Allpool on lisatud ülevaade riigihaiglas tapmisega sügisel 2009 lõppenud
surmajuhtumi asjaoludest ja ebaseaduslikult 2012 lõpetanud ja
kriminaalmenetluse lõpetamise määruses 25.okt. 2012 ohjeldamatult valetanud ja asjaolusid võltsinud Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Endla Ülviste valedest, samuti advokaadibüroo poolt osutatud Ülviste valed tähelepanuta jätnud ja kriminaalmenetluse ennistamisest keeldunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ivi Kesküla valedest ja võltsingutest menetlusaluste kasuks Ivi Kesküla 28. jaan 2013 määruses.
Kõik faktid on kaetud asitõenditega, milledest on alljärgnevalt koondatud kokku 3 ülevaadet selgitustega. Prokuratuuri ja kohtunik Ivi Kesküla valedest ja asjaolude võltsingutest juba 2013 teadlik Kaitsepolitseiamet (allkirjastanud KAPO büroo juht Alar Savipõld) teatas 10. sept. 2014, et ei pea prokuröride ja kohtuniku poolt menetlusaluste kasuks valetamist ja asjaolude võltsimist nende määrustes vajalikuks uurida ja et kuigi karistusseadustiku kohaselt on kohustus algatada uurimine kuriteokaebuse esitamisel kuriteoasjaolude tuvastamisel (ja prokuröri ning kohtuniku poolt teadvalt valeotsuse tegemine on Karistusseadustiku kohaselt kriminaalkorras karistatav) otsustab riik (loe ametnik) inimese eest, kas ja milliseid kuritegusid Eestis uuritakse.
Asjaolud - Oliver Rõigas pöördus PERHi 24. sept. 2009 seoses talle ekslikult PERH EMOs viis päeva varem 19. sept 2009 määratud Cerucal (Metoclopramide) ravimi üliraskete kõrvalnähtudega
23.
sept. 2009 külastas Oliver Rõigas oma perearsti, kuna tal oli tekkinud
20. sept 2009 elus esimest korda rasked neuroloogilised nähud - silma
kõõrdi vajumine, ühe näopoole tuimus, lisandus ja süvenes
tasakaaluhäire, mis kõik oli tal tekkinud päev pärast Mustamäe haigla
EMO külastust 19. sept. 2009, kus talle oli määratud ekslikult dr Perli
soovitusel dr Eva Vask poolt Cerucali (metoclopramide), mille võimalikud
ülirasked neuroloogilised nähud vt. www.fda.gov/downloads/Drugs/DrugSafety/UCM244086.pdf kattuvad
Oliveril 20. sept. 2009 tekkinud sümptomitega. Perearst soovitas 23.
sept. 2009 naasta Mustamäe haiglasse uuringutele, kuid nõustus andma
saatekirja Ida-Tallinna Keskhaiglasse. 24. sept. 2009 tegime siiski
perearsti soovituse kohaselt ja läksime tagasi PERHi. PERHis mõisteti
Cerucali ekslikku määramist ja selle manustamine lõpetati, kuid Oliveri
eest varjati, et tekkinud sümptomid kattuvad selle ravimi võimalike
üliraskete neuroloogilste nähtudega. Oliver pandi "uuringuteks"
haiglasse ja talle hakati manustama tema teadmata esimesest õhtust
psühhotroopset ainet Zopitin ja varasemast 24-48 korda
suurema koguses IGA PÄEV deksametasooni, mille üks võimalik kõrvaltoime on ajuturse.
