrreldes TÜ Kliinikumiga oluliselt suurem suremus
2009. aastal oli Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kokku 35 480 patsienti, kellest haiglas suri 1359. Tartu Ülikooli kliinikumis oli samal ajal patsiente tuhandeid rohkem - 42 878, kellest suri 803. Kui patsiendi ohutust ja patsiendi õigusi - ja paljude patsientide kogemuse kohaselt ka lihtsalt inimlikkust - enam väärtustavas TÜ Kliinikumis suremus-kordaja 2009 aastal langes võrreldes 2008. aastaga (vastavalt 1,7 ja 2,0), siis PERHis niigi kõrge suremuskordaja hoopis tõusis (3.8 ja 3.6). Täielikult võrreldavaiks saaks numbreid lugeda, võrreldes suremust sarnaste juhtumite korral. Kindlasti mõjutab aga suremust ka ohutusnõuete täitmine ja meedikute mentaliteet inimelu, sh raskelt haigestunud inimeste elu väärtustamisel. Vt. lisa EE, 17. dets. 2010.
1/19/2013
CNN/ Meedik-mõrtsukate hingel enamasti palju ohvreid
Järjekordne avalikuks tulnud õõvastav lugu endale Looja rolli võtnud mõrtsukmeedikutest - Ameerika mandril tapsid kaks meedikut kahes haiglas vähemalt 16 patsienti, kelle mõrva nad ka omaks võtsid. Ka viimastel aastatel Euroopas, sh Suur-Britannias ja Hispaanias ilmsikstulnud meedik-mõrvarite juhtumid on osutanud, et lõpuks vahele jäänute hingel on enamasti palju inimelusid. Juhtum osutab taas, kui lihtne on haiglas inimesi tappa - tuleb vaid teada, mida süstida või mida tilgutianumasse lisada vmt. CNN lugu siin. Tagasi esiküljele siit.
2013: ÜRO avaldas eriraporti ja võttis sihikule inimeste piinamise haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all
ÜRO avaldas märtsis 2013 eriraporti inimeste ebainimlikust kohtlemisest, piinamisest ja inimõiguste rikkumistest haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all. ÜRO osutab, et rahulolematus inimeste põhiõiguste rikkumistega ja piinamisena käsitletavad tegevused mõnedes tervishoiuasutustes on tõusnud eriti teravalt päevakorda viimastel aastatel. Globaalse arutelu inimõiguste rikkumistest haiglates algatanud ÜRO rõhutab, et "Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane ÜRO konventsioon" kehtib ka tervishoiuasutustes. ÜRO kutsub riike järgima seadusi, uurima põhjalikult piinamisjuhtumeid ja inimeste põhiõiguste rikkumisi tervishoiuasutustes ning karistama taolist tegevust praktiseerivaid meedikuid. ÜRO eriraportit saab lugeda siin.
Vahetult pärast ÜRO 2013 raporti esitlemist jõudis maailma avalikkuse ette järjekordne lugu sellest, kui lihtne on meedikutel, eriti haiglate intensiivpalatites inimesi tappa, kui arstid ja õed ei pea kinni seadustest ning võtavad endale ise õiguse otsustada, kelle elu ja millal nad lõpetavad. Järjekordse vahelejäänud mõrtsukasarstiga tegid koostööd ka mõned teised arstid ja õed, kes on samuti saanud süüdistuse ja kelledele jagati patsientide tapmise korraldusi mh ka telefoni teel. See järjekordne jõhker haiglalugu, seekord Brasiilias, kus juba mitme inimese tapmises süüdistuse saanud intensiivpalati naisarst Virginia Soares de Souza ´t kahtlustatakse kokku ligi 300 inimese tapmises toob mh hoiatavalt esile veel ühe meetodi, mida inimeste tapmiseks intensiivpalatites on kasutatud - vt. Reutersi ülevaadet siin.
Tagasi esiküljele SIIT
Vahetult pärast ÜRO 2013 raporti esitlemist jõudis maailma avalikkuse ette järjekordne lugu sellest, kui lihtne on meedikutel, eriti haiglate intensiivpalatites inimesi tappa, kui arstid ja õed ei pea kinni seadustest ning võtavad endale ise õiguse otsustada, kelle elu ja millal nad lõpetavad. Järjekordse vahelejäänud mõrtsukasarstiga tegid koostööd ka mõned teised arstid ja õed, kes on samuti saanud süüdistuse ja kelledele jagati patsientide tapmise korraldusi mh ka telefoni teel. See järjekordne jõhker haiglalugu, seekord Brasiilias, kus juba mitme inimese tapmises süüdistuse saanud intensiivpalati naisarst Virginia Soares de Souza ´t kahtlustatakse kokku ligi 300 inimese tapmises toob mh hoiatavalt esile veel ühe meetodi, mida inimeste tapmiseks intensiivpalatites on kasutatud - vt. Reutersi ülevaadet siin.
Tagasi esiküljele SIIT
12/24/2012
Võitlus käib ka elavate inimeste organite nimel
See, et arstid peavad lähtuma kõigist seadustest, et kõik meedikud mõistaks, et neil puudub õigus teha eutanaasiat, mis on tapmine enamikes riikides, sh Eestis on ülioluline ka seepärast, et vältida või vähemalt vähendada haiglasse sattunud inimeste organitega kauplemise riski. Iga tõestatud eutanaasiajuhtum tõstab õigustatult üles küsimuse, kui palju samalaadseid juhtumeid on olnud tegelikult ja kui usaldusväärne on haigla, kus arstidel seadusi rikkudes tegutseda lubatakse. Kui arstid teile lähedase ajusurmast rääkima hakkavad, nt organeid küsides või hingamisaparaati välja lülitada soovides tuleb meeles pidada, et arstide hinnang ei pruugi olla sugugi täpne. Lisaks Eestile on ka mujal maailmast palju näiteid, kuidas lähedased on suutnud arstide poolt "ajusurnuks" hinnatud ja tihti ka organidoonoriks ihaldatud inimese ära päästa, keeldudes arstide hinnanguga nõustumast. Mitmeid selliseid näiteid, kuidas arstid, ühel juhul isegi neli arsti hindasid "kindlalt ajusurnuks" ja kohe sobivaks organidoonoriks tänaseks igati elava patsiendi saab lugeda nt SIIN.
12/23/2012
2012- Mustamäe haigla viis enesetapukatse teinu 12. korrusele
Mustamäe haigla paigutas enesetapukatse järel 2012 haiglasse toodud mehe
12. korruse palatisse, mees hüppas lahtisest aknast alla. Aru pärinud
meedikust ema solvati, juurdlust ei alustatud. Pikemalt SIIT.
11/29/2012
Inimese elu on Eestis väärtusetu
Rahvusvahelise korruptsioonivastase institutsiooni GRECO osutus
korruptsioonist Eesti prokuratuuris peab paika ka juhtumites,
kus on tegu kõige elementaarsemate ja kõige olulisemate inimõigusalaste
rikkumiste kinnimätsimisega, mida eutanaasia kui üliraske kuritegu
vaieldamatult on - selline on vahekokkuvõte 2012.
Korruptsioon Eesti tervishoius, poliitilises ladvikus ja õigussüsteemis on nii täiuslik, et ainult naiivne võib loota mingit õiglust. Mustamäe haigla kriminaalasjas soovitas üks tuntud kriminaaluurija sügisel 2011 emal kindlasti võtta advokaat, öeldes, et ilma advokaadita "prokuratuur lihtsalt sõidab teist üle". Juhtumit menetlev prokurör Endla Ülviste soovitas aga advokaati mitte võtta. Läkski nii nagu mitu politseinikku on öelnud - rasked kriminaalasjad tervishoius summutatakse Eestis prokuratuuris.
Pikem kommentaar Põhja prokuratuuri prokuröri Endla Ülviste otsusele sulgeda kriminaalmenetlus - vt. SIIN- Tagasi esiküljele SIIT
Korruptsioon Eesti tervishoius, poliitilises ladvikus ja õigussüsteemis on nii täiuslik, et ainult naiivne võib loota mingit õiglust. Mustamäe haigla kriminaalasjas soovitas üks tuntud kriminaaluurija sügisel 2011 emal kindlasti võtta advokaat, öeldes, et ilma advokaadita "prokuratuur lihtsalt sõidab teist üle". Juhtumit menetlev prokurör Endla Ülviste soovitas aga advokaati mitte võtta. Läkski nii nagu mitu politseinikku on öelnud - rasked kriminaalasjad tervishoius summutatakse Eestis prokuratuuris.
Pikem kommentaar Põhja prokuratuuri prokuröri Endla Ülviste otsusele sulgeda kriminaalmenetlus - vt. SIIN- Tagasi esiküljele SIIT
10/22/2011
Euroopa Inimõiguste Kohus: riikidel on kohustus luua tõhus menetlus surmajuhtumite uurimiseks meditsiinisfääris
Lugedes EV Justiitsministeeriumi kodulehel okt. 2011 ka eestikeelsena avaldatud väljavõtteid Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite terviktekstidest, mis puudutavad ka tervishoiuvaldkonda jääb üle vaid tõdeda, et Eestis on tervishoiuvaldkonna seadusetuse taustal see kõik kui üks muinasjutt. EIK osutab, et "Kui tavaliselt tõusetub küsimus lepinguosalise riigi vastutusest artikli 2 alusel menetluslikus aspektis vägivaldsete või „kahtlastel asjaoludel“ toimunud surmajuhtumite uurimisel, siis meditsiinisfääris laieneb selline kohustus ka mittevägivaldsete surmajuhtumite uurimisele, kui võib põhjendatult eeldada meedikute eksimust. Riikidel on kohustus luua tõhus menetlus surmajuhtumite uurimiseks meditsiinisfääris/.../" Eraldi rõhutab kohus ka mistahes piinamise ja ebainimliku kohtlemise keelu absoluutsust ja riikide kohustust süüdlasi karistada. Kas kaitsepolitseile äsja laiendatud õigused jõuavad lõpuks ka Eesti tervishoius ja selle järelvalves valitseva seadusetuseni ja selle massiivse ringkaitseni, mis kogu ses valdkonnas vohab kõigil tasemetel ja ilmselgelt ka mõnede kõrgete poliitikute toel? Meditsiinisfääris toimuva uurimine patsientide avalduste põhjal on olnud aastaid ka osale õiguskaitseorganitest justkui üks suur naljanumber, vastupidiselt arenenud Euroopale ja ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele meditsiinis, mainitud ülevaade on pikemalt paremal all rubriigis Kasulikke Linke või klikka pealkirja.
Tagasi esiküljele SIIT
Tagasi esiküljele SIIT
10/17/2011
George Soros toetab patsientide õiguste kaitset Eestis
2011 mahuka ülevaate inimõiguste rikkumistest mõnedes haiglates koostanud Eesti Patsientide Esindusühing, kelle eelarvet vähendati tänavuses riigieelarves mullusega võrreldes enam kui poole võrra, saab tänavu jätkata täismahus tegevust üksnes tänu George Sorose rahastatud rahvusvahelise inimõiguste instituudi toetusele. Veebruaris 2012 Eestit külastanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokuröri Luis Moreno-Ocampo sõnul on RKK liikmesriikide kodanikel õigus pöörduda ka vahetult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole, kui tegu on inimõigusi rikkuvate või humaansusvastaste kuritegudega. Moreno-Ocampo lisas, et RKK eeldab, et demokraatlikes riikides lahendatakse kõik sellised juhtumid siiski rahvusvahelisele ja kohalikule õigusele vastavalt riigis, kus need aset on leidnud.
10/16/2011
2 aastat Oliveri hukkumisest Mustamäe haiglas
Oliveri hukkumisest möödub laupäeval 15. okt 2011 kaks aastat. Enam kui poolteist aastat pärast Peeter Mardna, asjaosaliste meedikute ja Arstide Liidu sekretäri Katrin Rehemaa abil korraldatud kättemaksuaktsiooni Mustamäe haiglas toimunu avalikustamise eest edastati mulle lõpuks reede, 7.okt. 2011 õhtuks alates 23. aug. 2011 taas Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile saadetud 5 pöördumise tulemusel 2010 talvel Mardnalt tema "komisjonile" tellitud 80-aastase Tartu vanainimese Kulli nö ekspertarvamus ja kellegi dr. Salupere lühike sõimukiri. Neid lugedes on ilmselge, et kumbki polnud meie etteheidete sisust kas üldse teadlikud või võltsisid siis teadlikult ka mitmeid toimikus toodud asjaolusid. Vastavalt komisjoni töö aluseks olevale määrusele, mida meie eest samuti kevadel 2010 varjati, kui määrust rikkudes kuulus komisjoni viis menetluse all oleva meediku kolleegi oleks tulnud kõik need materjalid esitada mulle enne komisjoni istungit, et oleksin saanud neis toodud võltsingutele tähelepanu juhtida. Osa dokumente on jätkuvalt esitamata. Kehtiva seadusandluse teadlikust rikkumisest Mardna juhtimisel olid teadlikud lisaks komisjoni liikmetele vähemalt kuus Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi ametnikku. Anneli Rõigas
10/14/2011
Tartu Ülikoolilt vajalik samm ravikvaliteedi parandamiseks
Tartu Ülikool esitles reedel, 14. okt. 2011 koostöös mitme asutusega valminud ravijuhendite veebisaiti, mille eesmärgiks on tõsta ravikvaliteeti, link on rubriigis "Kasulikke linke". Igati tänuväärne ettevõtmine, et tõsta nii ravikvaliteeti kui patsiendiohutust. Vt. ka Tartu Ülikooli veebilehel olevat doktor Teele Orgse ülevaadet puudulikust patsiendikaitsest Eestis ja hinnanguliselt 1500 inimese hukkumisest aastas ravivigade tõttu.
10/03/2011
Katse algatada patsiendiseaduse eelnõu taas luhtumas
Riigikogu liikmed Heljo Pikhof ja Eiki Nestor panid enda koostatud eelnõu sept. 2011 avalikule arutelule, kuid algatus viia patsiendi kaitse seaduseelnõu arutelule ja menetlusse jäi taas venima, kuigi tegu oli kauaoodatud ja väga vajaliku sammuga. Tehti ka mitu head ettepanekut - sh. patsiendinõuniku ameti loomine, lisati nõue, et komisjoni juhiks laitmatu reputatsiooniga inimene jpm. Mäletatavasti sumbus ka aastaid tagasi lõpuks hambutuks kärbitud ja vastu võtmata jäetud patsiendiseaduse eelnõu. Loodetavasti kunagi jõuab siiski ka Eesti arenenud Euroopa riikides tavapärase patsiendi kaitse seaduseni ja tegu saab olema sisuka seadusega, mis koondab ühte patsiendi õigused, järelvalve küsimused, patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja kohustused jpm, mis kindlasti aitaks parandada ka patsientide turvalisust ja tervishoiuteenuste kvaliteeti. Nii Õdede Liit kui ka Patsientide Esindusühing soovivad ka ise seaduseelnõud oluliselt täiendada. Link mainitud riigikogulaste koostatud, kuid seisma jäänud eelnõule ja kaasnevale seletuskirjale on paremal all rubriigis "Lisad". Tagasi esiküljele SIIT Kuula ka arutelu raadiost, 12.okt. 2011.
7/19/2011
Haiglate Liidu juht Urmas Sule: haige tahab ravimist, mitte enesekeskset bürokraatiat
Tähelepanuväärne artikkel 11.07.2011 Postimehest, milles haiglate liidu juht Urmas Sule kritiseerib arstide liitu, tänab patsientide õiguste meeldetuletajaid ning rõhutab ametikaaslastele, et tervishoius on aeg hakata lõpuks arvestama ka patsientide ootusi. Kannatunute ja nende omaste üle irvitavast Peeter Mardna ´st ja temataolistest hulga mõistlikum jutt. Lugu on SIIN
7/17/2011
Vana kuld: PERHi juht Tõnis Allik ajas Eesti Energia kurikuulsat mahaärimise "asja"
PERHi arstihariduseta juht Tõnis Allik ajas omal ajal NRG Energy palgal Eesti Energia kurikuulsat mahaparseldamise asja kambale, kelle tehingu nurjas õnneks (neis küll suurt viha tekitanud) akadeemik Endel Lippmaa sekkumine. See seletab mõndagi - ka mõne Allikule tuge andnud, sama tehingut läbi suruda üritanud kõrge tegelase toetuse tagamaid PERHile õõvastavate haiglalugude mahendamiseks. Muide, Tõnis Allikut soovitas sellesse haiglapealiku ametissse sotsiaalminister Marko Pomerants, kes sügisel 2009 oli juba uues ametis - siseminister. Vt. ka Eesti Päevalehe LUGU SIIT.
7/16/2011
Ilves tänab medaliga Mustamäe haiglas toimunut ja ravivigu kinni mätsida aidanud meedikut
22.veebr. 2012
Toomas Hendrik Ilves on otsustanud 2012. aasta iseseisvuspäeva eel tänada medaliga üht mitmest meedikust, kes aitas Peeter Mardnal 2010. aasta kevadel korraldatud, ulatuslikult kehtivat seadust rikkunud farsskomisjoni raames kinni mätsida Oliveri tapmist Mustamäe haiglas. Ilveselt tänumedali saav PERHi meedik oli üks neist viiest meedikust, kes rikkusid antud juhtumis teadlikult seadust ja kuulusid menetluse all oleva meediku kolleegina seadust rikkudes Mardna nn. komisjoni, mille tegevuse raames ettevõetud võltsingutest ja valedest kolleegide ravivigade varjamiseks leiate siit lehelt eraldi pikema ülevaate. Tuletame veelkord meelde, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstihariduseta juht, endine NRG Energy Eesti juht Tõnis Allik ja Ilves on aatekaaslased Eesti Energia äraärimise plaani aegadest, mis mäletatavasti vaid tänu akadeemik Endel Lippmaa juhtimisel ette võetud aktsioonile omal ajal ära hoida õnnestus. Tagasi esiküljele SIIT
Toomas Hendrik Ilves on otsustanud 2012. aasta iseseisvuspäeva eel tänada medaliga üht mitmest meedikust, kes aitas Peeter Mardnal 2010. aasta kevadel korraldatud, ulatuslikult kehtivat seadust rikkunud farsskomisjoni raames kinni mätsida Oliveri tapmist Mustamäe haiglas. Ilveselt tänumedali saav PERHi meedik oli üks neist viiest meedikust, kes rikkusid antud juhtumis teadlikult seadust ja kuulusid menetluse all oleva meediku kolleegina seadust rikkudes Mardna nn. komisjoni, mille tegevuse raames ettevõetud võltsingutest ja valedest kolleegide ravivigade varjamiseks leiate siit lehelt eraldi pikema ülevaate. Tuletame veelkord meelde, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstihariduseta juht, endine NRG Energy Eesti juht Tõnis Allik ja Ilves on aatekaaslased Eesti Energia äraärimise plaani aegadest, mis mäletatavasti vaid tänu akadeemik Endel Lippmaa juhtimisel ette võetud aktsioonile omal ajal ära hoida õnnestus. Tagasi esiküljele SIIT
6/06/2011
Puugihaigus ja tegemata analüüsid
Oliveriga samal suvel 2009 puukide ohvriks langenud 33-aastane Annely kirjeldab ajalehes "Pealinn" juunis 2011, kuidas arstid tema puugihaigust "psüühhiliseks probleemiks" pidasid, ja puugianalüüse kaua ei tehtud. Jube lugeda, sest kõik kirjeldatud sümptomid on täpselt samad, ainult et Oliveri puhul Mustamäe haigla EMOSs ja hiljem neurokirurgias puugianalüüside tegemisest keelduti, vaatamata mitmekordsele palvele, ja meie korduvale kinnitusele, et tal oli olnud mõni nädal enne haiglasse minekut mitu puuki.
Artikkel "Puugiohver rumala tohtri küüsis: arst väitis, et mul olevat psüühilised probleemid" ajalehes Pealinn on loetav SIIN.
Artikkel "Puugiohver rumala tohtri küüsis: arst väitis, et mul olevat psüühilised probleemid" ajalehes Pealinn on loetav SIIN.
5/30/2011
1500 hukkunut aastas, pea kedagi ei huvita
Tiina Kangro: "Eesti arstid ei saa (aususega) riskida. Kui sa huntidega koos ei ulu, heidetakse sind karjast välja. Eestis hukkub aastas ravivigade tõttu 1500 inimest, aga Eesti avalikkus ega ka meedikute ringkonnad sellest kõigest praktiliselt ei räägi." Vt. artiklit paremalt meedialingist. Tervitame 30. mail 2011 ravikvaliteedi ja järelvalve probleeme arutanud Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja komisjoni esimehe algatust moodustada kogu teema käsitlemiseks vastav töörühm.
