11/25/2009

Sõbrad Oliverist

Kirjad emale, sügis 2009

/.../ Oll on sõber, keda võis alati usaldada ning kelle peale loota. Tõelisi sõpru on väga vähe, kellega on klapp, võid rääkida kõigest ilma ebamugavustundeta. Ta oli ka rasketel hetkedel toeks. Ta oli hea kuulaja ja oli ka nõuga abiks.

Oll oli positiivse ellusuhtumisega. Ta võttis asju vabalt, omamoodi. Ta teadis, et saab hakkama, ega pabistanud üleliia. Vähemalt ta ei näidanud seda välja.
Loomulikult oli tal varuks mõnus huumorisoon.Oll nautis sõpradega koos olemist ja lõbutsemist. Talle meeldis olla seltskonnas. Lõõgastuda.

Tal oli piisavalt uhkust, et ennast kaitsta, kui ta tundis, et tehakse ülekohut. See kehtis ka tema lähedaste suhtes. Kui ta tundis, et tehakse ülekohut, siis andis ta sellest ka selgelt teada.

/.../

-----------------------
Esimese asjana Oliverile mõeldes meenub mulle endiselt tema olek. Üldiselt kui me kunagi temaga tuttavaks saime, siis oli ta kõige vabam ja muretum inimene, keda ma teadsin. Ja sellisena ma jäängi teda mäletama.

Sealjuures jah..kuigi ta võis teatud asjade koha pealt olla äärmiselt põhimõttekindel (see venelastesse suhtumine siinkohal näiteks), siis oma sõpradest hoolis ta väga. Ja hoidis väga. Ta on tõesti keegi, kes mind nii kohutavalt palju hoidis. See on asi, mida enamasti igal sammul ei näidata välja, kuid teatud hetkedel ei kahelnud ta seda kas oma tegude või sõnadega kinnitada.

Ja Tõnuga olen ma täiesti nõus ka selle koha pealt, et vahet ei olnud, kui palju aega vahepeal ei helistanud või ei kohtunud, ikkagi oli alati teadmine, et Oliver on telefonikõne kaugusel ja suhtlemine jätkus täpselt samamoodi kui varem. Kasvõi see vahepealne Šotimaal oldud aeg. See ei muutnud mitte midagi.

Ja tõesti see suvi oli ta nii õnnelik, et seda oli silmaga näha. Seda on ilmselt ka oluline teada.

Mul on väga hea meel, et mul õnnestus Oliveri tunda, ta andis mulle nii palju juurde. Ta oli tõesti eriline ja läheb veel väga palju aega, et toimunust aru saada ja sellega leppida.

/.../ K.

----------------------------

/.../

Ta jääb alatiseks mulle meelde ja südamesse kui üks südamlikemaid ja toredamaid inimesi, kellega kokku olen puutunud. /.../

Ta oli väga oma sõpru ja lähedasi hoidev. Loodan siiralt, et minu pojast kasvab sama tubli ja tore tegelane.

Parimate soovidega
Oliveri koolikaaslane ja sõber K.

------------------------

Tere Kalli Oliver ema! /.../

Oliver oli ja jääb alatiseks minu parimaks sõbraks. Oliver suutis alati teha mu tuju heaks, piisas vaid paarist sonast voi sellest et ta vaataks mulle silma. Alati kui ma millegi pärast tundsin et minu maailm on kokkuvarisemas piisas sellest kui Ta ütles ''Kammoon /.../'' ja uhe hetkega moistsin ma, et ok asjad pole üldsegi nii halvad kui ma arvasin. Hakkan Oliverist väga puudust tundma /.../

Viisin Oliverile lilled sadamasse, meil oli seal oma koht kus me kunagi ammu jalutasime ja istusime, sellest on juba vist 10 aastat moodas:)/.../ Onneks ma tean sudames ,et Oliver teadis kui kallis ja eriline ta minu jaoks on! Mulle meeldis seda talle meelde tuletada:) /.../

olge tugev ja hoidke suda soe. Seda tahaks ka Oliver. Olen kindel, et ta on iga paev meie korval ja vaatab meie tegevusi pealt!

Kallistades,
Oliveri sõbranna B.