Seejärel tekkisid ja süvenesid Mustamäe haiglas hingamisraskused, ning
raviarst Mihkel Leiner kadus ootamatult puhkusele, tema alluv Aadu
Liivat, kes oli raevunud haiglavahetuse kokku leppinud ema kahtlustest,
et ravi ei pruugi olla õige hakkas ema ähvardama väljaviskamisega ja
andis medtoimiku kohaselt korralduse manustada Oliverile korduvalt tema
teadmata ja loata ka Xanaxit. Pärast Leineri kadumist, 13. haiglapäeval
selgus, et Oliveril on jäetud ravita kahepoolne bakteriaalne
kopsupõletik Streptococcus ning kohe selle ravivea selgumisel manustati
talle 6. okt. 2009 Leineri alluvate poolt neli korda Haloperidoli ja
seejärel 7 korda Propofolit, mida kumbagi ei tohi anda hingamisraskustes
inimesele. Medtoimikust selgub, et 7. okt. 2009 varahommikul enne minu
saabumist haiglasse, kui pidi toimuma haiglavahetus uimastati Oliver
kangeima võimaliku narkootilise ainega Fentanüül, mida ei tohi anda
hingamisraskustes inimesele ja mida tohib üldse palatis anda vaid siis,
kui nõrgemad opiaadid pole valu vastu mõjunud, kui Oliveril polnud
haiglasse uuringutele minnes üldse mingeid valuvaigisteid määratud, sest
tal valud puudusid. Fentanüüliga uimastamise järel tühistati
haiglavahetus, seejärel lükati edasi ka palve koju minna, mis pidi
toimuma lõpuks 12. okt. 2009. 12. okt. 2009 raviarstiks saanud Tiiu
Paulus lõpetas seniste antiobiootikumide manustamise ja andis korralduse
anda Oliver Rõigasele 2 milj ühikut penitsilliini pärast mida kiirenes
südamerütm. Seejärel andis Paulus Oksana Granovskajale korralduse
manustada Oliver Rõigasele mh vägistamisdroogina tuntud südametegevust
mõjutavat Klofelinit, mida anti 2 korda k 14-16 0,5 mg ehk mitu korda
rohkem selle medikamendi raviinfo kohaselt lubatud ühekordsest doosist
ning Klofeliini teise annuse manustamise järel hüppas ülemine vererõhk
130lt pea 180ni. Seejärel 12. okt. 2009 17 manustas Granovsakaja Oliver
Rõigasele tema teadmata ja nõusolekuta simultaanselt erinevaid vererõhku
alandavaid, südametegevust mõjutavaid, sh südamerütmi aeglustavaid
medikamente - Metoprolol 50 mg, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg ja
Trandate 10 mg. Pool tundi pärast seda rünnakut k. 17.30 tekkis Oliveril
katkendlik hingamine, k. 18.45 kukkus ülijärsult vereõhk ja Oliver
vajus kooma. 13. okt. 2009 hommikul andis dr Tiiu Paulus ebaseadusliku
korralduse võtta ära Oliver Rõigaselt kogu toit ja kogu ravi, sh
kopsupõletiku ravi, toidu ja ravi tagasipanemisest keeldus ka puhkuselt
naasnud osakonnajuhataja Mihkel Leiner. 13 tundi pärast Oliver Rõigase
nälga ja täielikult ravita jätmise algatati 13. okt. 2009 õhtul k 22
Pauluse algatusel ajusurma tuvastamise kaheosaline protseduur
neuroloogi ja anestesioloogi poolt, kes saabusid kaheosalist
protseduuri, mille vahel peab olema 12 tundi kordama 14. okt. 2009
päeval, kuid katkestasid protseduuri ega allkirjastanud ajusurma
tuvastamise protokolli. Seejärel kirjutas noore inimese ebaseaduslikult
nälga ja täieliku ravita jätnud Paulus medtoimikusse omakäelise hinnangu
seisundi "näitajatest", mida hilisemas kinnimätsimises esitati kui
fakte, varjates, et ajusurma tuvastamise protseduuri teinud neuroloog ja
anestesioloog olid protseduuri katkestanud ja Paulusel puudus igasugune
alus inimese teadliku tapmisotsuse tegemiseks, milleks inimese nälga ja
raskes kopuspõletikus inimese igasuguse ravita jätmine on. 14. okt.
2009 õhtul pärast seda, kui olin samal päeval dr Leinerile öelnud, et
lahkume Oliveriga järgmisel päeval haiglast koju, kuid vajan laenuks
hingamisaparaati, mida Oliver vajas pärast Pauluse ja Granovskaja
manustatud medikamente 12. okt. 2009 sunniti mind haiglast enne südaööd
lahkuma. 15. okt. 2009 hommikul k 4.45 kaks päeva näljas ja igasuguse
ravita Oliveri süda peatus, kas tema kehassse sisestati sel öösel veel
midagi ja kas hingamisaparaat eemaldati enne või pärast südame peatumist
ei ole võimalik enam teada saada.
Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohast, et raskete kriminaalasja kinnimätsimise takistamiseks tuleb kinnimätsimisega seotud asjaolud avalikustada, avalikustan ka postituse lõpus ülevaated selle kohta, mida valetasid ja milliseid asjaolusid võltsisid menetlusaluste kasuks minu poja Oliver Rõigase tapmisega Mustamäe haiglas 2009 pooleaastase viivitusega avatud menetlust juhtinud Põhja Ringkonnaprokuratuuri juthivprokurör Endla Ülviste ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Kesküla oma määrustes, millega juhtumi aus menetlus siseriiklikult blokeeriti.