2/08/2011
1/27/2011
Õdede poolt arst-psühhopaadiks nimetatud Aadu Liivat vihkas ajakirjanikke juba 1998
Nagu näitab artikkel aastast 1998 (vt. paremal meediakajastustest), selgub, et Oliveri oma valvekorra ajal abita jätnud, poja abipalveid edastamas käinud ema ähvardama asunud, perekonna poolt juba kokkulepitud haiglavahetust mõttetuks pidanud ja selle nurjamisele kaasa aidanud ning kahe õe poolt psühhopaadiks nimetatud Aadu Liivat vihkas ajakirjanikke juba aastal 1998 ühe teise võimaliku kriminaalasja valguses. Aadu Liivati uskumatust käitumisest (lisaks noore inimese lõpuks nälga ja ravita jätnud Tiiu Paulus e tegevusele) loe pikemalt allpool. Nagu perekond alles hiljem toimikust teada sai, andis Liivat muuhulgas saatusliku nädalavahetuse ajal Oliveri abipalvete eiramise järel hoopis korralduse sööta talle Xanaxit. Eestis pole ülevaadet, kui laialdaselt kasutatakse tavahaiglates patsientide vaigistamiseks narkootilisi/psühhotroopseid vahendeid.
Kaks päeva pärast ülalkirjeldatud sündmusi, 12.ndal haiglapäeval kui esimesel haiglanädalal sandistunud patsienti näidati lõpuks üldarstile, selgus, et Oliveril oli kahepoolne bakteriaalne kopsupõletik (streptokokk), mida Mustamäe haiglas oli antibiootikumide asemel "ravitud" hoopis oletuslikku ajuturset alandava ravimiga. Tagasi esiküljele SIIT.
Kaks päeva pärast ülalkirjeldatud sündmusi, 12.ndal haiglapäeval kui esimesel haiglanädalal sandistunud patsienti näidati lõpuks üldarstile, selgus, et Oliveril oli kahepoolne bakteriaalne kopsupõletik (streptokokk), mida Mustamäe haiglas oli antibiootikumide asemel "ravitud" hoopis oletuslikku ajuturset alandava ravimiga. Tagasi esiküljele SIIT.
1/26/2011
Inimkeskse tervishoiu seminar II, video ja ülevaated 2011
Esmaspäeval, 21. veebruaril 2011 kell 10-12 toimus Riigikogu konverentsikeskuses Toompeal seminar "Kuidas jõuda Eestis inimkeskse tervishoiuni II?". Seminaril esinesid Eesti Patsientide Esindusühingu juht Pille Ilves, Tartu Ülikooli kirurgilise ja regionaalse anatoomia õppejõud, taastusraviarst Ivo Kolts, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, Saue gümnaasiumi ajalooõpetaja Endla Lindmäe ning Riigikogu liige Toomas Trapido.
"Muutused Eesti tervishoiusüsteemis on hädavajalikud nagu ka senise ametkondliku ringkaitse murdmine. Tervishoiualane järelvalve on Eestis sisuliselt olematu, haiglates toimuva avalikustajaid karistatakse avaliku kättemaksuga, haiglaid endid huvitab tihti vaid patsiendi arvelt teenitav raha, mitte aga ravikvaliteet. Võin arstina kinnitada, et viimastel aastatel Eestis avalikkuse ette jõudnud jõhkrad lood haiglatest on vaid väike osa ulatuslikust korralagedusest Eesti tervishoius. Arstina kuulen samalaadseid lugusid oma patsientidelt ikka ja jälle," ütleb Tartu Ülikooli meditsiiniõppejõud doktor Ivo Kolts.
Vt ka Postimehe kokkuvõtteid seminarist "Kuidas jõuda Eestis inimkeskse tervishoiuni II?", Riigikogu konverentsikeskuses 21. veebruaril 2011. Klikka sõnavõttude pealkirja: Tartu Ülikooli anatoomiaõppejõud Ivo Kolts: inimene ei tohiks haiglas kunagi muutuda lihakehaks Vt ka videot dr.Koltsi sõnavõtust (allpool.) Pille Ilves, Patsientide Esindusühing: patsient peaks nägema oma ravirahade liikumist Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu: Eetilised valikud tuleb tervishoius au sisse tõsta
1. Video: Tartu Ülikooli anatoomiaõppejõud Ivo Kolts, sõnavõtt seminaril:
2. Video: Saue gümnaasiumi ajalooõpetaja Endla Lindmäe sõnavõtt seminaril
3. Video: Pille Ilves ja RK sotsiaalkomisjoni juht Urmas Reinsalu:
Kõik artiklid SIIT
"Muutused Eesti tervishoiusüsteemis on hädavajalikud nagu ka senise ametkondliku ringkaitse murdmine. Tervishoiualane järelvalve on Eestis sisuliselt olematu, haiglates toimuva avalikustajaid karistatakse avaliku kättemaksuga, haiglaid endid huvitab tihti vaid patsiendi arvelt teenitav raha, mitte aga ravikvaliteet. Võin arstina kinnitada, et viimastel aastatel Eestis avalikkuse ette jõudnud jõhkrad lood haiglatest on vaid väike osa ulatuslikust korralagedusest Eesti tervishoius. Arstina kuulen samalaadseid lugusid oma patsientidelt ikka ja jälle," ütleb Tartu Ülikooli meditsiiniõppejõud doktor Ivo Kolts.
Vt ka Postimehe kokkuvõtteid seminarist "Kuidas jõuda Eestis inimkeskse tervishoiuni II?", Riigikogu konverentsikeskuses 21. veebruaril 2011. Klikka sõnavõttude pealkirja: Tartu Ülikooli anatoomiaõppejõud Ivo Kolts: inimene ei tohiks haiglas kunagi muutuda lihakehaks Vt ka videot dr.Koltsi sõnavõtust (allpool.) Pille Ilves, Patsientide Esindusühing: patsient peaks nägema oma ravirahade liikumist Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu: Eetilised valikud tuleb tervishoius au sisse tõsta
1. Video: Tartu Ülikooli anatoomiaõppejõud Ivo Kolts, sõnavõtt seminaril:
2. Video: Saue gümnaasiumi ajalooõpetaja Endla Lindmäe sõnavõtt seminaril
3. Video: Pille Ilves ja RK sotsiaalkomisjoni juht Urmas Reinsalu:
Kõik artiklid SIIT
12/24/2010
Patsientide Esindusühing loobus ebaobjektiivsest SMi komisjonist
Täiendus novembris 2011: Kättemaksuks Patsientide Esindusühingu poolt osutatud piinamisjuhtudele haiglates ning EPE kriitikale puudulikust ja ebaobjektiivsest järelvalvest tervishoius otsustas Sotsiaalministeerium jätta Patsientide Esindusühingu välja nende institutsioonide nimekirjast, kellelt SM nende valdkonda puudutavate seaduseelnõude kohta arvamust küsib ning saatis sügisel 2011 nn. ravikvaliteedi komisjoni puudutavad muudatused vaid Patsientide Nõukojale, aga mitte EPEle.
Patsientide Esindusühing saatis 2011. aasta jaanuari lõpus kirja Sotsiaalministeeriumile, milles teatas, et ei pea võimalikuks oma esindaja osalemist Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nn. ravikvaliteedi komisjoni töös. Patsientide Esindusühing esitas sotsiaalministeeriumile mitmeid ettepanekuid täiesti uutel alustel ja uues koosseisus tegutseva komisjoni loomiseks. Patsientide Esindusühing osutab, et senine komisjon ei kaitse patsientide õigusi ning erinevalt kohtust, kus inimesed peavad andma tunnistusi vande all, ei vastuta senise, kaua Peeter Mardna poolt juhitud komisjoni liikmed mingil moel ka siis, kui nad valetavad või jäädakse vahele dokumentide võltsimisega.
Mardna viimaste aastate üks süüdimatuim ja eriti jõhkralt kehtivat seadusandlust rikkuv näide räigeid meditsiinilugusid summutava komisjoni tööst on kindlasti seotud käesoleva juhtumiga, kui vastupidiselt ravikvaliteedi tööd sätestavale kehtivale määrusele osalesid komisjonis juhtunule hinnangu andmisel kolm Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötajat ning lisaks veel kaks menetluse all oleva arsti kolleegi tema teisest töökohast Ida-Tallinna Keskhaiglas, sh. Keskhaigla nõukogu liige Mardna ise.
Lisaks rikuti teadlikult pea kõiki kõnealuse määruse punkte.
On tähelepanuväärne, et endise kommunisti, keskerakondlasest Peeter Mardna süüdimatut seaduserikkumist meditsiiniligude menetlemisel on soosinud kaua ka Reformierakond. Reformierakonna ministrid, sh. ka sotsiaalminister Hanno Pevkur on neid seadusrikkumusi küll möönnud, kui need on välja tulnud, kuid ei ole sellele vaatamata pidanud vajalikuks sekkuda. Mardna juhtimisel määrusevastaselt koostatud "hinnanguid" on aga kasutatud mh. kättemaksuks haiglas toimunud seaduserikkumiste avalikustamise eest.
Patsientide Esindusühing, kes leiab, et Eestis puudub igasugune arvestatav objektiive järelvalve meditsiinis ettetulevate vigade hindamiseks ja patsientide õiguste kaitsmiseks, võib tuua mitmeid analoogseid näiteid.
Tagasi esiküljele SIIT
Patsientide Esindusühing saatis 2011. aasta jaanuari lõpus kirja Sotsiaalministeeriumile, milles teatas, et ei pea võimalikuks oma esindaja osalemist Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nn. ravikvaliteedi komisjoni töös. Patsientide Esindusühing esitas sotsiaalministeeriumile mitmeid ettepanekuid täiesti uutel alustel ja uues koosseisus tegutseva komisjoni loomiseks. Patsientide Esindusühing osutab, et senine komisjon ei kaitse patsientide õigusi ning erinevalt kohtust, kus inimesed peavad andma tunnistusi vande all, ei vastuta senise, kaua Peeter Mardna poolt juhitud komisjoni liikmed mingil moel ka siis, kui nad valetavad või jäädakse vahele dokumentide võltsimisega.
Mardna viimaste aastate üks süüdimatuim ja eriti jõhkralt kehtivat seadusandlust rikkuv näide räigeid meditsiinilugusid summutava komisjoni tööst on kindlasti seotud käesoleva juhtumiga, kui vastupidiselt ravikvaliteedi tööd sätestavale kehtivale määrusele osalesid komisjonis juhtunule hinnangu andmisel kolm Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötajat ning lisaks veel kaks menetluse all oleva arsti kolleegi tema teisest töökohast Ida-Tallinna Keskhaiglas, sh. Keskhaigla nõukogu liige Mardna ise.
Lisaks rikuti teadlikult pea kõiki kõnealuse määruse punkte.
On tähelepanuväärne, et endise kommunisti, keskerakondlasest Peeter Mardna süüdimatut seaduserikkumist meditsiiniligude menetlemisel on soosinud kaua ka Reformierakond. Reformierakonna ministrid, sh. ka sotsiaalminister Hanno Pevkur on neid seadusrikkumusi küll möönnud, kui need on välja tulnud, kuid ei ole sellele vaatamata pidanud vajalikuks sekkuda. Mardna juhtimisel määrusevastaselt koostatud "hinnanguid" on aga kasutatud mh. kättemaksuks haiglas toimunud seaduserikkumiste avalikustamise eest.
Patsientide Esindusühing, kes leiab, et Eestis puudub igasugune arvestatav objektiive järelvalve meditsiinis ettetulevate vigade hindamiseks ja patsientide õiguste kaitsmiseks, võib tuua mitmeid analoogseid näiteid.
Tagasi esiküljele SIIT
12/23/2010
Täname IRLi ja sotse patsiendi kaitse seaduse lisamise eest oma valimisprogrammidesse
Täiendus märstsist 2011: Reformierakonna ja IRL uuest koalitsioonileppes IRLi toetatud patsiendi kaitse seadust pole - arstiga abielus oleva Andrus Ansipi valitsemisajal inimõiguste austamist tervishoiuasustes, vastavat järelvalvet ja europaalikku patsiendi kaitse seadust loota on vist tõesti mõttetu. Seda enam, et just reformierakondalike sotsiaalministrite, sh Hanno Pevkur i heakskiidul on kogu senine korralagedus tervishoius ja nö keskerakondlik seadusi rikkuv meditsiini järelvalve ka üldse kesta saanud.
Toomas Trapido ja Anneli Rõigas tänavad IRL-i ja sotsiaaldemokraate patsiendi kaitse seaduse lisamise eest valimisprogrammi
27. jaan 2011
Mullu kevadel Riigikogus toimunud seminaril "Inimväärne meditsiin" ja sõnavõttudega meedias patsiendi kaitse seaduse koostamise vajalikkuse teema algatanud Riigikogu liige Toomas Trapido ja ajakirjanik Anneli Rõigas tänavad Isamaa ja Res Publica Liitu ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda patsiendi kaitse seaduse lisamise eest oma valimisprogrammidesse.
Avaldame samas lootust, et ka Keskerakond ning ka aastaid Eesti juhtpartei positsiooni kandnud Reformierakond leiavad endas jõudu liituda IRLi ja sotside toetusega patsiendi kaitse seaduse koostamiseks ja vastuvõtmiseks tulevases uues Riigikogus.
Lisaks Eesti ajakirjanduses mullu teravalt käivitunud teemakäsitlusele patsientide õiguste puudulikust kaitsest Eestis, sh. inimeste seadusevastasest kinniaheldamisest ning muul viisil alandavast kohtlemisest mõnedes Eesti meditsiiniasutustes on Eestile sel teemal etteheiteid teinud ka ÜRO Inimõiguste Komitee.
"Patsiendi õigusi peetakse rahvusvaheliselt lahutamatuks osaks inimõigustest ning Eesti on ainus Euroopa Liidu Põhjamaa, kus vastav seadus puudub ning haiglates toimuv on olnud jätkuvalt väljaspool seadusi. Seda tõdemust on meiega jaganud viimasel aastal mitmetel kohtumistel ka Patsientide Esindusühingu juhid ja juristid, kelle samalaadseid pingutusi on kahjuks eiratud. IRLi ja Sotsiaaldemokraatide toetus patsiendi seadusele on väga teretulnud," märkis Anneli Rõigas.
"Olukord, kus mõnedes haiglates esinevate probleemide avalikustajaid on karistatud laimu ja avaliku hukkamõistuga kõrgel positsioonil olevate inimeste poolt, ei ole kohane ühelegi demokraatlikule riigile," märkis Toomas Trapido , kommenteerides aasta kestnud võitlust patsiendi kaitse seaduse eest.
"Selgelt puudulik on tervishoiuteenuste kvaliteedi järelevalve ja eriti lepitamisele suunatud institutsioonide ja menetluste puudumine“, lisas Trapido.
Mullu juulis Genfis ÜRO Inimõiguste Komitee istungjärgul vastuvõetud raportis inimõigustealasest olukorras Eestis osutas ÜRO muuhulgas ka inimõiguste puudulikule kaitsele Eestis. ÜRO märgib oma oma raportis, et praegusel kujul ei ole Eesti õiguskantsleri büroo piisavalt kaasatud inimõiguste edendamisse ja kaitsmisse ega täida oma rolli piisavalt. ÜRO tegi Eestile raportis ettepaneku anda õiguskantslerile laiem mandaat või leida lisamoodused, kuidas kõiki inimõigusi Eestis täielikumalt edendada ja kaitsta ja täita ka ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise vastase ÜRO konventsiooni põhimõtteid.
"On aeg täielikult tunnistada Eesti tervishoiuasutustes viibivate inimeste inimõigusi ning teha vajalikud sammud nende tagamiseks. Nii patsientide kui tervishoiutöötajate vastastikune austus ja teineteise inimväärne kohtlemine tõstab kogu Eesti tervishoiu kvaliteeti," ütles Toomas Trapido .
--------------
Lisainfo: Toomas Trapido, mob. 555-70010
ÜRO ja Eesti raportid inimõigustealasest olukorrast Eestis:
http://www.ohchr.org/EN/countries/ENACARegion/Pages/EEIndex.aspx
Tagasi esiküljele SIIT
Toomas Trapido ja Anneli Rõigas tänavad IRL-i ja sotsiaaldemokraate patsiendi kaitse seaduse lisamise eest valimisprogrammi
27. jaan 2011
Mullu kevadel Riigikogus toimunud seminaril "Inimväärne meditsiin" ja sõnavõttudega meedias patsiendi kaitse seaduse koostamise vajalikkuse teema algatanud Riigikogu liige Toomas Trapido ja ajakirjanik Anneli Rõigas tänavad Isamaa ja Res Publica Liitu ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda patsiendi kaitse seaduse lisamise eest oma valimisprogrammidesse.
Avaldame samas lootust, et ka Keskerakond ning ka aastaid Eesti juhtpartei positsiooni kandnud Reformierakond leiavad endas jõudu liituda IRLi ja sotside toetusega patsiendi kaitse seaduse koostamiseks ja vastuvõtmiseks tulevases uues Riigikogus.
Lisaks Eesti ajakirjanduses mullu teravalt käivitunud teemakäsitlusele patsientide õiguste puudulikust kaitsest Eestis, sh. inimeste seadusevastasest kinniaheldamisest ning muul viisil alandavast kohtlemisest mõnedes Eesti meditsiiniasutustes on Eestile sel teemal etteheiteid teinud ka ÜRO Inimõiguste Komitee.
"Patsiendi õigusi peetakse rahvusvaheliselt lahutamatuks osaks inimõigustest ning Eesti on ainus Euroopa Liidu Põhjamaa, kus vastav seadus puudub ning haiglates toimuv on olnud jätkuvalt väljaspool seadusi. Seda tõdemust on meiega jaganud viimasel aastal mitmetel kohtumistel ka Patsientide Esindusühingu juhid ja juristid, kelle samalaadseid pingutusi on kahjuks eiratud. IRLi ja Sotsiaaldemokraatide toetus patsiendi seadusele on väga teretulnud," märkis Anneli Rõigas.
"Olukord, kus mõnedes haiglates esinevate probleemide avalikustajaid on karistatud laimu ja avaliku hukkamõistuga kõrgel positsioonil olevate inimeste poolt, ei ole kohane ühelegi demokraatlikule riigile," märkis Toomas Trapido , kommenteerides aasta kestnud võitlust patsiendi kaitse seaduse eest.
"Selgelt puudulik on tervishoiuteenuste kvaliteedi järelevalve ja eriti lepitamisele suunatud institutsioonide ja menetluste puudumine“, lisas Trapido.
Mullu juulis Genfis ÜRO Inimõiguste Komitee istungjärgul vastuvõetud raportis inimõigustealasest olukorras Eestis osutas ÜRO muuhulgas ka inimõiguste puudulikule kaitsele Eestis. ÜRO märgib oma oma raportis, et praegusel kujul ei ole Eesti õiguskantsleri büroo piisavalt kaasatud inimõiguste edendamisse ja kaitsmisse ega täida oma rolli piisavalt. ÜRO tegi Eestile raportis ettepaneku anda õiguskantslerile laiem mandaat või leida lisamoodused, kuidas kõiki inimõigusi Eestis täielikumalt edendada ja kaitsta ja täita ka ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise vastase ÜRO konventsiooni põhimõtteid.
"On aeg täielikult tunnistada Eesti tervishoiuasutustes viibivate inimeste inimõigusi ning teha vajalikud sammud nende tagamiseks. Nii patsientide kui tervishoiutöötajate vastastikune austus ja teineteise inimväärne kohtlemine tõstab kogu Eesti tervishoiu kvaliteeti," ütles Toomas Trapido .
--------------
Lisainfo: Toomas Trapido, mob. 555-70010
ÜRO ja Eesti raportid inimõigustealasest olukorrast Eestis:
http://www.ohchr.org/EN/countries/ENACARegion/Pages/EEIndex.aspx
Tagasi esiküljele SIIT
8/30/2010
Sadism ja laim ei sobi tervishoidu
Klikka pealkirja. Ilmus Eesti Ekspressis, vastulause süüdimatult valetavatele ja ka mitmeid asitõendeid võltsinud Mustamäe haigla meedikutele.
8/29/2010
Tarmo Vahter, Sulev Vedler, Heidit Kaio ehk Kärt Blumbergi laimuloo Ekspressis avaldamise tagamaadest
2010. aasta augustis Kärt Blumberg´´ i tahtlikku laimu ja rohkeid faktivigu täis artiklit avaldades (vaata vastulauset ülal, "Sadism ja laim ei sobi tervishoidu" teadsid nii laimu avaldamise otsuse teinud, puhkusel viibinud Priit Hõbemägi asendanud Eesti Ekspressi asepeatoimetaja Tarmo Vahter, rubriigi Kuum toimetaja Sulev Vedler, kui ka laimuartiklit raadios promonud Heidit Kaio, et tegu on räigeid faktivigu täis artikliga, sest toimetusel oli rohketele vigadele osutav kommentaar olemas juba mitu päeva varem. Tarmo Vahteri, Sulev Vedleri, Heidit Kaio otsus osaleda ka ise Mustamäe haiglas toimunu avalikustamise eest Peeter Mardna juhtimisel korraldatud vaigistamiskampaanias Kärt Blumbergi ja mu pojale elajaliku elulõpu korraldanud meedikute laimu abil on kindlasti üks erakordsemaid sedalaadi juhtumeid Eesti ajakirjanduses. Kõnealuse laimuloo juures avaldas EE seejuures lühidalt minu kommentaari pähe teksti, mida ma iial Eesti Ekspressile ega selle lugejaile polnud saatnud. Aasta lõpus näitas Eesti Ekspress ja selle juhtkond veelkord oma arusaama meediaeetikast, tõstes kõnealuse laimuloo esile kui ühe enimklikitud loo tol aastal - tahtliku laimu avaldamise eest teenis Eesti Ekspress raha ja tähelepanu, ja see, et laimu avaldati teadlikult, oli lehele (omanik Hans H. Luik) selle taustal kahjuks mitteoluline.