------------------------------

Tere Oliveri Ema,

Pole olemas sõnu mis saaksid kirjeldada kui kahju mul on ja kui väga ma tunnen teile kaasa!! See siiani ei mahu mulle pähe ja ma ei kujuta isegi ette kui kaua läheb aega selleks, et seda reaalselt mõista!

/.../

Ma olen väga õnnelik, et mul oli võimalus Oliveri tunda ja temaga aega veeta.

Ma lihtsalt väga tahtsin ja soovisin öelda teile, et mul on NII väga kahju, väga kahju!

Olen oma kõikide mõtetega teiega!

/.../

Mul on kurb, mul on kahju..aga ma päev päevalt proovin ma olla rõõmus, sest Oliver ei oleks tahtnud meid sellisena näha ja tema alati oli niii muheda ja vaba suhtumisega.

Te ei kujuta ette kui ülistavalt Oliver teist rääkis. Seda juhtus ainult loetud kordadel, sest ega talt tuli kaa mingeid asju välja pigistada...aga te olite tema jaoks parim ema maailmas! ja kui ta teist rääkis siis ta ennast tagasi ei hoidnud!

Palun olge ikka tugev /.../

Kallistan teid hästi kõvasti!

Oliveri koolikaaslane ja sõbranna E.

----------------------------------------

Tere Oliveri Ema,

Olen siiani täielikus ŠOKIS! Täielikus! Ma ei saa aru miks sellised asjad juhtuvad... Saadan Sulle suured ja tugevad kallistused. Ma ei teagi mida öelda, sest.. miski ei tee seda kergemaks ega paremaks. Aga Sina ja Oliver olete mu mõtetes.

/.../

Viimane kord, kui temaga kohtusin, oli siis, kui te olite kahekesi Pariisis. Meil oli väga lõbus, jõime Seine ääres Eiffeli torni säras veini ja rääkisime endistest aegadest, käisime baarist baari ja rääkisime maast ja ilmast. Isegi, kui olime side kaotanud aastateks, siis kokku saades tundus, nagu kõik vana oli taas tagasi. Nii vahetu oli ta.

Aitäh, et Sa kasvatasid nii toreda poja, kes oli, on ja jääb alatiseks minu esimeseks armastuseks, ja inimeseks, kes minu kasvamise teele alustala pani.

Ma olen õnnelik, et vähemalt oli tal armastav ema koguaeg kõrval ja parimad sõbrad toeks... Ja ta alati rääkis mulle KUI lahe ja hea ema tal on, ja kõik tema sõbrad kadestavad teda Sinu pärast. Ja et Sa olid talle samal ajal ema ja ka sõbranna... mis minu arust oli nii armas kuulda..

Kallistan kõvasti,
kooliõde ja sõbranna K.

...

11/24/2009

Täname...

- täname kõiki inimesi, sh. meedikuid, mitmeid Tartu Ülikooli õppejõude, Eesti Õdede Liitu, patsientide lähedasi ja patsientide esindusühingut jpt, kes on Eesti tervishoiu inimväärsemaks muutmise oma südameasjaks võtnud ja panustanud sellesse nii mõtteid kui tegusid;

- täname Eesti Õdede Liitu ja liidu Presidenti Ester Pruuden ´it toetuse ja inimväärse meditsiini põhimõtete juurutamise vajalikkuse rõhutamise eest;

- täname kõiki neid arste ja õdesid, kes teevad oma igapäevatööd südamega, järgivad arstivannet, austavad inimelu ja iga inimese väärikust ega ole kuidagi seotud seaduserikkumiste, ebainimliku kohtlemise, seadusevastase eutanaasia, ravivigade varjamise, hoolimatuse ja tervishoidu alandava korruptsiooniga;

- täname kõiki neid meedikuid, kes Oliveri lähedastega ühendust võtsid, eriti seda Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti, kellel oli kodanikujulgust kirjutada, et ebainimlik kohtlemine, eriti intensiivpalatis ja eluohtlikud süstid, et raskest patsiendist rahu saaks, on Eesti haiglates peamine probleem;

- täname kaitseväe peakaplanit major Taavi Laanepere ´t Oliveri mälestusteenistuse läbiviimise eest;