Massiivne kinnimätsimine prokuratuuris
Tänavu 30. mail 2014 saatis mind esindav advokaadibüroo politseile taotluse avada kriminaalmenetlus minu poja surma asjaolude juhtumis Mustamäe haiglas nn eksperthinnangu koostanud kolme kohtuarsti - Marika Väli, Anu Adamsi ja Anastassia Tsernova suhtes, kuna vastavalt karistusseadustikule on vale eksperthinnangu andmine kriminaalkorras karistatav tegu ja eelmainitud valetasid ja võltsisid asjaolusid täiesti süüdimatult, mille kohta on asitõendid kõik olemas.
13. juunil 2014 teatas siseminister Hanno Pevkuri kureeritav politsei (allakirjutanud Helen Pallon), et "ei ole antud asjas võimalik kriminaalmenetlust alustada ning seda KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel, kuna antud juhtumi ning samades isikute kohta on juba otsus vastu võetud." Politsei ei ole kunagi uurinud Marika Väli, Anu Adamsi ja Anastassia Tsernova valetamist ja asjaolude võltsimist, mille kohta on mustvalged asitõendid advokaadibüroo vahendusel politseile saadetud, kuid silmi pilgutamata valetatakse, et "samade isikute kohta on juba otsus vastu võetud".
Mis riik see on? Jõhkraks tapmiseks osutunud haiglajuhtumit, mille tänase seisuga viimased detailid tulid lagedale alles mais 2014 on kinni mätsinud terve hulk ametnikke ministrite Hanno Pevkuri, Ken-Marti Vaheri, ja Marko Pomerantsi haldusalas, rääkimata peaprokrurör Norman Aasast, kellele tema teenete eest äsja Taavi Rõivase valitsuses sobiv maandumisplats justiitsministeeriumi kantslerikohale vormistati.
Juhtunu sisu ei ole seejuures ammu enam "lihtsalt eutanaasia", vaid nii õudne, kui seda on siia ka kirja panna - tegu on tahtliku tapmisega jõhkralt ja teadlikult mitme saatuslikuks saanud ravivea järel. Just Patsientide Esindusühingu juht PIlle Ilves, kes on kursis kõigi asjaolude ja asitõenditega oli esimene, kes ütles mulle, et seda, mida tehti ei saa kuidagi nimetada eutanaasiaks, vaid tegu on tapmisega. Ja nagu näete, tänases Eesti võib inimese ka ära tappa ja seda kõike saab kinni mätsida ja isegi siis, kui esitad politseile mitmel leheküljel ülevaate, kuidas mitme menetlusaluse õpingukaaslase, Kohtuekspertiisi Instituudi asedirektori Marika Väli juhtimisel valetati ja asjaolusid võltsiti teatab politsei advokaadibüroole, et ei uuri ja kõik.
20. 10.01.2013 esitas Anneli Rõigas advokaadibüroo vahendusel, kui asjaolud ja asitõendid olid advokaadi poolt üle kontrollitud kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, asudes seisukohale, et kriminaalmenetluse ennistamise totlusest keeldumine riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaare poolt ei olnud põhjendatud.
Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Keskküla jättis oma 28.01. 2013 määruses kohtule esitatud 10.01.2013 kaebuses väljatoodud puudused ja asitõenditega vastuolus olevad asjaolud ning menetlusaluste meedikute poolt politseile teadvalt antud valetunnistused Mustamäe haigla ja kahtlusaluste kasuks üle kontrollimata, esitas asitõenditega vastuolus olevaid asjaolusid Tallinna Ringkonnakohtu nimel oma määruses tõetruude faktidena ja tegi menetlusaluste kasuks teadvalt vale otsuse, et ei pea kriminaalmenetluse ennistamist vajalikuks.
21. Teadvalt vale otsuse kriminaalasja ennistamisest keelduda teinud Tallinna Ringkonnakohtunik Ivi Keskküla jättis tähelepanuta sisuliselt kõik advokaadibüroo poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud avalduses väljatoodud asjaolud prokurör Endla Ülviste võltsingutest kahtlusaluste kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Kohtunik Ivi Keskküla kopeeris mitmed prokuratuuri võltsingud oma määrusesse ja kordas ka ise oma määruses tõele mitte vastavaid väiteid menetusaluste kasuks.
22. Kohtunik Ivi Keskküla on oma määruses lk 9 punkt 7.2 valetanud menetlusaluste kasuks, et „ei saa nõustuda, et O. Rõigase suhtes igasugune ravi 13.09.2010.a lõppes – sümptomaatilist ravi intravenoosselt jätkati kuni O. Rõigase surmani“, mis on kohtunik Ivi Keskküla poolt teadlik võltsing kahtlusaluste kasuks.