Anneli Rõigas
Anneli Rõigas
8/25/2010
10 kuud hiljem: laim ja ähvardused/Palusime täiendada kriminaaluurimist.
Klikka pealkirja, et lugeda täpsemalt. Kärt Blumberg Meditsiiniuudistest faktivigu ja laimu täis artikkel jõhkrat lugu laimu abil summutada püüdvate ja mitmeid olulisi asitõendeid võltsinud Mustamäe haigla meedikute näpunäidete järgi. On see Eesti NSV või Eesti Vabariik?
8/24/2010
Oliverile algselt antud analüüsitulemus kuulus teisele inimesele
Oliverile 2006. aasta juunis algselt antud analüüsitulemus kuulus teisele inimesele, selgus poolteist kuud pärast ta hukkumist haiglas novembris 2009. Algses analüüsitulemuses, mis oli tehtud Tallinna Keskhaiglas (lõikus tehti Taastava kirurgia kliinikus, ja lõikuse tegi üks, aga analüüsitulemuse andis teine arst)oli pikalt juttu ka silmadest, kuigi lõigati vaid moodustist peanahalt kohaliku tuimestusega ja usus, et tegu on vaid kosmeetilise probleemiga. Küsisime 2006 algset analüüsitulemust saades korduvalt üle, kas tegu võib olla eksitusega ja eeldasime, et silmad olid lõigatud moodustisega seotud närvide kaudu. Kohtumisel novembris 2009 toonase Tervishoiuameti juhiga aga selgus, et analüüsitulemus, milles juttu silmadest ei saanud olla kuidagi seotud antud lõikusega. Kuna PERHi toimikus algset analüüsitulemust 2009 aasta novembri lõpuks enam polnud, käisime detsembri 2009 algul seda otsimas Magdaleenas Taastava kirurgia kliinikus, kus selgus, et ka seal on hoopis teine ja lühem variant kui algselt antu, identne PERHi toimikus olevale. Kellele kuulus juunis 2006 tehtud pahaloomulise kasvaja analüüsitulemus, kus oli juttu nii pealaest kui silmadest ja kas segi läksid vaid analüüsimaterjalid ja/või ka diagnoosid? Selle algse analüüsi põhjal tehti 2006 mõni nädal hiljem profülaktilistel kaalutlustel Mustamäel uus ja suurem lõikus, äravõetud materjalist kasvajarakke ei leitud, kuid midagi tehti lohakalt, sest pea läks mädanema ja see vajas eraldi ravi, mis augustis 2006 lõppes.
8/20/2010
Arst: Patsient on Eestis muudetud "asjaks", vahe Põhjamaadega nagu öö ja päev
Klikka pealkirja, Eestis julgeb üliharva mõni arst inimväärse meditsiini teemal sõna võtta, kuigi kaasamõtlejaid on rohkem.
6/01/2010
ÜLEVAADE PERHi ravivigadest, sandiks ja hingetuks süstimisest
Klikka pealkirja, et lugeda seda nimekirja.
4/30/2010
Professor Hele Everaus: Eesti meditsiin on patsiendi vastu hoolimatu
Professor Hele Everaus Tartust on üks väheseid arste, oma ala tipptegijaid, kes on julgenud aastaid inimväärse meditsiini teemal Eestis sõna võtta. Inimlikke ja euroopalikke väärtusi ning patsiendikeskset meditsiini rõhutava Everausi sõnavõtud on aga paljudes sovetiaja mentaliteediga kolleegides, eriti Tallinnas, sügavat pahameelt tekitanud. Klikka pealkirja, et lugeda üht professor Everausi mõtetega artiklit.
4/08/2010
4/06/2010
3/30/2010
P.S. Patsientide esindusühing: Eestis puudub meditsiini sõltumatu järelvalve
Eesti Patsientide Esindusühingu tegevuse aastaaruandes juulist 2010, mis esitati ka valitsusele/SM-ile juhib EPE tähelepanu asjaolule, et Eestis puudub tervishoiuteenuste kvaliteedi objektiivse, efektiivse ja sõltumatu hindamise institutsioon.
MÄRKUS: KÄESOLEV BLOGI ON LOODUD JA AVALIK ALATES KEVADEST 2010. BLOGIS TOODUD KUUPÄEVAD ON ERITI BLOGI LÕPUPOOL MUUDETUD MITMEL POOL NENDE KIRJUTAMISEST AJALISELT VARASEMAKS, ET TÕSTA OLULISIM JA LISAINFO AVANEMISEL ENAM TÄIENDATUD INFO ETTEPOOLE.
KÕIK SIIN LEHEL AVALIKUSTATU TULENEB EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHTU LAHENDITEST, MILLE KOHASELT TULEB RASKETE KRIMINAALASJADE KINNIMÄTSIMISE KATSED KOHESELT AVALIKUSTADA, ET KINNI MÄTSIMIST VÄLTIDA.
MÄRKUS: KÄESOLEV BLOGI ON LOODUD JA AVALIK ALATES KEVADEST 2010. BLOGIS TOODUD KUUPÄEVAD ON ERITI BLOGI LÕPUPOOL MUUDETUD MITMEL POOL NENDE KIRJUTAMISEST AJALISELT VARASEMAKS, ET TÕSTA OLULISIM JA LISAINFO AVANEMISEL ENAM TÄIENDATUD INFO ETTEPOOLE.
KÕIK SIIN LEHEL AVALIKUSTATU TULENEB EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHTU LAHENDITEST, MILLE KOHASELT TULEB RASKETE KRIMINAALASJADE KINNIMÄTSIMISE KATSED KOHESELT AVALIKUSTADA, ET KINNI MÄTSIMIST VÄLTIDA.
3/29/2010
Avaldus riigiprokuratuurile ja siseministrile kriminaalmenetluse algatamiseks (vt. allpool)
/Vt. ka ETV intervjuud 23.03.2010, Ringvaade (otsi viimane lugu videol) SIIT ja Kanal 2, 22.02.2010 Siit
kommentaar arstide liidu avaldusele 29.03.2010 siit + Riigikogu liikme Toomas Trapido kommentaar arstide liidu avaldusele - Eesti meditsiin vajab "glasnostit"
A v a l i k . k i r i22.03.2010
Oliver Rõigase perekond pöördus riigiprokuratuuri ja siseministri poole kriminaalmenetluse algatamiseks
Lgp. toimetused,
Pöördusin täna Oliver Rõigase perekonna nimel riigiprokuratuuri ja siseministri poole avaldusega algatada kriminaalmenetlus minu poja, 15. oktoobril 2009 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses surnud Oliver Rõigase, sünd, 12. september 1983, piinamise, tapmiskahtlustuse ja surma asjaolude väljaselgitamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Tervishoiuametile saadetud avalduse esitamisest möödub järgmisel nädalal viis kuud.
Oleme nüüdseks jõudnud veendumusele, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toimunu püütakse kinni mätsida ning kogu Eesti üldsust vapustanud süüdistused Oliveri piinamises, valeravis, hingamise peatanud süsti tegemises ja kahtlused Oliveri tahtlikus tapmises, mis sisaldusid ka Tervishoiuametile esitatud avalduses püütakse summutada.
Endises Tervishoiuametis, nüüdses (alates 1. jaanuarist 2010) toimima hakanud) Terviseametis meditsiini järelvalve eest vastutav Peeter Mardna pole minuga nende ligi viie kuu jooksul mitte kordagi ühendust võtnud, samuti pole ta tundnud huvi meie poolt märgitud tunnistajate tunnistuste vastu.
P. Mardna ei vastanud 2. novembril 2009 ka mitte ühelegi minu emailile, milledes kirjeldasin detailselt haiglas toimunut ning märkisin ka ära isikud, kes lisaks minule toimunut, sh hingamise peatumist tehtud süsti tagajärjel ja hiljem juba ajusurnuks arvatud noore inimese osutumist elavaks pealt nägid ning võivad antud asjas anda tunnistusi.
Juhtumi mullu sügisel kiiresti menetlusse võtnud ja tema haigustoimiku haiglast samal päeval ära toimetanud ning PERHi juhtide sügava meelepaha alla langenud Tervisoiuameti juhist Üllar Kaljumäest sai peagi endine terviseküsimusi kureerinud ameti juht ning uues Terviseametis on ta tööl ühena ameti juhi asetäitjatest ega vastuta enam järelvalve eest.
Kommenteerisin meediale omalt poolt kõnealuse juhtumiga seotut vaid avalduse esitamisel päeval 2.11.2009 ning teatasin emailis pressile 4.11.2009, et hoidun omapoolsetest kommentaaridest kuni Tervishoiuameti vastuse laekumiseni.
Olen otsustanud tänase seisuga vaikimisest loobuda, avalikustades kogu süüdistuste sisu, mis on sundinud meid pöörduma abipalvega Riigiprokuratuuri ja Siseministri poole.
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamist liitus Eesti 1991. aasta sügisel ÜRO piinamisvastase konventsiooniga ning Eesti Vabariigi kriminaalseadustik peaks kehtima kõigi Eesti Vabariigi kodanike ja elanike suhtes ning haiglas toimuv ei saa olla väljaspool seadust.
Alates tänasest on juhtunuga seotud dokumendid, sh. minu poolt mullu sügisel, 2. novembril 2009 Tervishoiuametile esitatud avaldus täies mahus loetav ka eraldi kodulehel aadressil http://arstiabi.blogspot.com/ (Oluline märkus 2013 mai: mainitud dokumentide all on peetud silmas yksnes teateid meediale, siin lehel ei ole olnud m i t t e k o r d a g i seisuga 11. mai 2013 avaldatud kirjavahetust politsei ja prokuratuuriga ega ka 2. nov. 2009 Tervishoiuametile saadetud taotluse ja pikema ülevaate teksti - A.R.). Sellel ka edaspidi täienduval kodulehel on muuhulgas ka mõned lähedaste soovitused kasvajadiagnoosi saanud inimestele, mõnede meedikute kirjad, Riigikogu liikme Toomas Trapido sõnavõtt Riigikogus jaanuaris 2010 oma isa piinamisest ja kahe päevaga toimunud füüsilisest ning moraalsest sandistamisest ühes Tallinna haiglas, lingid arutelule meedias jpm.
Samal kodulehel on alates tänasest ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti poolt mulle 4. nov. 2009 saadetud kiri, milles märgitakse, et ebainimlik kohtlemine ja üledoosid/surmasüstid, eriti intensiivpalatites, on peamine probleem Eesti haiglates.
Me leiame, et päris kindlasti on tahtliku tapmisena käsitletav neurokirurgia osakonna üldarsti, noormehe viimase elunädala algul esmaspäeval 12. oktoobril 2009 neurokirurgia osakonna intensiivpalatis tööjärje üle võtnud, patsiendi sama päeva hommikul emast lahtisaamiseks ekslikult lõplikusse kooma diagnoosid dr. Tiiu Pauluse tegevus. Pärast sama päeva, 12. okt. 2009 õhtul palatiõde Oksana Granovskaja poolt tehtud (juhtunul on viis tunnistajat), iseseisva hingamise peatanud süste andis Tiiu Paulus järgmisel päeval, 13. oktoober 2009 korralduse lõpetada mu poja igasugune toitmine ning võtta ära mu pojalt kõik ravimid, sh. talle bakteriaalse kopsupõletiku vastu määratud ravimid ning ka Dexamethazone ravimi manustamine, mille järsk ärajätmine on eluohtlik nagu on kirjas kõigis selle ravimi ametlikes kirjeldustes.
Palusime pöördumises riigiprokuratuuri ja siseministeeriumi poole uurida kriminaalmenetluse raames ka teiste selle looga seotud meedikute tegevust seoses piinamise, sandistumisega ja surma põhjustamisega.
Minu poolt riigiprokuratuuri ja siseministri poole esitatud kriminaalmenetluse algatamise palve peamised põhjused on osaliselt kirjas ka minu poolt eelmisel nädalal sotsiaalministeeriumi juures tegutseva ravikvaliteedi komisjoni liikmetele saadetud kaaskirjas, mis on lisatud ka käesoleva teate lõppu. Ka see kaaskiri,on juba mainitud kodulehel ning sisaldab muuhulgas ka juhtunu taustal ettepanekuid patsiendi kaitse alase seadusandluse parandamiseks.
Palun käesolevat kirja ja sellele lisatud lisa, kaaskirja Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni liikmetele seoses juhtumi aruteluga komisjonis 25.03.2010 käsitleda minu avaliku kirjana üldsuse poole.
Lugupidamisega,
Anneli Rõigas
kommentaar arstide liidu avaldusele 29.03.2010 siit + Riigikogu liikme Toomas Trapido kommentaar arstide liidu avaldusele - Eesti meditsiin vajab "glasnostit"
A v a l i k . k i r i22.03.2010
Oliver Rõigase perekond pöördus riigiprokuratuuri ja siseministri poole kriminaalmenetluse algatamiseks
Lgp. toimetused,
Pöördusin täna Oliver Rõigase perekonna nimel riigiprokuratuuri ja siseministri poole avaldusega algatada kriminaalmenetlus minu poja, 15. oktoobril 2009 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses surnud Oliver Rõigase, sünd, 12. september 1983, piinamise, tapmiskahtlustuse ja surma asjaolude väljaselgitamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Tervishoiuametile saadetud avalduse esitamisest möödub järgmisel nädalal viis kuud.
Oleme nüüdseks jõudnud veendumusele, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toimunu püütakse kinni mätsida ning kogu Eesti üldsust vapustanud süüdistused Oliveri piinamises, valeravis, hingamise peatanud süsti tegemises ja kahtlused Oliveri tahtlikus tapmises, mis sisaldusid ka Tervishoiuametile esitatud avalduses püütakse summutada.
Endises Tervishoiuametis, nüüdses (alates 1. jaanuarist 2010) toimima hakanud) Terviseametis meditsiini järelvalve eest vastutav Peeter Mardna pole minuga nende ligi viie kuu jooksul mitte kordagi ühendust võtnud, samuti pole ta tundnud huvi meie poolt märgitud tunnistajate tunnistuste vastu.
P. Mardna ei vastanud 2. novembril 2009 ka mitte ühelegi minu emailile, milledes kirjeldasin detailselt haiglas toimunut ning märkisin ka ära isikud, kes lisaks minule toimunut, sh hingamise peatumist tehtud süsti tagajärjel ja hiljem juba ajusurnuks arvatud noore inimese osutumist elavaks pealt nägid ning võivad antud asjas anda tunnistusi.
Juhtumi mullu sügisel kiiresti menetlusse võtnud ja tema haigustoimiku haiglast samal päeval ära toimetanud ning PERHi juhtide sügava meelepaha alla langenud Tervisoiuameti juhist Üllar Kaljumäest sai peagi endine terviseküsimusi kureerinud ameti juht ning uues Terviseametis on ta tööl ühena ameti juhi asetäitjatest ega vastuta enam järelvalve eest.
Kommenteerisin meediale omalt poolt kõnealuse juhtumiga seotut vaid avalduse esitamisel päeval 2.11.2009 ning teatasin emailis pressile 4.11.2009, et hoidun omapoolsetest kommentaaridest kuni Tervishoiuameti vastuse laekumiseni.
Olen otsustanud tänase seisuga vaikimisest loobuda, avalikustades kogu süüdistuste sisu, mis on sundinud meid pöörduma abipalvega Riigiprokuratuuri ja Siseministri poole.
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamist liitus Eesti 1991. aasta sügisel ÜRO piinamisvastase konventsiooniga ning Eesti Vabariigi kriminaalseadustik peaks kehtima kõigi Eesti Vabariigi kodanike ja elanike suhtes ning haiglas toimuv ei saa olla väljaspool seadust.
Alates tänasest on juhtunuga seotud dokumendid, sh. minu poolt mullu sügisel, 2. novembril 2009 Tervishoiuametile esitatud avaldus täies mahus loetav ka eraldi kodulehel aadressil http://arstiabi.blogspot.com/ (Oluline märkus 2013 mai: mainitud dokumentide all on peetud silmas yksnes teateid meediale, siin lehel ei ole olnud m i t t e k o r d a g i seisuga 11. mai 2013 avaldatud kirjavahetust politsei ja prokuratuuriga ega ka 2. nov. 2009 Tervishoiuametile saadetud taotluse ja pikema ülevaate teksti - A.R.). Sellel ka edaspidi täienduval kodulehel on muuhulgas ka mõned lähedaste soovitused kasvajadiagnoosi saanud inimestele, mõnede meedikute kirjad, Riigikogu liikme Toomas Trapido sõnavõtt Riigikogus jaanuaris 2010 oma isa piinamisest ja kahe päevaga toimunud füüsilisest ning moraalsest sandistamisest ühes Tallinna haiglas, lingid arutelule meedias jpm.
Samal kodulehel on alates tänasest ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti poolt mulle 4. nov. 2009 saadetud kiri, milles märgitakse, et ebainimlik kohtlemine ja üledoosid/surmasüstid, eriti intensiivpalatites, on peamine probleem Eesti haiglates.
Me leiame, et päris kindlasti on tahtliku tapmisena käsitletav neurokirurgia osakonna üldarsti, noormehe viimase elunädala algul esmaspäeval 12. oktoobril 2009 neurokirurgia osakonna intensiivpalatis tööjärje üle võtnud, patsiendi sama päeva hommikul emast lahtisaamiseks ekslikult lõplikusse kooma diagnoosid dr. Tiiu Pauluse tegevus. Pärast sama päeva, 12. okt. 2009 õhtul palatiõde Oksana Granovskaja poolt tehtud (juhtunul on viis tunnistajat), iseseisva hingamise peatanud süste andis Tiiu Paulus järgmisel päeval, 13. oktoober 2009 korralduse lõpetada mu poja igasugune toitmine ning võtta ära mu pojalt kõik ravimid, sh. talle bakteriaalse kopsupõletiku vastu määratud ravimid ning ka Dexamethazone ravimi manustamine, mille järsk ärajätmine on eluohtlik nagu on kirjas kõigis selle ravimi ametlikes kirjeldustes.
Palusime pöördumises riigiprokuratuuri ja siseministeeriumi poole uurida kriminaalmenetluse raames ka teiste selle looga seotud meedikute tegevust seoses piinamise, sandistumisega ja surma põhjustamisega.
Minu poolt riigiprokuratuuri ja siseministri poole esitatud kriminaalmenetluse algatamise palve peamised põhjused on osaliselt kirjas ka minu poolt eelmisel nädalal sotsiaalministeeriumi juures tegutseva ravikvaliteedi komisjoni liikmetele saadetud kaaskirjas, mis on lisatud ka käesoleva teate lõppu. Ka see kaaskiri,on juba mainitud kodulehel ning sisaldab muuhulgas ka juhtunu taustal ettepanekuid patsiendi kaitse alase seadusandluse parandamiseks.
Palun käesolevat kirja ja sellele lisatud lisa, kaaskirja Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni liikmetele seoses juhtumi aruteluga komisjonis 25.03.2010 käsitleda minu avaliku kirjana üldsuse poole.
Lugupidamisega,
Anneli Rõigas
Kommentaar Arstide Liidu avaldusele
Mustamäe haiglas toimunu avalikustamise eest korraldatud kättemaksukampaanis on osalenud lisaks haiglale ja tervishoiu riiklikule järelvalveinspektorile, arstide liidu kauaaegsele juhtliikmele Peeter Mardnale massiivse laimu levitamisega ka Eesti arstide liidu sekretär Katrin Rehemaa, Tallinna arstide liidu juht Toomas Kariis ja Äripäeva lisa Meditsiiniuudised, mille töötajat Mardna ja Kariis tänasid detsembris 2010 Mardna fondist ka 10 000 kroonise tänurahaga rohkelt teadlikult laimu sisaldanud artikli avaldamise eest.
Sellist ringkaitset, teadlikku räiget valetamist, ravikvaliteedi komisjoni määruse ulatuslikku rikkumist ja vastava määruse mitme põhisätte eiramist nagu on antud loos kogu Eestile osa EALi juhtfiguuridest demonstreerinud võiks oodata maffialt, mitte Hippokratese vande andnud arstide kutseliidult.