- täname neid PERHi neurokirurgia osakonna meedikuid, kes erinevalt mitmest oma kolleegist 26-aastasesse patsienti abivalmiduse ja soojusega suhtusid, sh. eriti suure südamega hooldajat Kadrit ja Oliveri eakaaslast, osakonna õdedest ainsat õendusalase kõrgrharidusega, viimaseks nädalaks kahjuks puhkusele jäänud õde Irinat, kes tegi mõnigi kord õhtul enne päevasest vahetusest lahkumist ära ka järgmise, õhtuse vahetuse protseduurid, kui oli teada, et valvesse tuleb meedik, kellele raskelt haiged patsiendid lihtsalt ei meeldi;

- septembris 2009 kohatud Tallinna kiirabi meedikuid inimliku suhtumise eest;

- head juhust, tänu millele õnnestus meil mh. saada pika ootamise järel talvel 2010 lõpuks ka koopia haigustoimikust, milles sisaldub veel rohkem tõendeid meedikute lohakusest, kui enne teadsime;

- täname ema klassivenda Toomas Daumi, keda Oliver tundis lapsepõlvest kui toredat Jõuluvana ja kes Mustamäe haiglas hukkunud noore mehe esimesel võimalusel haiglast ära toimetas ning tema viimase teekonna korraldamisel perele suureks abiks oli;

- täname kõiki neid sadu ja sadu inimesi, kes kirjutasid sügisel 2009 endale või lähedastele osaks saanud kohtlemisest haiglas, tehes seda kindlasti mitte meedikute üle tänitamiseks, vaid Eesti meditsiini inimlikustamise ja ravikvaliteedi tõstmise lootuses.

Tagasi esiküljele SIIT

Soovitusi raske diagnoosi saanud patsientidele Eestis

Meie peamised soovitused:

Kui olete saanud raske haiguse diagnoosi, ärge heitke meelt: positiivsus ja usk tervenemisse aitab teie paranemisele kindlasti rohkem kaasa, kui käegalöömine ja lootusetus.

Eksimine on inimlik, aga on eksimusi, mis võivad määrata teie saatuse või võtta teilt koguni elu. Kui teil on vähegi võimalik, korraldage endale või teie lähedasele pandud diagnoosis veendumiseks sama protseduur veel kord mujal - Soomes, Tartus, Tallinnas, mis iganes mahub teie võimaluste piiresse küsida nö. teisest arvamust.

Patsiendina või patsiendi esindajana on teil õigus, et arstid näitaksid teile kõigi uuringute tulemusi, kuigi antud loos keeldusid arstid näitamast kahe olulise, teise osakonna arstide poolt tehtud uuuringu tulemusi, milles oli kirjas oluliselt rohkem infot, kui väitis raviarst, kes oli veendunud, et tema pandud diagnoos on õige, kuigi selgus, et oli teisiti.

Nii nagu teil on õigus kõikide uuringute tulemusi täies mahus näha, on arstil kohustus neid teile näidata. Ravi osutamiseks ja protseduuride tegemiseks on vajalik teie nõusolek ja teil on õigus ka keelduda. Erinevalt Põhjamaadest ei ole Eestis patsientide õigusi koondavat seadust, mis aitaks tõsta ka patsientide turvalisust, kuid mõned olulised põhimõtted on kirjas võlaõigusseaduses, mida enamik inimesi vaevalt kunagi lugenud on.

Kuigi enamikele meedikutele patsientide õigustega arvestamine probleemi ei tekita, on Eestis nõukogudeajast levinud mõnede eriti vanema põlvkonna meedikute seas arvamus, et nende jaoks seadused ei kehti.

Arvestage, et kui olete saanud varasemalt raske haiguse diagnoosi, aga juhtub, et haigestute ka mõnda muusse haigusesse ja vajate vahepeal hoopis teistsugust ravi, võib osutuda väga raskeks veenda arste selles, et teie enesetunde halvenemise põhjuseks võib olla mõni teine haigus. See, et ajukirurg ei suutnud ära tunda kahepoolse raske bakteriaalse kopsupõletiku (streptokokk) sümptomeid, ja jättis Oliveri vajaliku antibiootikumiravita, ei näidanud noort meest üldarstile ning alles 12.ndal haiglapäeval see raske haigus lõpuks diagnoositi, näitab, kui saatuslikuks võib saada selline kitsarinnaline suhtumine patsienti.