Sümptomaatilise ravi jätkamine tähendanuks seda, et Oliver Rõigasele oleks jätkatud kospsupõletiku raviks vajalike antibiootikumide manustamist, kuid asitõendid kinnitavad üheselt, et 13. okt 2009 hommikust alates lõpetati Tiiu Pauluse korraldusel täielikult antiobiootikumide manustamine Oliver Rõigasele, ja kopsupõletiku vastast ravi ei jätkatud vaatamata ka asjaolule, et ravi eemaldamise järel tehtud EEG kinnitas, et Oliver Rõigas oli elus.
Kohtunik Ivi Keskküla võltsis seega üliolulist asja teadlikult, kuna talle oli osutatud kannatanu ja avdokaadi ühisavalduses, et mingit sümptomaatilist ravi ei jtkatud, otsus tehti ilma ühegi seadusliku aluseta.
Vahemikus 13. okt. 2009 hommik kuni surmani 15. okt. 2009 manustati Oliver Rõigasele ainult teadmata keemilist ühendit korduvalt silmadesse medõde Oksana Granovskaja poolt, millist tegevust ei saa kuidagi nimetada „sümptomaatiliseks raviks“.
23. Kohtunik Ivi Keskküla eiras kahtlusaluste kasuks teadlikult ka talle esitatud avalduses viidatud asjaolu, et lisaks kopsupõletiku ravile andis Tiiu Paulus 13. okt. 2009 hommikul korralduse eemaldada Oliver Rõigaselt järsult ka kogu deksametasoon, kuigi selle ravimi ravijuhise kohaselt võib selle ravimi järsk eemaldamine kaasa tuua surma ega ole seetõttu lubatud.
24. Lisaks on kohtunik Ivi Keskküla oma määruses punktis 7.2 kahtlusaluste kasuks valetanud, et Oliver Rõigas oli 13. okt. 2009 „kliiniliselt ajusurma seisundis“, mis tähendab, et kohtunik eiras teadlikult asjaolu, et Oliver Rõigas jäeti nälga ja ravita 13 tundi enne, kui ajusurma tuvastamise kaheosalist protsessi oleks isegi alustatud, rääkimata selle lõpuleviimisest ja nälga ja ravimite eemaldamist eeldanud ajusurma protokolli allkirjastamisest (mida pole). Antud asjaolu näitab, et kohtunik Ivi Keskküla võltsis antud asjaolu kahtlusaluste kasuks teadlikult.
25. Punktis 7.1 viitab kohtunik Ivi Keskküla EKEI ekspertiisile kui ammendavale, jättes kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta kõik kohtunikule saadetud avalduses osutatud valed EKEI ekspertiisiaktis ja asjaolu, et manustatud ravimite otstarbekkust, nende doose ja omavahelist mõju EKEI eksperdid üldse ei hinnanudki. Viimast asjaolu kinnitab ka EKEI asedirektori Marika Väli vastus Anneli Rõigase selgitustaotlusele mais 2014, kuid juhtumi menetlus ei oleks jaanuarist 2013 veninud, kui kohtunik Ivi Keskküla ei oleks eiranud menetlusaluste kasuks talle advokaadi poolt saadetud avalduses väljatoodud vastuolusid EKEI akti ja asitõendite vahel.
26. Kohtunik Ivi Keskküla märkus määruses punkt 7.1 , et on „oletuslik arvata, et iseseisva hingamise lakkamise põhjuseks oli penitsillishokk“ 12. okt. 2009 õhtul näitab, et kohtunik jättis kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta, et enne penitsilliini teistkordselt annust k 18 manustas Oksana Granovskaja Oliver Rõigasele kell 17 Oliver Rõigase teadmata ja nõusolekuta simultaanselt erinevaid vererõhku alandavaid ja südametegevust mõjutavaid, sh südametegevust aeglustavaid medikamente (Metoprolol 50 mg, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg) ja pool tundi pärast sellist rünnakut k 17. 30 tekkis Oliver Rõigasel katkendlik hingamine, ja kell 18.45 kukkus ülijärsult vererõhk, misjärel katkes Oliver Rõigase iseseisev hingamine ja ta vajus kooma.
27. Kohtunik Ivi Keskküla jättis menetlusaluste meedikute kasuks tähelepanuta, et nad olid andnud politseile valetunnistusi ja varjanud mitmeid manustatud ravimeid.