Katrin Rehemaa, Toomas Kariis, Andrus Mäesalu, kes te olete Arstide Liidu juhtkonnas Peeter Mardna seaduserikkumisi ja laimu antud loos ja valeinfot omalt poolt võimendades toetanud - lugege seda blogi ja püüdke hetkeksi mõelda, mis tunne teil oleks, kui selline sadism saaks haiglas osaks teie lapsele või mõnele teisele teie lähedasele. Mitte ükski antud jõhkras loos väljatoodud asjaolu pole väljamõeldis ega liialdus. Teie tegevus koos Peeter Mardnaga juhtunut selle naeruvääristamisega ja laimamisega eitada ja kinni mätsida on sügavalt ebainimlik ja ebaeetiline.
Justiitsministeeriumi 2010. aasta juunikuu ja 2009 aasta septembrikuu uuringute kohaselt (www.just.ee) koondab Arstide Liit Eestis kõige korrumpeerunuma elukutse esindajaid - ka koos kõrgharidust mitte nõudvate eriametite esindajate võrdluses on arstid altkäemaksu küsijatena Eestis teisel kohal.
Arstide Liidu 2010 kevadine avaldus, kus kättemaksuks Mustamäel toimunu avalikustamise eest püüti juhtunu sildistada laimuks, sobiks õpikunäiteks totalitaarsesse ühiskonda. Samasse stiili kuulub ka koostöös Peeter Mardna, PERHi ja Meditsiiniuudistega kokkupandud faktivigu täis Kärt Blumbergi laimulugu.
Antud meditsiiniloo asjus korduvalt valetanud Peeter Mardna ja Tallinna arstide liidu juhi Toomas Kariisi korraldatud 10 000 kroonine tänupreemia 2010 aasta detsembris Kärt Blumbergile teadliku laimu levitamise eest Peeter Mardna isa L. Mardna fondist peegeldab veelkord Arstide Liidu mitme juhtliikme ebaeetilisust ja erakordset küünilisust.
Nn. "Mardna komisjoni" töö korraldamisel rikuti teadlikult mitmeid ravikvaliteedi tööd sätestava seadusandluse sätteid, mis on taoliste meditsiinilugude kinnimätsimise puhul olnud kauaaegne praktika.
Sügisel veel ühe noore inimese - Milana ravi ja elushoidmist meedias mõttetuks sildistanud Mardna valetas samas loos järjekordselt süüdimatult, et (meedikute poolt nälga, joogi ja toiduta jäetud) Oliver oli "elustamise nõudmise ajaks" kliinilises surmas, kuigi kõigi nähes õe üledoosi tagajärjel hingamisaparaati vajanud patsient polnud ei kliinilises surmas ega ka mitte ajusurnud ka mitte järgmisel päeval, kui vastav aparaat seda näitas.
Vastupidi, veel viimasel elupäeval nägid kõik kohalolnud, kuidas meedikute poolt ülisadistlku kohtlemise osaks saanud ja selleks ajaks juba kaks päeva täielikus näljas ja ravita olnud noore inimese pulss hakkas mitmel korral ema jutu peale ekraanil hüppama.
Vt. ka Euroopa Patsiendi Õiguste hartat ja selle rikkumiste loetelu antud juhtumis (link paremal veerus).
Otselink justiitsministeeriumi uuringule 2010 korruptsioonist ja Eestis arstide seas vohavast korrputsioonist asub Siin.
Tagasi esiküljele SIIT.
Kommentaar Arstide Liidu avaldusele
29.03.2010
Arstide Liidu tänane avaldus on kahetsusväärne näide kogu loo kinnimätsimise katsest.
Oliver Rõigase juhtumit arutanud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon ei ole oma otsust perekonnale edastanud.
Perekond sai sellest, et ka emal on õigus komisjoni istungil osaleda ja ka oma kaaskiri edastada, teada üksnes komisjoni istungile eelnenud nädalal tänu kogu loo avalikustamisele kaasa aidanud Riigikogu liikme Toomas Trapido abile. Vastupidiselt Terviseameti juhi Tiiu Aro väitele (teleintervjuu 22.03.2010) Terviseamet juhtumiga seotud materjalide edastamiseks SMi ravikvaliteedi komisjonile luba perekonnalt ei küsinud. Aasta alguses loodud Terviseamet, kes on omal algatusel võtnud perega ühendust vaid ühe korra, ema vastavale järelpärimisele komisjoni toimumise päeva ja selle koosseisu kohta ei vastanud.
Oliveri räige piinamisega seotud asjaolusid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ei käsitletud komisjoni istungil 25.03.2010 mitte poole sõnagagi.
Perekond ei kommenteerinud 25.03. 2009 komisjoni istungil toimunut, kuna lootsime esiteks ära oodata komisjoni vastused meie poolt esitatud küsimustele.
Viis kuud kestnud ootamise ajal pole me saanud Tervishoiuametilt vastust mitte ühelegi meie poolt kirjalikult 2. nov 2009. esitatud küsimusele.
Tegin komisjoni istungil muuhulgas ettepaneku korraldada ühine pressikonverents kõnealuse juhtumi kahepoolseks aruteluks, millest aga keelduti.
Perekond on pöördunud abi saamiseks riigiprokuratuuri ja siseministri poole ja näeb muuhulgas selles sammus lisapõhjust, miks räiget lugu püütakse kinni mätsida.
Jätkame oma sihikindlust loo avalikustamisel ning Arstide Liidu tänase avalduse valguses avalikustame lähipäevil ka komisjonis toimunud arutelu.
Lugupidamisega,
Anneli Rõigas
Riigikogu liige Toomas Trapido: Eesti meditsiin vajab "glasnostit"
Tahtmata veel võtta alltoodud küsimuses sisulist seisukohta, soovin ma siiski üht-teist öelda ja omalt poolt küsimusi püstitada:
Minus hakkab süvenema veendumus, et Eesti meditsiin vajab oma 'glasnosti' ehk läbipaistvaks muutumist, misjärel me saame rääkida inimkeskse tervishoiu suunas liikumisest. Võib-olla on need juhtumid erandid, aga kuidagi palju kipub neid olema. Olen täiesti veendunud, et valdav osa Eesti tervishoiutöötajatest aitab inimesi väga siiralt ja professionaalselt. Seda enam peaks olema kõigi tervishoiutöötajate huvides sedalaadi juhtumid korralikult läbi menetleda ja ka ülaltoodud küsimustele ausalt vastata.
- kuidas suhtuda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni, mis vähemalt Arstide Liidu avalduse põhjal saatis oma otsuse enne Arstide Liidule kui Anneli Rõigas'ele, kes pole seda veel näinudki?
- mis takistab PERHil siiski selgitamast või ümberlükkamast Anneli Rõigas'e poolt avalikkuse ette toodud asjaolusid, nagu kinnisidumine, toidu ärajätmine jne? Kui eelmainitud komisjon ütleb, et arstid tegid kõik õigesti, siis järelikult on kinnisidumine selle komisjoni ja EALi arvates õige ravimeetod? Või kui selliseid asju ei juhtunud, peaks PERH seda sõnaselgelt ka välja ütlema.
- olles ise näinud minu meelest täiesti põhjendamatut inimese kinnisidumist ning ma ei tea milliste ainetega psühhoosi viimist, küsin ma, kui levinud on kinnisidumine Eesti haiglates? Seda peaks uurima.
- olles näinud veel üht-teist, on mul veel küsimusi inimeste kohtlemise kohta mõningates haiglates. Kui ma näen, et Arstide Liidu poolt probleeme täielikult eitatakse, mis siis ikka, tuleb hakata järjest uusi 'nähtusi' päevavalgele tooma ja paluda Eesti inimestel seda samuti avalikult teha.
Arstid annavad oma vande - Hippokratese vande, mille teksti alla kopeerin. Kui kõik muu kõrvale jätta, siis vähemalt seda vannet peaksid tervishoiutöötajad olulises osas järgima.
Toomas Trapido
Riigikogu liige
Mustamäe haiglas toimunu avalikustamise
eest korraldatud kättemaksukampaanis on osalenud lisaks haiglale ja
tervishoiu riiklikule järelvalveinspektorile Peeter Mardnale massiivse
laimu levitamisega ka Eesti arstide liidu sekretär Katrin Rehemaa,
Tallinna arstide liidu juht Toomas Kariis ja Äripäeva lisa
Meditsiiniuudised, mille töötajat Mardna ja Kariis tänasid Mardna
fondist detsembris 2010 ka 10 000 kroonise tänurahaga rohkelt teadlikult
laimu sisaldanud artikli avaldamise eest.
5. aprill 2010
Oliver Rõigase perekond peab möödunud nädalal laia meediakajastust leidnud hinnangut perekonna etteheidetele Oliveri ravist ja ebainimlikust kohtlemisest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Terviseameti ja Arstide Liidu avalikuks irvitamiseks.
Seoses Terviseameti tegevusega ja Arstide Liidu nimel möödunud esmaspäeval tehtud avaldusega, milles meie esitatud kirjeldust ja etteheiteid PERHis toimunust nimetati valedeks, koostab perekond juhtumi kohta raportid nii ÜRO Maailma Tervishoiuorganisatsioonile WHO kui ka Euroopa Patsientide Õiguste kaitse ühendustele, osutades Euroopa Patsiendi Õiguste Hartas loetletud rikkumistele antud juhtumis hartas sätestatud patsiendi 14-st põhiõigusest 13-l juhul.
On kahetsusväärne, et sellises kogu üldsust puudutavas valdkonnas nagu meditsiin, on ka ligi 20 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist ikka veel tugevalt kinnistunud nõukogulik mõtlemis- ja asjaajamisstiil rahvusvaheliselt enesestmõistetavate normide ja meditsiini korralduses arenenud riikides kehtivate põhimõtete omaks võtmise asemel.
Me ei saanud kommenteerida eelmisel nädalal ei Terviseameti poolt korraldatud nn. sõltumatut hinnangut antud juhtumis, ega ka Terviseameti järelvalveinspektori Peeter Mardna sõnavõtte ja Arstide Liidu nimel tehtud avaldust, kuna perekonnale saadeti kõnealune hinnang alles eelmise töönädala lõpul.
Hinnangu perekonnale edastamise järel soovime avalikkusele teatada järgmist.
Terviseameti järelvalveinspektori Peeter Mardna poolt ja Arstide Liidu nimel tehtud avalduses nn. sõltumatute ekspertidena esitletud komisjoni kuulus lisaks juba sügisest meedias avalikult meie avalduse ja selle sisu üle ilkunud ja perekonnale sügavalt solvavaid avalikke märkusi teinud Peeter Mardnale tervelt 3 (kolm) Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti, kes olid oma haigla huve kaitstes komisjoni istungil 25.03.2010 koos menetluse all oleva arsti kolleegiga tema teisest töökohast Keskhaiglas ka kõige sõnakamad. Ülejäänud komisjoni liikmed - günekoloog, hambaarst, Haigekassa esindaja, sotsiaalministeeriumi ametnik istusid komisjonis peamiselt sõnatult.
Nagu selgus mõni päev pärast komisjoni istungit rikkusid Sotsiaalministeerium ja Terviseamet komisjoni töö korraldamisel teadlikult ja tahtlikult kehtivat seadusandlust ravikvaliteedi töö nõuete osas, kuna vastav kehtiv määrus keelab menetluse all oleva haigla või arsti(de) juhtumis sama haigla töötajate ja kolleegide kaasamise komisjoni töösse. Kokku kuulus seega komisjoni seadusevastaselt 3 PERHi enda arsti ja 2 menetluse all oleva arsti kolleegi tema teisest töökohast Keshaiglas - viimase juht ja Keskhaigla nõukogu liige Peeter Mardna ise.
Mõistame sellise koosluse puhul täielikult, miks nii Terviseamet kui ka Sotsiaalministeerium keeldusid enne komisjoni istungit mitme nädala jooksul vastu tulemast perekonna palvele avalikustada meile komisjoni koossseis, mis on seda kahetsusväärsem, et Terviseamet jagas kõnealuste isikutega patsiendi isikuandmeid ilma selleks seadusega ettenähtud korras perekonna nõusolekut küsimata ja seega ka saamata, vaatamata Terviseameti juhi vastupidisele, eksitavale infole 22.3.2010 antud teleintervjuus.
Nagu selgus perekonnale mitu päeva pärast komisjoni koosolekut saadetud määrusest, rikkus komisjon teadlikult ka mitmeid teisi komisjoni tööd sätestava määruse punkte, mis oleksid eeldanud mh ka perekonnalt komisjoni töö käivitamiseks nõusoleku küsimist, perekonna kaasamist juhtumi arutelusse jpm, mida ei tehtud.
PERHi enda meedikute abil korraldatud komisjoni järeldust, et Oliveri ravis ei tehtud üheski etapis ravivigu peame me erakordselt küüniliseks. Täiesti erakordne on asjaolu, et raviveaks ei peeta Eestis ka arsti suutmatust diagnoosida rasket kahepoolset bakteriaalset kopsupõletikku, millele alles 12.ndal haiglapäeval 6. okt. 2009 arsti vahetudes lõpuks jälile jõuti, misjärel Oliveri seisundit halvendanud ägeda kopsupõletiku ravi PERHis ajuturset alandava ravimiga täiendus viimaks ometi antibiootikumiraviga.
Komisjon ei andnud perekonnale vastust sisuliselt mitte üheski meie poolt sügisel 2009 avalikustatud ebainimliku kohtlemise seigas ega pidanud istungil isegi vajalikuks seda teemat käsitleda.
Samuti jäeti vastuseta küsimus, mis ikkagi juhtus 3. detsembril 2008 PERHis profülaktilistel kaalutlustel teostatud radioaktiivse isotoobiga uuringul, mille tagajärjel tekkisid Oliveri kehale suured punased laigud ja algasid peavalud, mis päädisid ajuoperatsiooniga aprillis 2009.
Soovime ka osutada Maalehe viimases numbris tõstatud probleemile seoses Eestis teostatavate, patsiendile ohtlike kontrollimatute kompuuteruuringute korraga, mida probleemi tõstatanud tuntud radioloogide sõnul tehakse Eesti haiglates ohtlikult palju, kuna sellised uuringud toovad, nagu selgub, haiglatele sisse lisaraha, kusjuures erinevalt arenenud Euroopa riikidest puudub Eestis isegi kohustus patsiendile antud radiatsioonidoos fikseerida.
Seoses Arstide Liidu nimel tehtud avaldusega, milles PERHis toimunu avalikustamist nimetati valetamiseks, peame vajalikuks märkida, et Oliveri kirurgist raviarst konsulteeris onkoloogilise ravi küsimustes antud juhtumis juba mullu kevadel just Arstide Liidu endise presidendi, praeguse eestseisuse liikmega PERHist, kellel lasub muuhulgas otsene vastutus ka selle eest, et perekonna eest varjati Oliveri aidata võinud, rahvusvaheliselt laialt kasutatava keemiaravimi Temodal (Temozolomid) olemasolu ning keemiaravist keelduti ka siis, kui perekond seda võimalike kasvajarakkude leviku ennetamiseks mullu juunis 2009 palus.
Me peame PERHi ja Arstide Liidu juhtkonna raevuka tegevuse taustal vajalikuks osutada avalikkuses laiemalt ka küsimusele, kas ägeda reaktsiooni üks põhjusi pole mitte asjaolu, et meie perekonnal on viis tunnistajat, kes nägid, kuidas arstide poolt juba ajusurnuks arvatud patsient osutus elavaks, mis tõstatab omakorda küsimuse, kas ja kui palju inimesi on PERHis ja mujal kuulutatud ekslikult ajusurnuks, kuigi nad olid tegelikult koomas. Erinevalt ajusurmast on koomapatsiendil elulootust, kuid erinevalt koomapatsiendist on patsiendi ajusurnuks kuulutamise puhul meedikutel õigus teostada - üldjuhul omaste või patsiendi varasemal nõusolekul - organidoonorlust (lisan täpsustuseks, et osutan probleemile üldiselt, meie juhtumis doonorlust ei teostatud).
Perekond toetab igati Pressinõukogu märkust seoses PERHis toimunu avalikustamise eest pahameelt avaldanud, PERHi poolt mitme kuu eest esitatud küsimuse lahenditega, milles Pressinõukogu märgib, et kriitika puhul peab alati sõna saama ka teine pool. Osutame asjaolule, et PERH, mille juhtkond kuulis perekonna tõsistest etteheidest ravi kohta juba 30. sept. 2009 toimunud konsiiliumis, sai juba 2. nov, 2009 loo avalikuks tulemise järel sõna ka pressis, kuid jättis pressiteates avalikkusele täiesti eksitava mulje, et patsient saabus PERHi meedikute palge ette alles viimases staadiumis kasvajaga, mistõttu PERHil teda enam aidata ei õnnestunud, kuigi probleemide ring, ravi ning ebainimliku kohtlemisega seotud seigad ja Euroopa Patsiendi Õiguste Harta rikkumised PERHis haaravad oluliselt pikemat, mitmeaastast perioodi.
Mitte miski ei ole PERHil takistanud viimase viie kuu jooksul ka selgitamast, millist raviefekti omab täie mõistuse juures oleva patsiendi aheldamine magnetlukustusrihmadega voodi külge terveks nädalaks, mis Oliveri sügavalt solvas ja mis on ÜRO Piinamisvastase Konventsiooni (Eesti ühines sellega septembris 1991) alusel täielikult klassifitseeruv piinamisena. Üldsusel olnuks kindlasti huvitav nende viimase viie kuu jooksul ka teada saada, millist raviefekti omab teki äraviimine patsiendilt lahtise akna juures oktoobrikuises külmas olukorras, kus patsient ise pole võimeline ei akent avama ega sulgema ega tekki tagasi tooma.
Kõnealuses haigusloos pole kirjas ühtegi haigust, mis poleks juba avalikustatud ega ka midagi, mis talle osaks saanud ebainimlikku kohtlemist või muid tehtud vigu õigustaks, ja just seetõttu ei näe perekond mingit vajdust anda meedikutele, kellel lasub otsene vastutus juhtunu eest, õigust riivata patsiendi väärikust avalikkuses veel mingite lisadetailidega haigustoimikust.
Lisan lõpetuseks, et mul ei oleks olnud jõudu kogu seda räiget lugu avalikustada ilma oma poja kahe klassivennast sõbra toeta, kes teisest haiglapäevast alanud ülikiire, nädalaga toimunud sandistumise järel koos minuga iga päev haiglas mitmeid tunde veetsid.
Ei nende ega teiste meie poolt pakutud tunnistajate vastu pole Tervishoiuamet/Terviseamet vähimatki huvi tundnud ning Terviseameti tegevuse taustal ei näe me enam ka vajadust oodata mingit selgitust asutuselt, mis sõltumatu järelvalve asemel kulutab oma energia räigete meditsiinilugude kinnimätsimisele.
Ebainimliku kohtlemise seigad ja arsti otsus jätta noor ja elus inimene oma viimasteks elupäevadeks ilma kogu toidust ja ka kõigist ravimitest on Eestis kehtiva kriminaalseadustiku alusel kriminaalkuritegu. Sellest, et talle haiglas varasemast mitmekordselt suurema annusena manustama hakatud Deksametasoonravimi j ä r s k ärajätmine on eluohtlik ehk surmav, et see on arstidele üldteada ja on kirjas ka Eesti arstidele koostatud ametlikus ravimijuhendis, sai perekond teada alles kaks päeva pärast Oliverist ilmajäämist.
Kogu see juhtum on näidanud, et Eesti vajab mitte vaid patsientide, vaid ka oma tööd kindlasti valdavas osas missiooniga tegevate meedikute huvides meditsiini sõltumatut järelvalvet ja ka Patsiendi Kaitse Seadust, mille koostamise vajalikkuse arutelu algab kolmapäeval 7. aprillil 2010 kell 10 Riigikogu konverentsikeskuses toimuval seminar-pressikonverentsil.
Lugupidamisega,
Anneli Rõigas
Sellist ringkaitset, teadlikku räiget valetamist, ravikvaliteedi komisjoni määruse ulatuslikku rikkumist ja vastava määruse mitme põhisätte eiramist nagu on antud loos kogu Eestile osa EALi juhtfiguuridest demonstreerinud võiks oodata maffialt, mitte Hippokratese vande andnud arstide kutseliidult.
Katrin Rehemaa, Toomas Kariis, Andrus Mäesalu, kes te olete Arstide Liidu juhtkonnas Peeter Mardna seaduserikkumisi ja laimu antud loos ja valeinfot omalt poolt võimendades toetanud - lugege seda blogi ja püüdke hetkeksi mõelda, mis tunne teil oleks, kui selline sadism saaks haiglas osaks teie lapsele või mõnele teisele teie lähedasele. Mitte ükski antud jõhkras loos väljatoodud asjaolu pole väljamõeldis ega liialdus. Teie tegevus koos Peeter Mardnaga juhtunut selle naeruvääristamisega ja laimamisega eitada ja kinni mätsida on sügavalt ebainimlik ja ebaeetiline.
Justiitsministeeriumi 2010. aasta juunikuu ja 2009 aasta septembrikuu uuringute kohaselt (www.just.ee) koondab Arstide Liit Eestis kõige korrumpeerunuma elukutse esindajaid - ka koos kõrgharidust mitte nõudvate eriametite esindajate võrdluses on arstid altkäemaksu küsijatena Eestis teisel kohal.
