Lisatud 5. oktoober 2011
Lugedes väljavõtteid Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite terviktekstidest, mis puudutavad ka tervishoiuvaldkonda jääb üle vaid tõdeda, et Eestis on tervishoiuvaldkonna seadusetuse taustal see kõik kui üks muinasjutt. Samasuguse muinasjutuna kõlab ka Euroopa ombudsmani kodulehel olev ülevaade Euroopa hea halduse tavast. Kas kaitsepolitseile äsja laiendatud õigused jõuavad lõpuks ka Eesti tervishoius ja selle järelvalves valitseva seadusetuseni ja selle massiivse ringkaitseni, mis kogu ses valdkonnas vohab kõigil tasemetel ja ilmselgelt ka mõnede kõrgete poliitikute toel? Meditsiinisfääris toimuva uurimine patsientide avalduste põhjal on ka Eesti õiguskaitseorganitele, sh. politseile olnud aastaid justkui üks suur naljanumber, vastupidiselt arenenud Euroopale ja ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele nagu ka alljärgnev tekst osutab.
Väljavõtted Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite terviktekstidest, avaldatud 4. oktoobril 2011 EV Justiitsministeeriumi kodulehel.
1.10. Meditsiinisfääris toimunud surmajuhtumi uurimine
Eraldi valdkond on rikkumised seoses surmajuhtumite uurimisega meditsiinivaldkonnas. Kui tavaliselt tõusetub küsimus lepinguosalise riigi vastutusest artikli 2 alusel menetluslikus aspektis vägivaldsete või „kahtlastel asjaoludel“ toimunud surmajuhtumite uurimisel, siis meditsiinisfääris laieneb selline kohustus ka mittevägivaldsete surmajuhtumite uurimisele, kui võib põhjendatult eeldada meedikute eksimust.
Riikidel on kohustus luua tõhus menetlus surmajuhtumite uurimiseks meditsiinisfääris. K. vs Venemaa, kohtuotsus 30.09.2010, avaldus nr 33512/04. Kohtuotsuses on avatud EIKi õiguskäsitlus riigi kohustustest artikli 2 alusel meditsiinivaldkonnas. Avaldaja esitas kaebuse EIKile konventsiooni artikli 6 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et ametivõimud ei korraldanud tõhusat uurimist tema 42-aastase poja väidetavalt arstide eksimustest tingitud surma asjaolude osas. EIK otsustas avaldust käsitleda artikli 2 võimaliku riive aspektist. EIK osundab oma õiguskäsitlusele seoses riigi kohustustega artikli 2 alusel meditsiinivaldkonnas – Šilih vs Sloveenia, Suurkoja otsus 09.04.2009.
Riikidel on kohustus luua tõhus menetlus, mille kaudu tuvastatakse isikute meditsiinisfääris aset leidnud surmajuhtumite põhjused, sõltumata sellest, kas tegemist on era- või riikliku meditsiiniasutusega.
See kohustus ei ole suunatud tulemusele, vaid on ennekõike menetluslik. Isikute vastutusele võtmiseks on kohane nii kriminaal-, tsiviil- või distsiplinaarmenetlus – riikidel on siin otsustuspädevus. Menetlus peab toimuma kiiresti. Eriti oluline on teada haiglates toimunud surmajuhtumite asjaolusid.
Meditsiiniasutuses arstide võimalike väärotsuste tulemusena surnud isiku surma põhjuste kiire ja tõhus uurimine on eriti vajalik selleks, et tagada avalikkuse usaldus meditsiiniteenuste ohutuse suhtes. Isiku surma põhjuste uurimisel on kohtumeditsiini ekspertidel kohustus teha kohtutega koostööd vaatamata sellele, et asjas on olemas riigi kõrgeima kohtumeditsiinikomisjoni lõplik järeldusotsus. Eugenia Lazar vs Rumeenia, kohtuotsus 16.02.2010, avaldus nr 32146/05
--------------
Artikkel 2
Õigus elule
Igaühe õigust elule kaitstakse seadusega. Kelleltki ei või tahtlikult võtta elu, välja arvatud kohtuotsuse täideviimisega, mis järgneb süüdimõistmisele kuriteos, mille eest seadus näeb ette sellise karistuse.