Oliver võis bakteriaalse kopsupõletiku saada kust iganes, nt septembris 2009 tehtud reisilt Rootsi, kus ta käis koos 25 sõbraga, aimamata selle muretu reisi jooksul kordagi, et vaid mõned nädalad hiljem teda enam pole.

Uurige kindlasti põhjalikult kõigi teile määratud ravimite toimeid ja kõrvaltoimeid ning võõrutusnähte, et osata ka ära tunda ravimiallergiiat. Oliverile ei öelnud keegi mitte kunagi, et Deksametasoon-ravimi pikaaegne tarvitamine laastab ta immuunsussüsteemi ning teeb ta muuhulgas eriti vastuvõtlikuks bakteriaalsele kopsupõletlikule.

Pidage kindlasti meeles, et kui teile on määratud deksametasoon, mida enamik arste teile kindlasti põhjusega määrab, siis pikaajalisel tarvitamisel, mille eest paljud arstid patsienti ei hoiata kahandab see teie vastupanuvõimet infektsioonidele, mis mõjub tervisele omakorda laastavalt, eriti kui selle ravi tähelepanuta jäetakse. Igal juhul olge antud ravimi tarvitamise sellest ohust teadlikud ja ülimalt hoolikad mistahes infektsioonide suhtes.

Kõnealune ravim nagu ka teised teile arsti poolt määratud ravimid on kindlasti enamikel juhtudel teile vajalikud, kuid uurige kindlasti ka ise ravimite toimet, kõrvaltoimeid jm. raviminfos sisalduvat teavet.

Eestis ei pakuta kõigi haiguste ravi samas ulatuses, kui seda tehakse arenenud riikides. Uurige ravivõimalusi ka omal käel nii palju kui oskate ja ärge häbenege olla sel teemal pealetükkiv, kui küsimus on teie või teie lähedase elus.

Ärge uskuge meedikute väiteid, et on haigusi, mille puhul teie elustiil, sh. suitsetamine või ka mõõdukas alkoholi tarvitamine ei mõjuta teie haigust, nt. nahahaiguste puhul. Kui vähegi suudate, loobuge täielikult nii suitsust kui alkoholist.

Mitmetes Eesti haiglates, sh. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas praktiseeritav patsientide voodi külge aheldamine on seadusevastane ja käsitletav piinamisena. Meedikutel puudub õigus teid tavahaiglas teie nõusolekuta kinni aheldada või teid mistahes muul kombel inimesele ebaväärikal moel kohelda.

Kui te näete, et teie lähedast hakatakse kohtlema ebaviisakalt, võib see olla märk sellest, et osade meedikute arvates on patsient arvatud lootusetuks ning osa meedikuid näib siiralt uskuvat, et mida rutem lootusetuks arvatule patsient ära suretatakse, seda parem, ka patsiendile endale. Ärge vaadake sellist suhtumist pealt, vaid tegutsege - teil on õigus vahetada haiglat või nõuda koju minekut, kui saate ravi jätkata kodus, kui see on võimalik. Ärge uskuge sellises situatsioonis meedikuid - Oliveri ema soovis oma poja viia koju nädal enne viimast traagilist ööd, kuid arst keelitas teda kojuminemisega veel nädala ootama, et patsient "kosuks". Mõni päev hiljem tehti Oliverile süst, mis ta iseseisva hingamise igaveseks peatas.

Oliveri sõbrad, sh. haiglas viibinud endised klassikaaslased kannustasid ema kogu seda lugu avalikustama lootuses, et see aitab vähemalt teisi inimesi kaitsta ennast või oma lähedasi samasuguse julmuse ja hoolimatuse eest, mis Oliverile osaks sai.

Me loodame, et teil endal ei tule mitte kunagi midagi ligilähedaseltki samalaadset üle elada.

Me tahaks uskuda, et enamik arste teeb ka Eestis oma tööd kohusetunde, armastuse ja missiooniga ning et noored inimesed, kes tunnevad endas kutsumust aidata meediku kutse kaudu teisi, õpivad kindlasti meedikuteks ega unusta oma tulevases töös kunagi inimlikkust.