Arstide Liidu 2010 kevadine avaldus, kus kättemaksuks Mustamäel toimunu avalikustamise eest püüti juhtunu sildistada laimuks, sobiks õpikunäiteks totalitaarsesse ühiskonda. Samasse stiili kuulub ka koostöös Peeter Mardna, PERHi ja Meditsiiniuudistega kokkupandud faktivigu täis Kärt Blumbergi laimulugu.
Antud meditsiiniloo asjus korduvalt valetanud Peeter Mardna ja Tallinna arstide liidu juhi Toomas Kariisi korraldatud 10 000 kroonine tänupreemia 2010 aasta detsembris Kärt Blumbergile teadliku laimu levitamise eest Peeter Mardna isa L. Mardna fondist peegeldab veelkord Arstide Liidu mitme juhtliikme ebaeetilisust ja erakordset küünilisust.
Nn. "Mardna komisjoni" töö korraldamisel rikuti teadlikult mitmeid ravikvaliteedi tööd sätestava seadusandluse sätteid, mis on taoliste meditsiinilugude kinnimätsimise puhul olnud kauaaegne praktika.
Sügisel veel ühe noore inimese - Milana ravi ja elushoidmist meedias mõttetuks sildistanud Mardna valetas samas loos järjekordselt süüdimatult, et (meedikute poolt nälga, joogi ja toiduta jäetud) Oliver oli "elustamise nõudmise ajaks" kliinilises surmas, kuigi kõigi nähes õe üledoosi tagajärjel hingamisaparaati vajanud patsient polnud ei kliinilises surmas ega ka mitte ajusurnud ka mitte järgmisel päeval, kui vastav aparaat seda näitas.
Vastupidi, veel viimasel elupäeval nägid kõik kohalolnud, kuidas meedikute poolt ülisadistlku kohtlemise osaks saanud ja selleks ajaks juba kaks päeva täielikus näljas ja ravita olnud noore inimese pulss hakkas mitmel korral ema jutu peale ekraanil hüppama.
Vt. ka Euroopa Patsiendi Õiguste hartat ja selle rikkumiste loetelu antud juhtumis (link paremal veerus).
Otselink justiitsministeeriumi uuringule 2010 korruptsioonist ja Eestis arstide seas vohavast korrputsioonist asub Siin.
Tagasi esiküljele SIIT.
Kommentaar Arstide Liidu avaldusele
29.03.2010
Arstide Liidu tänane avaldus on kahetsusväärne näide kogu loo kinnimätsimise katsest.
Oliver Rõigase juhtumit arutanud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon ei ole oma otsust perekonnale edastanud.
Perekond sai sellest, et ka emal on õigus komisjoni istungil osaleda ja ka oma kaaskiri edastada, teada üksnes komisjoni istungile eelnenud nädalal tänu kogu loo avalikustamisele kaasa aidanud Riigikogu liikme Toomas Trapido abile. Vastupidiselt Terviseameti juhi Tiiu Aro väitele (teleintervjuu 22.03.2010) Terviseamet juhtumiga seotud materjalide edastamiseks SMi ravikvaliteedi komisjonile luba perekonnalt ei küsinud. Aasta alguses loodud Terviseamet, kes on omal algatusel võtnud perega ühendust vaid ühe korra, ema vastavale järelpärimisele komisjoni toimumise päeva ja selle koosseisu kohta ei vastanud.
Oliveri räige piinamisega seotud asjaolusid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ei käsitletud komisjoni istungil 25.03.2010 mitte poole sõnagagi.
Perekond ei kommenteerinud 25.03. 2009 komisjoni istungil toimunut, kuna lootsime esiteks ära oodata komisjoni vastused meie poolt esitatud küsimustele.
Viis kuud kestnud ootamise ajal pole me saanud Tervishoiuametilt vastust mitte ühelegi meie poolt kirjalikult 2. nov 2009. esitatud küsimusele.
Tegin komisjoni istungil muuhulgas ettepaneku korraldada ühine pressikonverents kõnealuse juhtumi kahepoolseks aruteluks, millest aga keelduti.
Perekond on pöördunud abi saamiseks riigiprokuratuuri ja siseministri poole ja näeb muuhulgas selles sammus lisapõhjust, miks räiget lugu püütakse kinni mätsida.
Jätkame oma sihikindlust loo avalikustamisel ning Arstide Liidu tänase avalduse valguses avalikustame lähipäevil ka komisjonis toimunud arutelu.
Lugupidamisega,
Anneli Rõigas
Riigikogu liige Toomas Trapido: Eesti meditsiin vajab "glasnostit"
Tahtmata veel võtta alltoodud küsimuses sisulist seisukohta, soovin ma siiski üht-teist öelda ja omalt poolt küsimusi püstitada:
Minus hakkab süvenema veendumus, et Eesti meditsiin vajab oma 'glasnosti' ehk läbipaistvaks muutumist, misjärel me saame rääkida inimkeskse tervishoiu suunas liikumisest. Võib-olla on need juhtumid erandid, aga kuidagi palju kipub neid olema. Olen täiesti veendunud, et valdav osa Eesti tervishoiutöötajatest aitab inimesi väga siiralt ja professionaalselt. Seda enam peaks olema kõigi tervishoiutöötajate huvides sedalaadi juhtumid korralikult läbi menetleda ja ka ülaltoodud küsimustele ausalt vastata.
- kuidas suhtuda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni, mis vähemalt Arstide Liidu avalduse põhjal saatis oma otsuse enne Arstide Liidule kui Anneli Rõigas'ele, kes pole seda veel näinudki?
- mis takistab PERHil siiski selgitamast või ümberlükkamast Anneli Rõigas'e poolt avalikkuse ette toodud asjaolusid, nagu kinnisidumine, toidu ärajätmine jne? Kui eelmainitud komisjon ütleb, et arstid tegid kõik õigesti, siis järelikult on kinnisidumine selle komisjoni ja EALi arvates õige ravimeetod? Või kui selliseid asju ei juhtunud, peaks PERH seda sõnaselgelt ka välja ütlema.
- olles ise näinud minu meelest täiesti põhjendamatut inimese kinnisidumist ning ma ei tea milliste ainetega psühhoosi viimist, küsin ma, kui levinud on kinnisidumine Eesti haiglates? Seda peaks uurima.
- olles näinud veel üht-teist, on mul veel küsimusi inimeste kohtlemise kohta mõningates haiglates. Kui ma näen, et Arstide Liidu poolt probleeme täielikult eitatakse, mis siis ikka, tuleb hakata järjest uusi 'nähtusi' päevavalgele tooma ja paluda Eesti inimestel seda samuti avalikult teha.
Arstid annavad oma vande - Hippokratese vande, mille teksti alla kopeerin. Kui kõik muu kõrvale jätta, siis vähemalt seda vannet peaksid tervishoiutöötajad olulises osas järgima.
Toomas Trapido
Riigikogu liige
Kommentaar Terviseameti korraldatud hinnangule - tervishoiuametnike avalik irvitamine ehk omad arutavad omade vigu ja leiavad, et vigu ei tehtudki
5. aprill 2010
Oliver Rõigase perekond peab möödunud nädalal laia meediakajastust leidnud hinnangut perekonna etteheidetele Oliveri ravist ja ebainimlikust kohtlemisest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Terviseameti ja Arstide Liidu avalikuks irvitamiseks.
Seoses Terviseameti tegevusega ja Arstide Liidu nimel möödunud esmaspäeval tehtud avaldusega, milles meie esitatud kirjeldust ja etteheiteid PERHis toimunust nimetati valedeks, koostab perekond juhtumi kohta raportid nii ÜRO Maailma Tervishoiuorganisatsioonile WHO kui ka Euroopa Patsientide Õiguste kaitse ühendustele, osutades Euroopa Patsiendi Õiguste Hartas loetletud rikkumistele antud juhtumis hartas sätestatud patsiendi 14-st põhiõigusest 13-l juhul.
On kahetsusväärne, et sellises kogu üldsust puudutavas valdkonnas nagu meditsiin, on ka ligi 20 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist ikka veel tugevalt kinnistunud nõukogulik mõtlemis- ja asjaajamisstiil rahvusvaheliselt enesestmõistetavate normide ja meditsiini korralduses arenenud riikides kehtivate põhimõtete omaks võtmise asemel.
Me ei saanud kommenteerida eelmisel nädalal ei Terviseameti poolt korraldatud nn. sõltumatut hinnangut antud juhtumis, ega ka Terviseameti järelvalveinspektori Peeter Mardna sõnavõtte ja Arstide Liidu nimel tehtud avaldust, kuna perekonnale saadeti kõnealune hinnang alles eelmise töönädala lõpul.
Hinnangu perekonnale edastamise järel soovime avalikkusele teatada järgmist.
Terviseameti järelvalveinspektori Peeter Mardna poolt ja Arstide Liidu nimel tehtud avalduses nn. sõltumatute ekspertidena esitletud komisjoni kuulus lisaks juba sügisest meedias avalikult meie avalduse ja selle sisu üle ilkunud ja perekonnale sügavalt solvavaid avalikke märkusi teinud Peeter Mardnale tervelt 3 (kolm) Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti, kes olid oma haigla huve kaitstes komisjoni istungil 25.03.2010 koos menetluse all oleva arsti kolleegiga tema teisest töökohast Keskhaiglas ka kõige sõnakamad. Ülejäänud komisjoni liikmed - günekoloog, hambaarst, Haigekassa esindaja, sotsiaalministeeriumi ametnik istusid komisjonis peamiselt sõnatult.
Nagu selgus mõni päev pärast komisjoni istungit rikkusid Sotsiaalministeerium ja Terviseamet komisjoni töö korraldamisel teadlikult ja tahtlikult kehtivat seadusandlust ravikvaliteedi töö nõuete osas, kuna vastav kehtiv määrus keelab menetluse all oleva haigla või arsti(de) juhtumis sama haigla töötajate ja kolleegide kaasamise komisjoni töösse. Kokku kuulus seega komisjoni seadusevastaselt 3 PERHi enda arsti ja 2 menetluse all oleva arsti kolleegi tema teisest töökohast Keshaiglas - viimase juht ja Keskhaigla nõukogu liige Peeter Mardna ise.
Mõistame sellise koosluse puhul täielikult, miks nii Terviseamet kui ka Sotsiaalministeerium keeldusid enne komisjoni istungit mitme nädala jooksul vastu tulemast perekonna palvele avalikustada meile komisjoni koossseis, mis on seda kahetsusväärsem, et Terviseamet jagas kõnealuste isikutega patsiendi isikuandmeid ilma selleks seadusega ettenähtud korras perekonna nõusolekut küsimata ja seega ka saamata, vaatamata Terviseameti juhi vastupidisele, eksitavale infole 22.3.2010 antud teleintervjuus.
Nagu selgus perekonnale mitu päeva pärast komisjoni koosolekut saadetud määrusest, rikkus komisjon teadlikult ka mitmeid teisi komisjoni tööd sätestava määruse punkte, mis oleksid eeldanud mh ka perekonnalt komisjoni töö käivitamiseks nõusoleku küsimist, perekonna kaasamist juhtumi arutelusse jpm, mida ei tehtud.
PERHi enda meedikute abil korraldatud komisjoni järeldust, et Oliveri ravis ei tehtud üheski etapis ravivigu peame me erakordselt küüniliseks. Täiesti erakordne on asjaolu, et raviveaks ei peeta Eestis ka arsti suutmatust diagnoosida rasket kahepoolset bakteriaalset kopsupõletikku, millele alles 12.ndal haiglapäeval 6. okt. 2009 arsti vahetudes lõpuks jälile jõuti, misjärel Oliveri seisundit halvendanud ägeda kopsupõletiku ravi PERHis ajuturset alandava ravimiga täiendus viimaks ometi antibiootikumiraviga.
Komisjon ei andnud perekonnale vastust sisuliselt mitte üheski meie poolt sügisel 2009 avalikustatud ebainimliku kohtlemise seigas ega pidanud istungil isegi vajalikuks seda teemat käsitleda.
Samuti jäeti vastuseta küsimus, mis ikkagi juhtus 3. detsembril 2008 PERHis profülaktilistel kaalutlustel teostatud radioaktiivse isotoobiga uuringul, mille tagajärjel tekkisid Oliveri kehale suured punased laigud ja algasid peavalud, mis päädisid ajuoperatsiooniga aprillis 2009.
Soovime ka osutada Maalehe viimases numbris tõstatud probleemile seoses Eestis teostatavate, patsiendile ohtlike kontrollimatute kompuuteruuringute korraga, mida probleemi tõstatanud tuntud radioloogide sõnul tehakse Eesti haiglates ohtlikult palju, kuna sellised uuringud toovad, nagu selgub, haiglatele sisse lisaraha, kusjuures erinevalt arenenud Euroopa riikidest puudub Eestis isegi kohustus patsiendile antud radiatsioonidoos fikseerida.
Seoses Arstide Liidu nimel tehtud avaldusega, milles PERHis toimunu avalikustamist nimetati valetamiseks, peame vajalikuks märkida, et Oliveri kirurgist raviarst konsulteeris onkoloogilise ravi küsimustes antud juhtumis juba mullu kevadel just Arstide Liidu endise presidendi, praeguse eestseisuse liikmega PERHist, kellel lasub muuhulgas otsene vastutus ka selle eest, et perekonna eest varjati Oliveri aidata võinud, rahvusvaheliselt laialt kasutatava keemiaravimi Temodal (Temozolomid) olemasolu ning keemiaravist keelduti ka siis, kui perekond seda võimalike kasvajarakkude leviku ennetamiseks mullu juunis 2009 palus.
Me peame PERHi ja Arstide Liidu juhtkonna raevuka tegevuse taustal vajalikuks osutada avalikkuses laiemalt ka küsimusele, kas ägeda reaktsiooni üks põhjusi pole mitte asjaolu, et meie perekonnal on viis tunnistajat, kes nägid, kuidas arstide poolt juba ajusurnuks arvatud patsient osutus elavaks, mis tõstatab omakorda küsimuse, kas ja kui palju inimesi on PERHis ja mujal kuulutatud ekslikult ajusurnuks, kuigi nad olid tegelikult koomas. Erinevalt ajusurmast on koomapatsiendil elulootust, kuid erinevalt koomapatsiendist on patsiendi ajusurnuks kuulutamise puhul meedikutel õigus teostada - üldjuhul omaste või patsiendi varasemal nõusolekul - organidoonorlust (lisan täpsustuseks, et osutan probleemile üldiselt, meie juhtumis doonorlust ei teostatud).
Perekond toetab igati Pressinõukogu märkust seoses PERHis toimunu avalikustamise eest pahameelt avaldanud, PERHi poolt mitme kuu eest esitatud küsimuse lahenditega, milles Pressinõukogu märgib, et kriitika puhul peab alati sõna saama ka teine pool. Osutame asjaolule, et PERH, mille juhtkond kuulis perekonna tõsistest etteheidest ravi kohta juba 30. sept. 2009 toimunud konsiiliumis, sai juba 2. nov, 2009 loo avalikuks tulemise järel sõna ka pressis, kuid jättis pressiteates avalikkusele täiesti eksitava mulje, et patsient saabus PERHi meedikute palge ette alles viimases staadiumis kasvajaga, mistõttu PERHil teda enam aidata ei õnnestunud, kuigi probleemide ring, ravi ning ebainimliku kohtlemisega seotud seigad ja Euroopa Patsiendi Õiguste Harta rikkumised PERHis haaravad oluliselt pikemat, mitmeaastast perioodi.
Mitte miski ei ole PERHil takistanud viimase viie kuu jooksul ka selgitamast, millist raviefekti omab täie mõistuse juures oleva patsiendi aheldamine magnetlukustusrihmadega voodi külge terveks nädalaks, mis Oliveri sügavalt solvas ja mis on ÜRO Piinamisvastase Konventsiooni (Eesti ühines sellega septembris 1991) alusel täielikult klassifitseeruv piinamisena. Üldsusel olnuks kindlasti huvitav nende viimase viie kuu jooksul ka teada saada, millist raviefekti omab teki äraviimine patsiendilt lahtise akna juures oktoobrikuises külmas olukorras, kus patsient ise pole võimeline ei akent avama ega sulgema ega tekki tagasi tooma.
Kõnealuses haigusloos pole kirjas ühtegi haigust, mis poleks juba avalikustatud ega ka midagi, mis talle osaks saanud ebainimlikku kohtlemist või muid tehtud vigu õigustaks, ja just seetõttu ei näe perekond mingit vajdust anda meedikutele, kellel lasub otsene vastutus juhtunu eest, õigust riivata patsiendi väärikust avalikkuses veel mingite lisadetailidega haigustoimikust.
Lisan lõpetuseks, et mul ei oleks olnud jõudu kogu seda räiget lugu avalikustada ilma oma poja kahe klassivennast sõbra toeta, kes teisest haiglapäevast alanud ülikiire, nädalaga toimunud sandistumise järel koos minuga iga päev haiglas mitmeid tunde veetsid.
Ei nende ega teiste meie poolt pakutud tunnistajate vastu pole Tervishoiuamet/Terviseamet vähimatki huvi tundnud ning Terviseameti tegevuse taustal ei näe me enam ka vajadust oodata mingit selgitust asutuselt, mis sõltumatu järelvalve asemel kulutab oma energia räigete meditsiinilugude kinnimätsimisele.
Ebainimliku kohtlemise seigad ja arsti otsus jätta noor ja elus inimene oma viimasteks elupäevadeks ilma kogu toidust ja ka kõigist ravimitest on Eestis kehtiva kriminaalseadustiku alusel kriminaalkuritegu. Sellest, et talle haiglas varasemast mitmekordselt suurema annusena manustama hakatud Deksametasoonravimi j ä r s k ärajätmine on eluohtlik ehk surmav, et see on arstidele üldteada ja on kirjas ka Eesti arstidele koostatud ametlikus ravimijuhendis, sai perekond teada alles kaks päeva pärast Oliverist ilmajäämist.
Kogu see juhtum on näidanud, et Eesti vajab mitte vaid patsientide, vaid ka oma tööd kindlasti valdavas osas missiooniga tegevate meedikute huvides meditsiini sõltumatut järelvalvet ja ka Patsiendi Kaitse Seadust, mille koostamise vajalikkuse arutelu algab kolmapäeval 7. aprillil 2010 kell 10 Riigikogu konverentsikeskuses toimuval seminar-pressikonverentsil.
Lugupidamisega,
Anneli Rõigas
3/28/2010
Sadism ja laim ei sobi tervishoidu
Anneli Rõigas
19. augustil 2010 Meditsiiniuudistes töötava Kärt Blumbergi rohkeid faktivigu ja mind ning mu poega sügavalt laimavat artiklit avaldades teadis Ekspressi toimetus, et artiklis toodu ei vasta tõele. Kuigi toimetusel oli mitu päeva varem olemas minu kirjalik kommentaar artiklis osutatud faktivigadele ja laimule esitati lehes minu kommentaari pähe teksti, mida ma pole Ekspressi toimetusele iialgi saatnud.
Mullu 2. novembril 2009, kui tegin avalduse Tervishoiuametisse ja seejärel avaldusest oluliselt lühema teate meediale, milles puudutasin peamiselt ebainimliku kohtlemise seiku, ei olnud meil veel lahangu protokolli, mida Mustamäe haigla hoidis kinni seaduses ettenähtud 30 päeva, kuigi mulle lubati kirjalikku infot anda vahetult pärast lahangut, mis vaatamata minu kirjalikule palvele teha sõltumatu lahkamine teostati teatavasti Mustamäe haiglas. Pärast lahangut antud surmatunnistusel oli kirjas surma põhjusena mitte kasvaja, vaid ajuturse, hiljem põhjus muutus.
Väide, et ma välistasin võimaluse, et tegu võib olla millegi muu kui insuldiga ei vasta tõele. Kuna PERH kinnitas mullu suvel, et mingit keemiaravi pole vaja, sest kõik on korras ja ka 19. septembril 2009 öeldi meile Mustamäe haigla EMO osakonnast pärast peast pildi tegemist, et kõik on korras ja saadeti meid koju, ei välistanud me 24. septembril uuringutele minnes ka insulti või puugihaigust. Kuigi mu pojal oli olnud mõni aeg enne haiglasse minekut mitu puuki, puugianalüüse ei tehtudki. Kui 1. oktoobril 2009 pakkus minuga Hiiu haiglast ühendust võtnud arst Regina R. võimalust vahetada haiglat Mustamäelt Hiiule ja teha keemiaravi, mille olemasolu ja vajadust antud juhtumis oli selle hetkeni varjatud, ostsin kohe mulle pakutud 16 000 krooni maksnud ravimi Temodal Hiiu haigla apteegist välja. Väide, et välistasin keemiaravi vajava haiguse olemasolu, on seega täiesti vale.