---------------------
Artikkel 3
Piinamise keelamine
Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.
2.1. Üldised tähelepanekud
Analoogiliselt artikliga 2 sisaldab ka artikkel 3 sisulist ning menetluslikku aspekti – lepinguosalisel riigil on kohustus hoiduda tema jurisdiktsiooni all olevate isikute piinamisest ning ebainimlikust kohtlemisest või karistamisest, kuid sellise rikkumise toimumise korral on lepinguosalisel riigil tõhusa uurimise, sh süüdlaste vastutusele võtmise kohustus.
2.2. Kaitseala määratlus – piinamise eristamine ebainimlikust kohtlemisest
Sisulisest aspektist keelab artikkel 3 piinamise ning ebainimliku kohtlemise ja karistamise. EIKi lahendites on selgitus, kuidas neid õigusmõisteid eristada.
Piinamise kriteeriumid, eristamaks seda ebainimlikust kohtlemisest, on järgnevad: (a) isikule põhjustatud füüsilised ja psüühilised kannatused on intensiivsed ja pideva iseloomuga, nende eesmärk on põhjustada talle sügavat valu ja alandust; või (b) isik invaliidistub talle põhjustatud kannatuste tagajärjel Sadykov vs Venemaa, kohtuotsus 07.10.2010, avaldus nr 41840/02.
Isikule tahtlikult tõsiste ja julmade kannatuste põhjustamine on piinamine. Arif Celebi jt vs Türgi, kohtuotsus 06.04.2010, avaldused nr 3076/05 ja 26739/05. Avaldajad esitasid kaebuse EIKile konventsiooni artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses piinamisega ajal, mil nad 1997. a olid ebaseaduslikku organisatsiooni kuulumises kahtlustatutena politsei poolt kinni peetud.
Piinamisega on konventsiooni artikli 3 tähenduses tegemist siis, kui isikutele põhjustatakse tahtlikult tõsiseid ja julmi kannatusi. Isikule tahtlikult raskete terviserikete ja sügavate kannatuste põhjustamine on piinamine. Piinamise tuvastamine ei eelda, et isikul tekkis pikaajaline tervisekahjustus. Jõu kasutamine peab olema seotud isiku enda käitumisega ja ka siis erandliku meetmena. Kui siseriiklikult on viidud läbi kohtumenetlus väidetava väärkohtlemise uurimiseks, hindab EIK siseriiklikke järeldusi ümber ainult mõjuvate põhjuste olemasolu korral.
2.3. Absoluutne keeld
Nii piinamise kui alandava kohtlemise keeld on absoluutse iseloomuga, seda isegi kogu rahva elujõudu ähvardava ohu korral. Väärkohtlemist tuleb reeglina tõendada väljaspool kahtlust, kuid sellest põhimõttest võib taganeda, kui isiku väited on järjekindlad ja seda toetab asjaolude kontekst.
Loe lisaks ka Patsientide Esindusühingu viimast ülevaadet piinamisjuhtudest Eesti tervishoiuasutustes:
http://sunnyestonianews.blogspot.com/p/haigla-voi-koonduslaager.html
--
Ka meditsiini järelvalves peaks kehtima hea halduse tava, mis aga Eesti puhul kõlab samuti kui muinasjutt - ametnikud teevad, mida tahavad, rikuvad kehtivat seadusandlust just nii nagu tahavad, võltsivad karistamatult endiste kolleegide või lihtsalt tuttavate meedikute kaitseks juhtunu asjaolusid ja isegi siis, kui vahele jäävad, ei järgne justkui midagi.
Loe lisaks- Euroopa ombudsman hea halduse tava põhimõtted:
Link sellele dokumendile -
http://www.ombudsman.europa.eu/showResource?resourceId=1226497037197_code2005_et.pdf&type=pdf&download=true&lang=et
Tagasi esiküljele SIIT