Meie üks põhisüüdistusi on lisaks mu poja piinamisele, sh, tema tahte vastaselt kinniaheldamisele terveks nädalaks, mu poja viimase elunädala algul 12. oktoobril 2009 intensiivpalatis tööjärje üle võtnud ja mu poja tol hommikul minust lahtisaamiseks ekslikult lõplikusse kooma diagnoosinud Tiiu Pauluse otsus võtta hingamise peatanud süsti järel mu pojalt ära kogu toit ja kõik ravimid. Sh. võeti ära ka nädal varem, alles 12-ndal haiglapäeval seni mu poega mittekohanud arsti poolt avastatud raske kahepoolse bakteriaalse kopsupõletiku ja kohe oluliselt mu poja enesetunnet parandanud ravimid ning ka minu poolt juba korduvalt mainitud ajuturse alandamiseks määratud ravim, mille järsk äravõtmine on eluohtlik ehk surmav.
Kriminaalmetluse raames on politseis vande all tunnistusi andnud ja minu sõnu kinnitanud ka kaks meest, kes viibisid haiglas mu poja kõrval palatis sel hetkel, kui tundmatuks jääda sooviv venelannast õde tegi 12. oktoobril 2009 õhtul mu pojale järjestikku kaks süsti, mille järel mu poja iseseisev hingamine lakkas.
Juba mainitud tunnistajad on politseis kinnitanud, et mu poeg oli seejuures elus ka veel kaks päeva hiljem nälja ja ravita viimasel elupäeval, kui ta pulss reageeris korduvalt kõigi nähes minu kõnele, aga vaatamata minu palvetele mu pojale toitu ja ravi tagasi ei pandud.
Ka Pauluse väide, et mu poeg "soovis ise, et ta rahule jäetaks" - kontekstis, justkui oleks ta oma surmaga leppinud, on meie perele õõvastav. Mu poeg, kellel tekkis nädalavahetusel 3-4. oktoobrini 2009 artiklis mainitud Aadu Liivati valvekorra ajal pöörane hirm oma elu pärast soovis üle kõige koju, mitte surnuaeda.
Konflikt haiglas tekkiski just Liivatiga, kes keeldus mu poja korduvatest palvetest võtta talt laupäeva 3. oktoobri 2009 hommikul ära juba peaaegu tühjaks jooksnud tilguti, kuna ta enesetunne oli tol hommikul pärast tilguti panemist järsult halvenenud. Käisin mitu korda abi palumas valvesolnud õde E-lt, aga abi me ei saanud ning lõpuks saabus E. juba mainitud valvearstiga, kes ähvardas mind väljaviskamise ja süstiga.
Pärast seda nädalavahetust selgus, et mu poja raviarst, keda olime usaldanud mööndusteta, oli jäänud ootamatult puhkusele, mu poeg aheldati tema tahte vastaselt terveks nädalaks voodi külge ja meie kokkulepitud haiglavahetus Mustamäelt Hiiule sinna pakutud perepalatisse nurjati.
Seoses avaliku laimuga nii minu kui mu poja aadressil Mustamäe haigla neurokirurgia osakonna mõnede meedikute ja ka Meditsiiniuudistes töötava K. Blumbergi palusin juba nädal enne loo ilmumist lisada need episoodid kriminaalmenetlusse. Samuti olen palunud laiendada kriminaaluurimist minuga mu avalduse esitamise järel mitte kordagi ühendust võtnud, kuid mitmes seigas kehtivat seadusandlust teadlikult ja tahtlikult rikkunud Terviseameti järelvalvetöötaja Peeter Mardna tegevuse osas.
--
Ilmus Eesti Ekspressis, vastulause süüdimatult valetavatele ja ka mitmeid asitõendeid võltsinud Mustamäe haigla meedikutele.
Tagasi esiküljele SIIT
19. augustil 2010 Meditsiiniuudistes töötava Kärt Blumbergi rohkeid faktivigu ja mind ning mu poega sügavalt laimavat artiklit avaldades teadis Ekspressi toimetus, et artiklis toodu ei vasta tõele. Kuigi toimetusel oli mitu päeva varem olemas minu kirjalik kommentaar artiklis osutatud faktivigadele ja laimule esitati lehes minu kommentaari pähe teksti, mida ma pole Ekspressi toimetusele iialgi saatnud.
Mullu 2. novembril 2009, kui tegin avalduse Tervishoiuametisse ja seejärel avaldusest oluliselt lühema teate meediale, milles puudutasin peamiselt ebainimliku kohtlemise seiku, ei olnud meil veel lahangu protokolli, mida Mustamäe haigla hoidis kinni seaduses ettenähtud 30 päeva, kuigi mulle lubati kirjalikku infot anda vahetult pärast lahangut, mis vaatamata minu kirjalikule palvele teha sõltumatu lahkamine teostati teatavasti Mustamäe haiglas. Pärast lahangut antud surmatunnistusel oli kirjas surma põhjusena mitte kasvaja, vaid ajuturse, hiljem põhjus muutus.
Väide, et ma välistasin võimaluse, et tegu võib olla millegi muu kui insuldiga ei vasta tõele. Kuna PERH kinnitas mullu suvel, et mingit keemiaravi pole vaja, sest kõik on korras ja ka 19. septembril 2009 öeldi meile Mustamäe haigla EMO osakonnast pärast peast pildi tegemist, et kõik on korras ja saadeti meid koju, ei välistanud me 24. septembril uuringutele minnes ka insulti või puugihaigust. Kuigi mu pojal oli olnud mõni aeg enne haiglasse minekut mitu puuki, puugianalüüse ei tehtudki. Kui 1. oktoobril 2009 pakkus minuga Hiiu haiglast ühendust võtnud arst Regina R. võimalust vahetada haiglat Mustamäelt Hiiule ja teha keemiaravi, mille olemasolu ja vajadust antud juhtumis oli selle hetkeni varjatud, ostsin kohe mulle pakutud 16 000 krooni maksnud ravimi Temodal Hiiu haigla apteegist välja. Väide, et välistasin keemiaravi vajava haiguse olemasolu, on seega täiesti vale.
Meie üks põhisüüdistusi on lisaks mu poja piinamisele, sh, tema tahte vastaselt kinniaheldamisele terveks nädalaks, mu poja viimase elunädala algul 12. oktoobril 2009 intensiivpalatis tööjärje üle võtnud ja mu poja tol hommikul minust lahtisaamiseks ekslikult lõplikusse kooma diagnoosinud Tiiu Pauluse otsus võtta hingamise peatanud süsti järel mu pojalt ära kogu toit ja kõik ravimid. Sh. võeti ära ka nädal varem, alles 12-ndal haiglapäeval seni mu poega mittekohanud arsti poolt avastatud raske kahepoolse bakteriaalse kopsupõletiku ja kohe oluliselt mu poja enesetunnet parandanud ravimid ning ka minu poolt juba korduvalt mainitud ajuturse alandamiseks määratud ravim, mille järsk äravõtmine on eluohtlik ehk surmav.
Kriminaalmetluse raames on politseis vande all tunnistusi andnud ja minu sõnu kinnitanud ka kaks meest, kes viibisid haiglas mu poja kõrval palatis sel hetkel, kui tundmatuks jääda sooviv venelannast õde tegi 12. oktoobril 2009 õhtul mu pojale järjestikku kaks süsti, mille järel mu poja iseseisev hingamine lakkas.
Juba mainitud tunnistajad on politseis kinnitanud, et mu poeg oli seejuures elus ka veel kaks päeva hiljem nälja ja ravita viimasel elupäeval, kui ta pulss reageeris korduvalt kõigi nähes minu kõnele, aga vaatamata minu palvetele mu pojale toitu ja ravi tagasi ei pandud.
Ka Pauluse väide, et mu poeg "soovis ise, et ta rahule jäetaks" - kontekstis, justkui oleks ta oma surmaga leppinud, on meie perele õõvastav. Mu poeg, kellel tekkis nädalavahetusel 3-4. oktoobrini 2009 artiklis mainitud Aadu Liivati valvekorra ajal pöörane hirm oma elu pärast soovis üle kõige koju, mitte surnuaeda.
Konflikt haiglas tekkiski just Liivatiga, kes keeldus mu poja korduvatest palvetest võtta talt laupäeva 3. oktoobri 2009 hommikul ära juba peaaegu tühjaks jooksnud tilguti, kuna ta enesetunne oli tol hommikul pärast tilguti panemist järsult halvenenud. Käisin mitu korda abi palumas valvesolnud õde E-lt, aga abi me ei saanud ning lõpuks saabus E. juba mainitud valvearstiga, kes ähvardas mind väljaviskamise ja süstiga.
Pärast seda nädalavahetust selgus, et mu poja raviarst, keda olime usaldanud mööndusteta, oli jäänud ootamatult puhkusele, mu poeg aheldati tema tahte vastaselt terveks nädalaks voodi külge ja meie kokkulepitud haiglavahetus Mustamäelt Hiiule sinna pakutud perepalatisse nurjati.
Seoses avaliku laimuga nii minu kui mu poja aadressil Mustamäe haigla neurokirurgia osakonna mõnede meedikute ja ka Meditsiiniuudistes töötava K. Blumbergi palusin juba nädal enne loo ilmumist lisada need episoodid kriminaalmenetlusse. Samuti olen palunud laiendada kriminaaluurimist minuga mu avalduse esitamise järel mitte kordagi ühendust võtnud, kuid mitmes seigas kehtivat seadusandlust teadlikult ja tahtlikult rikkunud Terviseameti järelvalvetöötaja Peeter Mardna tegevuse osas.
--
Ilmus Eesti Ekspressis, vastulause süüdimatult valetavatele ja ka mitmeid asitõendeid võltsinud Mustamäe haigla meedikutele.
Tagasi esiküljele SIIT
3/25/2010
Kommentaar Terviseameti korraldatud hinnangule - tervishoiuametnike avalik irvitamine ehk omad arutavad omade vigu ja leiavad, et vigu ei tehtudki
Mustamäe haiglas toimunu avalikustamise eest korraldatud kättemaksukampaanis on osalenud lisaks haiglale ja tervishoiu riiklikule järelvalveinspektorile Peeter Mardnale massiivse laimu levitamisega ka Eesti arstide liidu sekretär Katrin Rehemaa, Tallinna arstide liidu juht Toomas Kariis ja Äripäeva lisa Meditsiiniuudised, mille töötajat Mardna ja Kariis tänasid Mardna fondist detsembris 2010 ka 10 000 kroonise tänurahaga rohkelt teadlikult laimu sisaldanud artikli avaldamise eest.
5. aprill 2010
Oliver Rõigase perekond peab möödunud nädalal laia meediakajastust leidnud hinnangut perekonna etteheidetele Oliveri ravist ja ebainimlikust kohtlemisest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Terviseameti ja Arstide Liidu avalikuks irvitamiseks.
Seoses Terviseameti tegevusega ja Arstide Liidu nimel möödunud esmaspäeval tehtud avaldusega, milles meie esitatud kirjeldust ja etteheiteid PERHis toimunust nimetati valedeks, koostab perekond juhtumi kohta raportid nii ÜRO Maailma Tervishoiuorganisatsioonile WHO kui ka Euroopa Patsientide Õiguste kaitse ühendustele, osutades Euroopa Patsiendi Õiguste Hartas loetletud rikkumistele antud juhtumis hartas sätestatud patsiendi 14-st põhiõigusest 13-l juhul.
On kahetsusväärne, et sellises kogu üldsust puudutavas valdkonnas nagu meditsiin, on ka ligi 20 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist ikka veel tugevalt kinnistunud nõukogulik mõtlemis- ja asjaajamisstiil rahvusvaheliselt enesestmõistetavate normide ja meditsiini korralduses arenenud riikides kehtivate põhimõtete omaks võtmise asemel.
Me ei saanud kommenteerida eelmisel nädalal ei Terviseameti poolt korraldatud nn. sõltumatut hinnangut antud juhtumis, ega ka Terviseameti järelvalveinspektori Peeter Mardna sõnavõtte ja Arstide Liidu nimel tehtud avaldust, kuna perekonnale saadeti kõnealune hinnang alles eelmise töönädala lõpul.
Hinnangu perekonnale edastamise järel soovime avalikkusele teatada järgmist.
Terviseameti järelvalveinspektori Peeter Mardna poolt ja Arstide Liidu nimel tehtud avalduses nn. sõltumatute ekspertidena esitletud komisjoni kuulus lisaks juba sügisest meedias avalikult meie avalduse ja selle sisu üle ilkunud ja perekonnale sügavalt solvavaid avalikke märkusi teinud Peeter Mardnale tervelt 3 (kolm) Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti, kes olid oma haigla huve kaitstes komisjoni istungil 25.03.2010 koos menetluse all oleva arsti kolleegiga tema teisest töökohast Keskhaiglas ka kõige sõnakamad. Ülejäänud komisjoni liikmed - günekoloog, hambaarst, Haigekassa esindaja, sotsiaalministeeriumi ametnik istusid komisjonis peamiselt sõnatult.
Nagu selgus mõni päev pärast komisjoni istungit rikkusid Sotsiaalministeerium ja Terviseamet komisjoni töö korraldamisel teadlikult ja tahtlikult kehtivat seadusandlust ravikvaliteedi töö nõuete osas, kuna vastav kehtiv määrus keelab menetluse all oleva haigla või arsti(de) juhtumis sama haigla töötajate ja kolleegide kaasamise komisjoni töösse. Kokku kuulus seega komisjoni seadusevastaselt 3 PERHi enda arsti ja 2 menetluse all oleva arsti kolleegi tema teisest töökohast Keshaiglas - viimase juht ja Keskhaigla nõukogu liige Peeter Mardna ise.
Mõistame sellise koosluse puhul täielikult, miks nii Terviseamet kui ka Sotsiaalministeerium keeldusid enne komisjoni istungit mitme nädala jooksul vastu tulemast perekonna palvele avalikustada meile komisjoni koossseis, mis on seda kahetsusväärsem, et Terviseamet jagas kõnealuste isikutega patsiendi isikuandmeid ilma selleks seadusega ettenähtud korras perekonna nõusolekut küsimata ja seega ka saamata, vaatamata Terviseameti juhi vastupidisele, eksitavale infole 22.3.2010 antud teleintervjuus.
Nagu selgus perekonnale mitu päeva pärast komisjoni koosolekut saadetud määrusest, rikkus komisjon teadlikult ka mitmeid teisi komisjoni tööd sätestava määruse punkte, mis oleksid eeldanud mh ka perekonnalt komisjoni töö käivitamiseks nõusoleku küsimist, perekonna kaasamist juhtumi arutelusse jpm, mida ei tehtud.
PERHi enda meedikute abil korraldatud komisjoni järeldust, et Oliveri ravis ei tehtud üheski etapis ravivigu peame me erakordselt küüniliseks. Täiesti erakordne on asjaolu, et raviveaks ei peeta Eestis ka arsti suutmatust diagnoosida rasket kahepoolset bakteriaalset kopsupõletikku, millele alles 12.ndal haiglapäeval 6. okt. 2009 arsti vahetudes lõpuks jälile jõuti, misjärel Oliveri seisundit halvendanud ägeda kopsupõletiku ravi PERHis ajuturset alandava ravimiga täiendus viimaks ometi antibiootikumiraviga.
Komisjon ei andnud perekonnale vastust sisuliselt mitte üheski meie poolt sügisel 2009 avalikustatud ebainimliku kohtlemise seigas ega pidanud istungil isegi vajalikuks seda teemat käsitleda.
Samuti jäeti vastuseta küsimus, mis ikkagi juhtus 3. detsembril 2008 PERHis profülaktilistel kaalutlustel teostatud radioaktiivse isotoobiga uuringul, mille tagajärjel tekkisid Oliveri kehale suured punased laigud ja algasid peavalud, mis päädisid ajuoperatsiooniga aprillis 2009.
Soovime ka osutada Maalehe viimases numbris tõstatud probleemile seoses Eestis teostatavate, patsiendile ohtlike kontrollimatute kompuuteruuringute korraga, mida probleemi tõstatanud tuntud radioloogide sõnul tehakse Eesti haiglates ohtlikult palju, kuna sellised uuringud toovad, nagu selgub, haiglatele sisse lisaraha, kusjuures erinevalt arenenud Euroopa riikidest puudub Eestis isegi kohustus patsiendile antud radiatsioonidoos fikseerida.
Seoses Arstide Liidu nimel tehtud avaldusega, milles PERHis toimunu avalikustamist nimetati valetamiseks, peame vajalikuks märkida, et Oliveri kirurgist raviarst konsulteeris onkoloogilise ravi küsimustes antud juhtumis juba mullu kevadel just Arstide Liidu endise presidendi, praeguse eestseisuse liikmega PERHist, kellel lasub muuhulgas otsene vastutus ka selle eest, et perekonna eest varjati Oliveri aidata võinud, rahvusvaheliselt laialt kasutatava keemiaravimi Temodal (Temozolomid) olemasolu ning keemiaravist keelduti ka siis, kui perekond seda võimalike kasvajarakkude leviku ennetamiseks mullu juunis 2009 palus.
Me peame PERHi ja Arstide Liidu juhtkonna raevuka tegevuse taustal vajalikuks osutada avalikkuses laiemalt ka küsimusele, kas ägeda reaktsiooni üks põhjusi pole mitte asjaolu, et meie perekonnal on viis tunnistajat, kes nägid, kuidas arstide poolt juba ajusurnuks arvatud patsient osutus elavaks, mis tõstatab omakorda küsimuse, kas ja kui palju inimesi on PERHis ja mujal kuulutatud ekslikult ajusurnuks, kuigi nad olid tegelikult koomas. Erinevalt ajusurmast on koomapatsiendil elulootust, kuid erinevalt koomapatsiendist on patsiendi ajusurnuks kuulutamise puhul meedikutel õigus teostada - üldjuhul omaste või patsiendi varasemal nõusolekul - organidoonorlust (lisan täpsustuseks, et osutan probleemile üldiselt, meie juhtumis doonorlust ei teostatud).
Perekond toetab igati Pressinõukogu märkust seoses PERHis toimunu avalikustamise eest pahameelt avaldanud, PERHi poolt mitme kuu eest esitatud küsimuse lahenditega, milles Pressinõukogu märgib, et kriitika puhul peab alati sõna saama ka teine pool. Osutame asjaolule, et PERH, mille juhtkond kuulis perekonna tõsistest etteheidest ravi kohta juba 30. sept. 2009 toimunud konsiiliumis, sai juba 2. nov, 2009 loo avalikuks tulemise järel sõna ka pressis, kuid jättis pressiteates avalikkusele täiesti eksitava mulje, et patsient saabus PERHi meedikute palge ette alles viimases staadiumis kasvajaga, mistõttu PERHil teda enam aidata ei õnnestunud, kuigi probleemide ring, ravi ning ebainimliku kohtlemisega seotud seigad ja Euroopa Patsiendi Õiguste Harta rikkumised PERHis haaravad oluliselt pikemat, mitmeaastast perioodi.
Mitte miski ei ole PERHil takistanud viimase viie kuu jooksul ka selgitamast, millist raviefekti omab täie mõistuse juures oleva patsiendi aheldamine magnetlukustusrihmadega voodi külge terveks nädalaks, mis Oliveri sügavalt solvas ja mis on ÜRO Piinamisvastase Konventsiooni (Eesti ühines sellega septembris 1991) alusel täielikult klassifitseeruv piinamisena. Üldsusel olnuks kindlasti huvitav nende viimase viie kuu jooksul ka teada saada, millist raviefekti omab teki äraviimine patsiendilt lahtise akna juures oktoobrikuises külmas olukorras, kus patsient ise pole võimeline ei akent avama ega sulgema ega tekki tagasi tooma.
Kõnealuses haigusloos pole kirjas ühtegi haigust, mis poleks juba avalikustatud ega ka midagi, mis talle osaks saanud ebainimlikku kohtlemist või muid tehtud vigu õigustaks, ja just seetõttu ei näe perekond mingit vajdust anda meedikutele, kellel lasub otsene vastutus juhtunu eest, õigust riivata patsiendi väärikust avalikkuses veel mingite lisadetailidega haigustoimikust.
Lisan lõpetuseks, et mul ei oleks olnud jõudu kogu seda räiget lugu avalikustada ilma oma poja kahe klassivennast sõbra toeta, kes teisest haiglapäevast alanud ülikiire, nädalaga toimunud sandistumise järel koos minuga iga päev haiglas mitmeid tunde veetsid.
Ei nende ega teiste meie poolt pakutud tunnistajate vastu pole Tervishoiuamet/Terviseamet vähimatki huvi tundnud ning Terviseameti tegevuse taustal ei näe me enam ka vajadust oodata mingit selgitust asutuselt, mis sõltumatu järelvalve asemel kulutab oma energia räigete meditsiinilugude kinnimätsimisele.
Ebainimliku kohtlemise seigad ja arsti otsus jätta noor ja elus inimene oma viimasteks elupäevadeks ilma kogu toidust ja ka kõigist ravimitest on Eestis kehtiva kriminaalseadustiku alusel kriminaalkuritegu. Sellest, et talle haiglas varasemast mitmekordselt suurema annusena manustama hakatud Deksametasoonravimi j ä r s k ärajätmine on eluohtlik ehk surmav, et see on arstidele üldteada ja on kirjas ka Eesti arstidele koostatud ametlikus ravimijuhendis, sai perekond teada alles kaks päeva pärast Oliverist ilmajäämist.
Kogu see juhtum on näidanud, et Eesti vajab mitte vaid patsientide, vaid ka oma tööd kindlasti valdavas osas missiooniga tegevate meedikute huvides meditsiini sõltumatut järelvalvet ja ka Patsiendi Kaitse Seadust, mille koostamise vajalikkuse arutelu algab kolmapäeval 7. aprillil 2010 kell 10 Riigikogu konverentsikeskuses toimuval seminar-pressikonverentsil.
Lugupidamisega,
Anneli Rõigas
5. aprill 2010
Oliver Rõigase perekond peab möödunud nädalal laia meediakajastust leidnud hinnangut perekonna etteheidetele Oliveri ravist ja ebainimlikust kohtlemisest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Terviseameti ja Arstide Liidu avalikuks irvitamiseks.
Seoses Terviseameti tegevusega ja Arstide Liidu nimel möödunud esmaspäeval tehtud avaldusega, milles meie esitatud kirjeldust ja etteheiteid PERHis toimunust nimetati valedeks, koostab perekond juhtumi kohta raportid nii ÜRO Maailma Tervishoiuorganisatsioonile WHO kui ka Euroopa Patsientide Õiguste kaitse ühendustele, osutades Euroopa Patsiendi Õiguste Hartas loetletud rikkumistele antud juhtumis hartas sätestatud patsiendi 14-st põhiõigusest 13-l juhul.
On kahetsusväärne, et sellises kogu üldsust puudutavas valdkonnas nagu meditsiin, on ka ligi 20 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist ikka veel tugevalt kinnistunud nõukogulik mõtlemis- ja asjaajamisstiil rahvusvaheliselt enesestmõistetavate normide ja meditsiini korralduses arenenud riikides kehtivate põhimõtete omaks võtmise asemel.
Me ei saanud kommenteerida eelmisel nädalal ei Terviseameti poolt korraldatud nn. sõltumatut hinnangut antud juhtumis, ega ka Terviseameti järelvalveinspektori Peeter Mardna sõnavõtte ja Arstide Liidu nimel tehtud avaldust, kuna perekonnale saadeti kõnealune hinnang alles eelmise töönädala lõpul.
Hinnangu perekonnale edastamise järel soovime avalikkusele teatada järgmist.
Terviseameti järelvalveinspektori Peeter Mardna poolt ja Arstide Liidu nimel tehtud avalduses nn. sõltumatute ekspertidena esitletud komisjoni kuulus lisaks juba sügisest meedias avalikult meie avalduse ja selle sisu üle ilkunud ja perekonnale sügavalt solvavaid avalikke märkusi teinud Peeter Mardnale tervelt 3 (kolm) Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti, kes olid oma haigla huve kaitstes komisjoni istungil 25.03.2010 koos menetluse all oleva arsti kolleegiga tema teisest töökohast Keskhaiglas ka kõige sõnakamad. Ülejäänud komisjoni liikmed - günekoloog, hambaarst, Haigekassa esindaja, sotsiaalministeeriumi ametnik istusid komisjonis peamiselt sõnatult.
Nagu selgus mõni päev pärast komisjoni istungit rikkusid Sotsiaalministeerium ja Terviseamet komisjoni töö korraldamisel teadlikult ja tahtlikult kehtivat seadusandlust ravikvaliteedi töö nõuete osas, kuna vastav kehtiv määrus keelab menetluse all oleva haigla või arsti(de) juhtumis sama haigla töötajate ja kolleegide kaasamise komisjoni töösse. Kokku kuulus seega komisjoni seadusevastaselt 3 PERHi enda arsti ja 2 menetluse all oleva arsti kolleegi tema teisest töökohast Keshaiglas - viimase juht ja Keskhaigla nõukogu liige Peeter Mardna ise.
Mõistame sellise koosluse puhul täielikult, miks nii Terviseamet kui ka Sotsiaalministeerium keeldusid enne komisjoni istungit mitme nädala jooksul vastu tulemast perekonna palvele avalikustada meile komisjoni koossseis, mis on seda kahetsusväärsem, et Terviseamet jagas kõnealuste isikutega patsiendi isikuandmeid ilma selleks seadusega ettenähtud korras perekonna nõusolekut küsimata ja seega ka saamata, vaatamata Terviseameti juhi vastupidisele, eksitavale infole 22.3.2010 antud teleintervjuus.
Nagu selgus perekonnale mitu päeva pärast komisjoni koosolekut saadetud määrusest, rikkus komisjon teadlikult ka mitmeid teisi komisjoni tööd sätestava määruse punkte, mis oleksid eeldanud mh ka perekonnalt komisjoni töö käivitamiseks nõusoleku küsimist, perekonna kaasamist juhtumi arutelusse jpm, mida ei tehtud.
PERHi enda meedikute abil korraldatud komisjoni järeldust, et Oliveri ravis ei tehtud üheski etapis ravivigu peame me erakordselt küüniliseks. Täiesti erakordne on asjaolu, et raviveaks ei peeta Eestis ka arsti suutmatust diagnoosida rasket kahepoolset bakteriaalset kopsupõletikku, millele alles 12.ndal haiglapäeval 6. okt. 2009 arsti vahetudes lõpuks jälile jõuti, misjärel Oliveri seisundit halvendanud ägeda kopsupõletiku ravi PERHis ajuturset alandava ravimiga täiendus viimaks ometi antibiootikumiraviga.
Komisjon ei andnud perekonnale vastust sisuliselt mitte üheski meie poolt sügisel 2009 avalikustatud ebainimliku kohtlemise seigas ega pidanud istungil isegi vajalikuks seda teemat käsitleda.
Samuti jäeti vastuseta küsimus, mis ikkagi juhtus 3. detsembril 2008 PERHis profülaktilistel kaalutlustel teostatud radioaktiivse isotoobiga uuringul, mille tagajärjel tekkisid Oliveri kehale suured punased laigud ja algasid peavalud, mis päädisid ajuoperatsiooniga aprillis 2009.
Soovime ka osutada Maalehe viimases numbris tõstatud probleemile seoses Eestis teostatavate, patsiendile ohtlike kontrollimatute kompuuteruuringute korraga, mida probleemi tõstatanud tuntud radioloogide sõnul tehakse Eesti haiglates ohtlikult palju, kuna sellised uuringud toovad, nagu selgub, haiglatele sisse lisaraha, kusjuures erinevalt arenenud Euroopa riikidest puudub Eestis isegi kohustus patsiendile antud radiatsioonidoos fikseerida.
Seoses Arstide Liidu nimel tehtud avaldusega, milles PERHis toimunu avalikustamist nimetati valetamiseks, peame vajalikuks märkida, et Oliveri kirurgist raviarst konsulteeris onkoloogilise ravi küsimustes antud juhtumis juba mullu kevadel just Arstide Liidu endise presidendi, praeguse eestseisuse liikmega PERHist, kellel lasub muuhulgas otsene vastutus ka selle eest, et perekonna eest varjati Oliveri aidata võinud, rahvusvaheliselt laialt kasutatava keemiaravimi Temodal (Temozolomid) olemasolu ning keemiaravist keelduti ka siis, kui perekond seda võimalike kasvajarakkude leviku ennetamiseks mullu juunis 2009 palus.
Me peame PERHi ja Arstide Liidu juhtkonna raevuka tegevuse taustal vajalikuks osutada avalikkuses laiemalt ka küsimusele, kas ägeda reaktsiooni üks põhjusi pole mitte asjaolu, et meie perekonnal on viis tunnistajat, kes nägid, kuidas arstide poolt juba ajusurnuks arvatud patsient osutus elavaks, mis tõstatab omakorda küsimuse, kas ja kui palju inimesi on PERHis ja mujal kuulutatud ekslikult ajusurnuks, kuigi nad olid tegelikult koomas. Erinevalt ajusurmast on koomapatsiendil elulootust, kuid erinevalt koomapatsiendist on patsiendi ajusurnuks kuulutamise puhul meedikutel õigus teostada - üldjuhul omaste või patsiendi varasemal nõusolekul - organidoonorlust (lisan täpsustuseks, et osutan probleemile üldiselt, meie juhtumis doonorlust ei teostatud).
Perekond toetab igati Pressinõukogu märkust seoses PERHis toimunu avalikustamise eest pahameelt avaldanud, PERHi poolt mitme kuu eest esitatud küsimuse lahenditega, milles Pressinõukogu märgib, et kriitika puhul peab alati sõna saama ka teine pool. Osutame asjaolule, et PERH, mille juhtkond kuulis perekonna tõsistest etteheidest ravi kohta juba 30. sept. 2009 toimunud konsiiliumis, sai juba 2. nov, 2009 loo avalikuks tulemise järel sõna ka pressis, kuid jättis pressiteates avalikkusele täiesti eksitava mulje, et patsient saabus PERHi meedikute palge ette alles viimases staadiumis kasvajaga, mistõttu PERHil teda enam aidata ei õnnestunud, kuigi probleemide ring, ravi ning ebainimliku kohtlemisega seotud seigad ja Euroopa Patsiendi Õiguste Harta rikkumised PERHis haaravad oluliselt pikemat, mitmeaastast perioodi.
Mitte miski ei ole PERHil takistanud viimase viie kuu jooksul ka selgitamast, millist raviefekti omab täie mõistuse juures oleva patsiendi aheldamine magnetlukustusrihmadega voodi külge terveks nädalaks, mis Oliveri sügavalt solvas ja mis on ÜRO Piinamisvastase Konventsiooni (Eesti ühines sellega septembris 1991) alusel täielikult klassifitseeruv piinamisena. Üldsusel olnuks kindlasti huvitav nende viimase viie kuu jooksul ka teada saada, millist raviefekti omab teki äraviimine patsiendilt lahtise akna juures oktoobrikuises külmas olukorras, kus patsient ise pole võimeline ei akent avama ega sulgema ega tekki tagasi tooma.
Kõnealuses haigusloos pole kirjas ühtegi haigust, mis poleks juba avalikustatud ega ka midagi, mis talle osaks saanud ebainimlikku kohtlemist või muid tehtud vigu õigustaks, ja just seetõttu ei näe perekond mingit vajdust anda meedikutele, kellel lasub otsene vastutus juhtunu eest, õigust riivata patsiendi väärikust avalikkuses veel mingite lisadetailidega haigustoimikust.
Lisan lõpetuseks, et mul ei oleks olnud jõudu kogu seda räiget lugu avalikustada ilma oma poja kahe klassivennast sõbra toeta, kes teisest haiglapäevast alanud ülikiire, nädalaga toimunud sandistumise järel koos minuga iga päev haiglas mitmeid tunde veetsid.
Ei nende ega teiste meie poolt pakutud tunnistajate vastu pole Tervishoiuamet/Terviseamet vähimatki huvi tundnud ning Terviseameti tegevuse taustal ei näe me enam ka vajadust oodata mingit selgitust asutuselt, mis sõltumatu järelvalve asemel kulutab oma energia räigete meditsiinilugude kinnimätsimisele.
Ebainimliku kohtlemise seigad ja arsti otsus jätta noor ja elus inimene oma viimasteks elupäevadeks ilma kogu toidust ja ka kõigist ravimitest on Eestis kehtiva kriminaalseadustiku alusel kriminaalkuritegu. Sellest, et talle haiglas varasemast mitmekordselt suurema annusena manustama hakatud Deksametasoonravimi j ä r s k ärajätmine on eluohtlik ehk surmav, et see on arstidele üldteada ja on kirjas ka Eesti arstidele koostatud ametlikus ravimijuhendis, sai perekond teada alles kaks päeva pärast Oliverist ilmajäämist.
Kogu see juhtum on näidanud, et Eesti vajab mitte vaid patsientide, vaid ka oma tööd kindlasti valdavas osas missiooniga tegevate meedikute huvides meditsiini sõltumatut järelvalvet ja ka Patsiendi Kaitse Seadust, mille koostamise vajalikkuse arutelu algab kolmapäeval 7. aprillil 2010 kell 10 Riigikogu konverentsikeskuses toimuval seminar-pressikonverentsil.
Lugupidamisega,
Anneli Rõigas
3/05/2010
Teade meediale pöördumisest Tervishoiuameti poole pärast politsei ja prokuratuuri otsust kuriteoteatist eirata
Seoses politsei poolt Oliveri hukkumise päeval tehtud otsusega mitte anda luba sõltumatuks lahanguks ja politsei huvipuudusega algatada eeluurimine ning tulenevalt politsei äraütlevast vastusest Oliveri surmapäeval olin sunnitud mõned nädalad hiljem pöörduma vastavalt politsei enda soovitusele Tervishoiuameti poole.
Äraütleva vastuse telefonitsi edastanud politseiametnik ütles 15. okt. 2009 seda otsust põhjendades, et otsuse tegi kõrge politseijuht, kes konsulteeris ka Riigiprokratuuriga. Tänase seisuga novembris 2012 pole teada, kes nimelt politseid niimoodid Riigiprokuratuurist nõustas, kuna politsei on keeldunud väljastamast koopiat 15. okt. 2009 avaldusest.
Terviseametis nagu selgus kureeris selleks ajaks juba aastaid medjärelvalvet üks viimaseid KGB-ga omal ajal tihedalt seotuid ametnikke Peeter Mardna, endine Nõukogude Eesti pearadioloog, kes veel isegi 2012 kevadel ETVs eetris olnud filmis naeruvääristas nõukogude okupatsioonivõimude poolt oma ametiajal Tsernobõli saadetud mehi ja nende muret oma tervise pärast.
Seoses pöördumisega Terviseameti poole tegin järgneva avalduse.
2.11.2009, Tallinn
Esitasin esmaspäeval, 2. novembril 2009, tervishoiuameti järelevalve osakonnale avalduse, milles palun uurida oma pojale kolme nädala jooksul vahemikus 24. september kuni 15. oktoober 2009 Põhja-Eesti regionaalhaiglas osaks saanud julma kohtlemist ja omal jalal, rääkimis-, nägemis- ja kuulmisvõimelisena haiglasse saabunud ning haiglas lõpuks elu kaotanud 26-aastase noore mehe süstidega sandistamist juba esimese haiglas viibitud nädalaga.
Tervishoiuamet teatas, et võtab avalduse menetlusse. Kõiki avalduses toodud üksikasju ei ole võimalik avaldada. Kes iganes teist neid järgnevaid ridu loeb, ma loodan, et mitte kellelgi teist mitte kunagi ei tule midagi sellist üle elada.
Ei mind ega mu poega Oliveri ei aita Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses kolme nädala jooksul toimunud õuduse avalikustamine kahjuks enam kuidagi. Aga ma loodan seda lugu avalikustades kogu südamest, et ehk aitab see kasvõi veidigi teisi samalaadsesse seisu sattuda võivaid inimesi ja nende lähedasi samasuguse julmuse eest nagu sai osaks regionaalhaiglas tänavu septembri viimasel nädalal mu täiesti sandiks süstitud ning haiglas vaid mõne päevaga liikumis-, kõne- ja pea täielikult ka nägemisvõime kaotanud pojale.
Nimekiri julmusest ja korralagedusest, mida ma oma pojaga PERHis veedetud kolme nädala jooksul kogesin, on üüratu.
Vägivaldne eutanaasia ehk üliraskesse seisu sattunud patsientide elu lõpetamine arstide hooletuse abiga on vähemalt Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses täiesti tavapärane nähtus, mille vajalikkust püüdsid mulle nende kolme nädala jooksul selgitada viiel korral kokku koguni kuus PERHi arsti, keda ei hoidnud tagasi isegi teadmine, et ma polnud mitte üksnes oma poja elu eest võitlev ja kõik need nädalad oma poja kõrval haiglas veetnud ema, vaid ka rahvusvahelises pressis kirjutav ajakirjanik kultuuriruumis, kus vägivaldset ehk patsiendi nõusolekuta tehtavat eutanaasiat peetakse tapmiseks, mitte armu andmise teoks nagu arvab osa PERHi arste.
Muid minu isiklikke kogemusi kolmest õudustenädalast PERHis Mustamäel:
- lootusetuks arvatud haige, kellel on tekkinud neelamisraskused kas tervisliku seisundi või talle süstitud ravimite tõttu, jäetakse regionaalhaiglas lihtsalt nälga surema, anumistele ja palumistele vaatamata ei panda talle sondi ja teda ei toideta ka veeni kaudu ja raviarst ütleb, et nii olevatki ametlikult ette nähtud, sest kes ise närida ja neelata ei jaksa, peabki nälgima;
- apaatsust tekitavaid rahusteid ja valuvaigisteid süstitakse ka neile patsientidele, kellel puudub igasugune valu, aga kellele personal on lihtsalt otsustanud selliseid ravimeid manustada, nagu juhtus minu pojaga;
- haiglasse saabunud patsiendi ilmseid insulditunnuseid - parema näopoole halvatust ning sama ilmseid, arstide ettekirjutusel mitu kuud võetud ravimi võõrutamis- ja kõrvalnähte ei võeta lihtsalt arvesse, kuigi ravi peaks inimese elu päästmiseks olema sellisel juhul täiesti teistsugune;
- intensiivpalati arst ütleb ema kuuldes ka palatiõele, et kui noor mees oleks pandud õigel ajal intensiivpalatisse, oleks see mitmed rasked tüsistused ära hoidnud, alles 12. haiglasoleku päeval kooma langemise kahtlusega intensiivpalatisse panduna selgub, et kõigile muudele tüsistustele lisaks on haiglas 12 päeva näljutatud ja haiglakoridoris näljast 8. haiglapäeval ka kokku kukkunud patsiendil tekkinud haiglas ka raske bakteriaalne kopsupõletik, mille vastu hakatakse lõpuks andma ravi;
- lahtise akna juures voodis lebavat liikumisvõimetut inimest piinati muu hulgas teki äraviimisega intensiivpalatist, kui see ema nõudel lõpuks tagasi toodi ja poja temperatuur tõusma hakkas, karjatas palatiõde «Mis te tast ometi kraadite, ega see ta olukorda enam ei aita!».
- üliraskete patsientidega intensiivpalati õde lahkub tööpostilt ja keerab end kell pool kaks öösel koridoris magama ja kolib palatisse tagasi alles kell viis hommikul ning ütleb, et «kuulge, üldse pole vahet, kas teie poeg sai insuldi, tal on peas põletik, midagi pea sees kasvab või sai verevalumi - nagunii sureb ära!»;
- sanitar keerab koos kaaslasega liikumisvõimetu patsiendi keha nii, et tolle pea käändub kuklasse ja viltu uskumatult ebaloomulikku asendisse; kui selle toimingu ajal just palatisse jõudnud ema ütleb, et ta keerab oma poega ise ja küsib ahastades, miks sanitar pööramise ajal pööratava pead ei toeta, ütleb sanitar, et keerab pea õigesse asendisse pärast seda, kui keha on pööratud;
- ema haiglast lahkumist haiglas vähem kui nädalaga sandistatud ja nädalavahetuseks palatisse üksi piinlema jäetud poja juurest nõudis valvearst valveõe juuresolekul väitega, et täiskasvanud poja eest hoolitsemiseks olevat vaja «paberit» ning teatas valveõe juuresolekul, et kui ema peaks rahulolematuks muutuma, võib lasta ka emale «psühhiaatri kutsuda» ja «süsti teha»;
- 12. oktoobril 2009 intensiivpalatis tööjärje üle võtnud ja ema lahkumist haiglast sooviva «arsti» väitel lõplikusse koomasse langenud noor mees ärkab «lõplikust koomast», pigem aga oimetuks süstimisest üles pärast kahte tundi oma ema käte vahel; noorel mehel ekslikult kooma diagnoosinud arst annab seepeale hiljem korralduse patsient uuesti magama uinutada;
- oma last meeleheitlikult aidata püüdvat ema ähvardas intensiivpalati arst päev pärast noore mehe hingamise peatanud süsti tegemist sõnadega «Soovitan teil oma eluga nüüd edasi minna, muidu ootab teid sama saatus»;
- intensiivpalati õe, ennast Jehoova tunnistajaks nimetava naise poolt mitme inimese juuresolekul tehtud süsti järel esmapäeval, 12. oktoobril 2009 õhtul hingamise lõpetanud noorele mehele paigaldatakse suure tüliga hingamisaparaat. Päev hiljem selgub noore mehe lähedaste õuduseks, et see aparaat polegi ühendatud vooluvõrku, vaid töötab akul, ja keegi ei oska Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuse neurokirurgia osakonnas öelda, kaua see aku vastu peab!; jne. jne.
See ülaltoodud loetelu pole väljavõte õuduste raamatust, vaid üksnes kiretu loend sellest traagikast, mida mu poeg ja mina koos temaga kolm nädalat Mustamäel regionaalhaigla üheksandal korrusel neurokirurgia I osakonnas läbi elasime 24. septembrist 2009 kuni selle loo traagilise lõpuni 15. oktoobri 2009 varahommikul.
Mitte üksnes rahast pole Eesti meditsiinis puudust, vaid ka missioonitundest, eetikast ja südametunnistusest ning neid viimaseid ei saa osta ega tekitada mitte mingi rahaga.
Ma ei soovi oma avaldusega kindlasti mitte üldistada ühtmoodi kõiki meedikuid - ka mina kohtasin haiglas oma tööd suure pühendumisega tegevaid õdesid ja hooldajaid, kelle puhul võis olla alati kindel, et nad teevad oma töö ära kohusetundega ja inimlikult ka siis, kui patsiendi lähedasi kõrval pole.
Ka kogu selle loo raviskeemiga seotud külgi arvestamata oli aga täiesti uskumatu, kui hoolimatult ja julmalt koheldakse Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses raskeid ja lootusetuks arvatuid patsiente nagu ma kogesin need kolm nädalat varahommikust hilisõhtuni, sealhulgas ka mitmeid öid haiglas veetnuna.
Ükskõik kui raskes seisus on inimene, kes on sellisesse seisu sattunud raske haiguse, õnnetuse või vahel ka meedikute lohakuse tõttu, igaühel meist peab olema ka haiglas vääramatu õigus humaansele kohtlemisele.
Anneli Rõigas
Äraütleva vastuse telefonitsi edastanud politseiametnik ütles 15. okt. 2009 seda otsust põhjendades, et otsuse tegi kõrge politseijuht, kes konsulteeris ka Riigiprokratuuriga. Tänase seisuga novembris 2012 pole teada, kes nimelt politseid niimoodid Riigiprokuratuurist nõustas, kuna politsei on keeldunud väljastamast koopiat 15. okt. 2009 avaldusest.
Terviseametis nagu selgus kureeris selleks ajaks juba aastaid medjärelvalvet üks viimaseid KGB-ga omal ajal tihedalt seotuid ametnikke Peeter Mardna, endine Nõukogude Eesti pearadioloog, kes veel isegi 2012 kevadel ETVs eetris olnud filmis naeruvääristas nõukogude okupatsioonivõimude poolt oma ametiajal Tsernobõli saadetud mehi ja nende muret oma tervise pärast.
Seoses pöördumisega Terviseameti poole tegin järgneva avalduse.
2.11.2009, Tallinn
Esitasin esmaspäeval, 2. novembril 2009, tervishoiuameti järelevalve osakonnale avalduse, milles palun uurida oma pojale kolme nädala jooksul vahemikus 24. september kuni 15. oktoober 2009 Põhja-Eesti regionaalhaiglas osaks saanud julma kohtlemist ja omal jalal, rääkimis-, nägemis- ja kuulmisvõimelisena haiglasse saabunud ning haiglas lõpuks elu kaotanud 26-aastase noore mehe süstidega sandistamist juba esimese haiglas viibitud nädalaga.
Tervishoiuamet teatas, et võtab avalduse menetlusse. Kõiki avalduses toodud üksikasju ei ole võimalik avaldada. Kes iganes teist neid järgnevaid ridu loeb, ma loodan, et mitte kellelgi teist mitte kunagi ei tule midagi sellist üle elada.
Ei mind ega mu poega Oliveri ei aita Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses kolme nädala jooksul toimunud õuduse avalikustamine kahjuks enam kuidagi. Aga ma loodan seda lugu avalikustades kogu südamest, et ehk aitab see kasvõi veidigi teisi samalaadsesse seisu sattuda võivaid inimesi ja nende lähedasi samasuguse julmuse eest nagu sai osaks regionaalhaiglas tänavu septembri viimasel nädalal mu täiesti sandiks süstitud ning haiglas vaid mõne päevaga liikumis-, kõne- ja pea täielikult ka nägemisvõime kaotanud pojale.
Nimekiri julmusest ja korralagedusest, mida ma oma pojaga PERHis veedetud kolme nädala jooksul kogesin, on üüratu.
Vägivaldne eutanaasia ehk üliraskesse seisu sattunud patsientide elu lõpetamine arstide hooletuse abiga on vähemalt Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses täiesti tavapärane nähtus, mille vajalikkust püüdsid mulle nende kolme nädala jooksul selgitada viiel korral kokku koguni kuus PERHi arsti, keda ei hoidnud tagasi isegi teadmine, et ma polnud mitte üksnes oma poja elu eest võitlev ja kõik need nädalad oma poja kõrval haiglas veetnud ema, vaid ka rahvusvahelises pressis kirjutav ajakirjanik kultuuriruumis, kus vägivaldset ehk patsiendi nõusolekuta tehtavat eutanaasiat peetakse tapmiseks, mitte armu andmise teoks nagu arvab osa PERHi arste.
Muid minu isiklikke kogemusi kolmest õudustenädalast PERHis Mustamäel:
- lootusetuks arvatud haige, kellel on tekkinud neelamisraskused kas tervisliku seisundi või talle süstitud ravimite tõttu, jäetakse regionaalhaiglas lihtsalt nälga surema, anumistele ja palumistele vaatamata ei panda talle sondi ja teda ei toideta ka veeni kaudu ja raviarst ütleb, et nii olevatki ametlikult ette nähtud, sest kes ise närida ja neelata ei jaksa, peabki nälgima;
- apaatsust tekitavaid rahusteid ja valuvaigisteid süstitakse ka neile patsientidele, kellel puudub igasugune valu, aga kellele personal on lihtsalt otsustanud selliseid ravimeid manustada, nagu juhtus minu pojaga;
- haiglasse saabunud patsiendi ilmseid insulditunnuseid - parema näopoole halvatust ning sama ilmseid, arstide ettekirjutusel mitu kuud võetud ravimi võõrutamis- ja kõrvalnähte ei võeta lihtsalt arvesse, kuigi ravi peaks inimese elu päästmiseks olema sellisel juhul täiesti teistsugune;
- intensiivpalati arst ütleb ema kuuldes ka palatiõele, et kui noor mees oleks pandud õigel ajal intensiivpalatisse, oleks see mitmed rasked tüsistused ära hoidnud, alles 12. haiglasoleku päeval kooma langemise kahtlusega intensiivpalatisse panduna selgub, et kõigile muudele tüsistustele lisaks on haiglas 12 päeva näljutatud ja haiglakoridoris näljast 8. haiglapäeval ka kokku kukkunud patsiendil tekkinud haiglas ka raske bakteriaalne kopsupõletik, mille vastu hakatakse lõpuks andma ravi;
- lahtise akna juures voodis lebavat liikumisvõimetut inimest piinati muu hulgas teki äraviimisega intensiivpalatist, kui see ema nõudel lõpuks tagasi toodi ja poja temperatuur tõusma hakkas, karjatas palatiõde «Mis te tast ometi kraadite, ega see ta olukorda enam ei aita!».
- üliraskete patsientidega intensiivpalati õde lahkub tööpostilt ja keerab end kell pool kaks öösel koridoris magama ja kolib palatisse tagasi alles kell viis hommikul ning ütleb, et «kuulge, üldse pole vahet, kas teie poeg sai insuldi, tal on peas põletik, midagi pea sees kasvab või sai verevalumi - nagunii sureb ära!»;
- sanitar keerab koos kaaslasega liikumisvõimetu patsiendi keha nii, et tolle pea käändub kuklasse ja viltu uskumatult ebaloomulikku asendisse; kui selle toimingu ajal just palatisse jõudnud ema ütleb, et ta keerab oma poega ise ja küsib ahastades, miks sanitar pööramise ajal pööratava pead ei toeta, ütleb sanitar, et keerab pea õigesse asendisse pärast seda, kui keha on pööratud;
- ema haiglast lahkumist haiglas vähem kui nädalaga sandistatud ja nädalavahetuseks palatisse üksi piinlema jäetud poja juurest nõudis valvearst valveõe juuresolekul väitega, et täiskasvanud poja eest hoolitsemiseks olevat vaja «paberit» ning teatas valveõe juuresolekul, et kui ema peaks rahulolematuks muutuma, võib lasta ka emale «psühhiaatri kutsuda» ja «süsti teha»;
- 12. oktoobril 2009 intensiivpalatis tööjärje üle võtnud ja ema lahkumist haiglast sooviva «arsti» väitel lõplikusse koomasse langenud noor mees ärkab «lõplikust koomast», pigem aga oimetuks süstimisest üles pärast kahte tundi oma ema käte vahel; noorel mehel ekslikult kooma diagnoosinud arst annab seepeale hiljem korralduse patsient uuesti magama uinutada;
- oma last meeleheitlikult aidata püüdvat ema ähvardas intensiivpalati arst päev pärast noore mehe hingamise peatanud süsti tegemist sõnadega «Soovitan teil oma eluga nüüd edasi minna, muidu ootab teid sama saatus»;
- intensiivpalati õe, ennast Jehoova tunnistajaks nimetava naise poolt mitme inimese juuresolekul tehtud süsti järel esmapäeval, 12. oktoobril 2009 õhtul hingamise lõpetanud noorele mehele paigaldatakse suure tüliga hingamisaparaat. Päev hiljem selgub noore mehe lähedaste õuduseks, et see aparaat polegi ühendatud vooluvõrku, vaid töötab akul, ja keegi ei oska Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuse neurokirurgia osakonnas öelda, kaua see aku vastu peab!; jne. jne.
See ülaltoodud loetelu pole väljavõte õuduste raamatust, vaid üksnes kiretu loend sellest traagikast, mida mu poeg ja mina koos temaga kolm nädalat Mustamäel regionaalhaigla üheksandal korrusel neurokirurgia I osakonnas läbi elasime 24. septembrist 2009 kuni selle loo traagilise lõpuni 15. oktoobri 2009 varahommikul.
Mitte üksnes rahast pole Eesti meditsiinis puudust, vaid ka missioonitundest, eetikast ja südametunnistusest ning neid viimaseid ei saa osta ega tekitada mitte mingi rahaga.
Ma ei soovi oma avaldusega kindlasti mitte üldistada ühtmoodi kõiki meedikuid - ka mina kohtasin haiglas oma tööd suure pühendumisega tegevaid õdesid ja hooldajaid, kelle puhul võis olla alati kindel, et nad teevad oma töö ära kohusetundega ja inimlikult ka siis, kui patsiendi lähedasi kõrval pole.
Ka kogu selle loo raviskeemiga seotud külgi arvestamata oli aga täiesti uskumatu, kui hoolimatult ja julmalt koheldakse Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses raskeid ja lootusetuks arvatuid patsiente nagu ma kogesin need kolm nädalat varahommikust hilisõhtuni, sealhulgas ka mitmeid öid haiglas veetnuna.
Ükskõik kui raskes seisus on inimene, kes on sellisesse seisu sattunud raske haiguse, õnnetuse või vahel ka meedikute lohakuse tõttu, igaühel meist peab olema ka haiglas vääramatu õigus humaansele kohtlemisele.
Anneli Rõigas
3/02/2010
Õdede Liidu presidendi kiri liidu liikmetele
10. nov. 2009
Austatud Anneli Rõigas,
saadan Teile edasi täna Eesti Õdede Liidu liikmetele saadetud pöördumise, mis on ajendatud sellest, et Regionaalhaigla õendusjuht (Aleksei Gaidajenko- toim.) saatis Eesti Õdede Liidule valulikku reaktsiooni peegeldava kirja. Sellest nähtuv terav diskussioon aga näitab, et Teie eesmärk oma poja loo avalikustamisel on juba hakanud realiseeruma ja sundinud paljusid tervishoiutöötajaid patsiendiga suhtlemise tähtsusele mõtlema.
Lugupidamisega,
Ester Pruuden
Eesti Õdede Liidu president
Eesti Õdede Liidu presidendi pöördumine liidu liikmete poole
Hea Eesti Õdede Liidu liige,
Täpselt nädal tagasi, hingedepäeval avaldasid mitmed võrguväljaanded poja kaotanud Anneli Rõigase kirjelduse talle endale ja haiglas viimased elunädalad veetnud pojale osaks saanud kohtlemisest. Sellele loole ilmus sadu kommentaare ja teema käsitlemine meedias ei ole siiani lõppenud.
Saatsin meie kõigi nimel Anneli Rõigasele kaastundeavalduse, milles väljendasin Eesti Õdede Liidu põhilisi veendumusi. Tõdesin, et üksnes meditsiiniteadusega patsienti ei aita ning kaasaegsetest teadmistest ega aparatuurist ei piisa, kui unustada peamine - inimlikkus. Kordasin Eesti Õdede Liidu jaoks olulist, et diagnoosi taga tuleb näha inimest, tema vajadusi ja ka tema lähedasi. Kinnitasin meie poolt, et haigevoodis inimene vajab lisaks ravile inimlikkust, hoolitsust ja tähelepanelikkust.
Vastukaja, mida Anneli Rõigase poja juhtumi avalikustamine on kaasa toonud, näitab, et tegemist ei ole üksikjuhtumiga. Kahtlemata ei ole kriitiline meediakäsitlus meist kellegi jaoks meeldiv: me ju teeme oma tööd südamega, kuid alaneva palga juures pidevalt kasvav töökoormus jätab patsiendi jaoks üha vähem aega ning arusaamatused on kerged tulema. Aga see ei ole õigustus juhuks, kui patsient või tema lähedane saab hingetrauma.
Regionaalhaigla õendusjuht Aleksei Gaidajenko saatis Eesti Õdede Liidu juhatusele kirja, kus ta ütleb, et ajakirjandus on esitanud räiged süüdistused, usaldus haigla vastu on langenud, arstide ja õdede töö on häiritud, kuna ühiskond on nende vastu. Tema sõnul on sellise olukorra tekkimisele kaasa aidanud ka õdede liit, viidates Anneli Rõigase intervjuule, kus ta meie kaastundeavalduses öeldut tsiteerib.
Head õdede liidu liikmed, soovin siinkohal rõhutada, et ma kindlasti ei süüdista Regionaalhaigla õdesid ega püüa anda hinnangut antud patsiendi raviküsimustele. Kuid kui üks ema on oma poja viimastel elunädalatel kogenud kohtlemist, mida Anneli Rõigas kirjeldab, on vaja tema ees vabandada ja talle kaasa tunda, mitte väita, et see, mida Anneli Rõigas tunneb, ei vasta tõele.
Patsient ei oska hinnata ravi kvaliteeti, küll aga kohtlemist. See tähendab, et meil ongi vaja suhtumist muuta. Kriitilisel hetkel on kõige lihtsam ajakirjandust pealiskaudsuses ning patsiente ja nende lähedasi emotsionaalsuses, vähestes meditsiinialastes teadmistes ja muus sellises süüdistada. Aga see on ummiktee. Ootused ka tervishoiuvaldkonna kliendisuhtlusele on oluliselt kasvanud ja tervishoiusüsteem peab nende ootustega kaasa minema.
Konfliktsituatsioonide ega vääritimõistmiste eest ei ole ükski haigla kaitstud, kuid oluline on konfliktid lahendada, tagasisidet rahulikult analüüsida ja oma järeldused teha. Olen veendunud, et olenemata juhtumi üksikasjadest ei tohiks ükski patsiendi lähedane ühestki haiglast selliste tunnetega väljuda. Selleks, et saaksime endasse kui tervishoiutöötajasse lugupidamisega suhtuda peame me võitlema ükskõiksuse, kalkuse ja vigu varjata püüdva ringkäenduse vastu. Patsiendikeskset tervishoidu luues peame igasugusesse tagasisidesse tõsiselt suhtuma ja sellest oma järeldused tegema.
Empaatia ja inimlikkus on üks Eesti Õdede Liidu põhiväärtustest ja me tõepoolest teeme tööd selle nimel, et meie liikmed neid väärtusi oma igapäevatöös rakendaksid. Pöördelistel või kriitilistel juhtudel on just põhiväärtused need, millele toetuda otsuste tegemisel ja oma hoiakute väljendamisel ilma kedagi ennatlikult süüdistamata või näpuga näitamata.
Regionaalhaigla peab välja selgitama, mis ja miks juhtus ning sellest oma järeldused tegema.
Ester Pruuden
Eesti Õdede Liidu president
10. nov. 2009
Austatud Anneli Rõigas,
saadan Teile edasi täna Eesti Õdede Liidu liikmetele saadetud pöördumise, mis on ajendatud sellest, et Regionaalhaigla õendusjuht (Aleksei Gaidajenko- toim.) saatis Eesti Õdede Liidule valulikku reaktsiooni peegeldava kirja. Sellest nähtuv terav diskussioon aga näitab, et Teie eesmärk oma poja loo avalikustamisel on juba hakanud realiseeruma ja sundinud paljusid tervishoiutöötajaid patsiendiga suhtlemise tähtsusele mõtlema.
Lugupidamisega,
Ester Pruuden
Eesti Õdede Liidu president
Eesti Õdede Liidu presidendi pöördumine liidu liikmete poole
Hea Eesti Õdede Liidu liige,
Täpselt nädal tagasi, hingedepäeval avaldasid mitmed võrguväljaanded poja kaotanud Anneli Rõigase kirjelduse talle endale ja haiglas viimased elunädalad veetnud pojale osaks saanud kohtlemisest. Sellele loole ilmus sadu kommentaare ja teema käsitlemine meedias ei ole siiani lõppenud.
Saatsin meie kõigi nimel Anneli Rõigasele kaastundeavalduse, milles väljendasin Eesti Õdede Liidu põhilisi veendumusi. Tõdesin, et üksnes meditsiiniteadusega patsienti ei aita ning kaasaegsetest teadmistest ega aparatuurist ei piisa, kui unustada peamine - inimlikkus. Kordasin Eesti Õdede Liidu jaoks olulist, et diagnoosi taga tuleb näha inimest, tema vajadusi ja ka tema lähedasi. Kinnitasin meie poolt, et haigevoodis inimene vajab lisaks ravile inimlikkust, hoolitsust ja tähelepanelikkust.
Vastukaja, mida Anneli Rõigase poja juhtumi avalikustamine on kaasa toonud, näitab, et tegemist ei ole üksikjuhtumiga. Kahtlemata ei ole kriitiline meediakäsitlus meist kellegi jaoks meeldiv: me ju teeme oma tööd südamega, kuid alaneva palga juures pidevalt kasvav töökoormus jätab patsiendi jaoks üha vähem aega ning arusaamatused on kerged tulema. Aga see ei ole õigustus juhuks, kui patsient või tema lähedane saab hingetrauma.
Regionaalhaigla õendusjuht Aleksei Gaidajenko saatis Eesti Õdede Liidu juhatusele kirja, kus ta ütleb, et ajakirjandus on esitanud räiged süüdistused, usaldus haigla vastu on langenud, arstide ja õdede töö on häiritud, kuna ühiskond on nende vastu. Tema sõnul on sellise olukorra tekkimisele kaasa aidanud ka õdede liit, viidates Anneli Rõigase intervjuule, kus ta meie kaastundeavalduses öeldut tsiteerib.
Head õdede liidu liikmed, soovin siinkohal rõhutada, et ma kindlasti ei süüdista Regionaalhaigla õdesid ega püüa anda hinnangut antud patsiendi raviküsimustele. Kuid kui üks ema on oma poja viimastel elunädalatel kogenud kohtlemist, mida Anneli Rõigas kirjeldab, on vaja tema ees vabandada ja talle kaasa tunda, mitte väita, et see, mida Anneli Rõigas tunneb, ei vasta tõele.
Patsient ei oska hinnata ravi kvaliteeti, küll aga kohtlemist. See tähendab, et meil ongi vaja suhtumist muuta. Kriitilisel hetkel on kõige lihtsam ajakirjandust pealiskaudsuses ning patsiente ja nende lähedasi emotsionaalsuses, vähestes meditsiinialastes teadmistes ja muus sellises süüdistada. Aga see on ummiktee. Ootused ka tervishoiuvaldkonna kliendisuhtlusele on oluliselt kasvanud ja tervishoiusüsteem peab nende ootustega kaasa minema.
Konfliktsituatsioonide ega vääritimõistmiste eest ei ole ükski haigla kaitstud, kuid oluline on konfliktid lahendada, tagasisidet rahulikult analüüsida ja oma järeldused teha. Olen veendunud, et olenemata juhtumi üksikasjadest ei tohiks ükski patsiendi lähedane ühestki haiglast selliste tunnetega väljuda. Selleks, et saaksime endasse kui tervishoiutöötajasse lugupidamisega suhtuda peame me võitlema ükskõiksuse, kalkuse ja vigu varjata püüdva ringkäenduse vastu. Patsiendikeskset tervishoidu luues peame igasugusesse tagasisidesse tõsiselt suhtuma ja sellest oma järeldused tegema.
Empaatia ja inimlikkus on üks Eesti Õdede Liidu põhiväärtustest ja me tõepoolest teeme tööd selle nimel, et meie liikmed neid väärtusi oma igapäevatöös rakendaksid. Pöördelistel või kriitilistel juhtudel on just põhiväärtused need, millele toetuda otsuste tegemisel ja oma hoiakute väljendamisel ilma kedagi ennatlikult süüdistamata või näpuga näitamata.
Regionaalhaigla peab välja selgitama, mis ja miks juhtus ning sellest oma järeldused tegema.
Ester Pruuden
Eesti Õdede Liidu president
10. nov. 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)