28. Punktis 7.3 on kohtunik Ivi Keskküla menetlusaluste kasuks kirjutanud, et Oliver Rõigase käte kinnisidumine – mitmeks päevaks nii öösel kui päeval ei põhjustanud põhjendamatuid kannatusi, millist järeldust kohtunik Keskküla poolt saab hinnata täiesti meelevaldseks, kuna ei Ivi Keskküla ega EKEI eksperdid ei saa võtta sõna enda kinnisidumist täielikult vastustanud Oliver Rõigase nimel.
29. Kohtunik Ivi Keskküla määrusest jääb tunne, et nõukogude ajal justiitssüsteemi tööle läinud kohtunik Ivi Keskküla ei ole veel saanud teadlikuks sellest, et Euroopa Liidus ja tänases Eesti Vabariigis ei ole meedikutel õigust teostada tavahaiglas tahtevastaseid protseduure. Väidetavat „häiritud teadvusseisundit“ kinnisidumise õigustusena mainides on kohtunik Ivi Keskküla jätnud kahtlusaluste kasuks tähelepanuta, et Oliver Rõigasele manustati tema teadmata ja tema loata haiglas psühhotroopseid ja ka narkootilisi aineid, rikuti ravijuhiseid nii näidustuste kui ka dooside puhul, mis kõik oli Oliver Rõigase põhiõiguste ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni raske rikkumine.
Kohtunik Ivi Keskküla määrusest johtub, et tema tegevus menetlusaluste kasuks nende seadusterikkumiste õigustamisel ja asitõendite eiramisel oli tahtlik ja kohtunik tegi teadvalt vale otsuse, kui jättis talle saadetud avalduses osutatud asjaolud ja asitõendid menetlusaluste kasuks tähelepanuta ja andis korralduse mitte lubada kriminaalmenetluse ennistamist.
/.../
Lisan ka, et nõukogude justiitssüsteemis 80ndatel oma karjääri alustanud Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Kesküla, kes 2013 veebruaris prokurör Ülviste valed ja asjaolude võltsimised tähelepanuta jättis ja ka ise oma kohtu määruses teadlikult valetas, asitõendeid eirates ja otsustades ainuisikuliselt, et Mustamäe haigla kriminaalmenetlust ei ennistata on sama kohtunik, kelle eesistumisel algas 90ndate keskel paljudele korrumpeerunud Eesti ametnikele ja poliitikutele vastumeelseks muutunud Aleksander Einseln i, toonase kaitseväe ülemjuhataja kohtusaaga, mis lõppes 7 aastat hiljem Einselni õigeksmõistmisega, kuid mille raames Einselni aastaid ruineeriti ja tema mainet hävitada püüti.
Korrumpeerunud poliitikutele ja ametnikele ebamugavaks osutunud inimeste maine hävitamise katsed on muidugi teise kaaluga, kui ühe noore inimese mõrvaga Mustamäe haiglas lõppenud surmajuhtumi kinnimätsimine, kuid mingi ühine joon on kõigis sellistes pettustes ja selles osalenutel. Raske isikuvastase kuriteo kinnimätsimises kaasa löönud justkui ei adu, et Mustamäe haiglas 2009 sügisel toimunu ei pruugi olla sugugi üksikjuhtum, ja et küllap samamoodi on ravivigade ohvrks langenuna hukkunud teadmata hulk Eesti inimesi, kellega toimunust aga keegi kunagi midagi teada ei saa.
Anneli Rõigas,
14. september 2014
Kontakt: 55-11910 m.
---------
1. Metoclopramide (Cerucal) neuroloogilised kõrvalnähud
2. Euroopa Ravimiameti (European Medicines Agency) poolt Prantsusmaa nõudel 2011-2013 läbiviidud uuringu taaskinnitus Metoclopramide (Cerucal) üliohtlikest neuroloogilistest kõrvaltoimetest.
TAPMISEGA MUSTAMÄE HAIGLAS 2009 LÕPPENUD TRAGÖÖDIA PIKEM KIRJELDUS:
24. sept. 2009 Mustamäe haiglasse uuringutele läinud Oliverile hakati manustama tema ja minu teadmata medtoimiku kohaselt varasema 0,5 mg asemel üle 40 korra suuremat kogust - 24 mg - deksametasooni iga päev, mida hiljem õigustati kui raviga oletusliku ajuturse vastu, kuigi deksametasooni ravijuhendis on kirjas, et ajuturse võib olla hoopis selle ravimi tarvitamise võimalik kõrvalmõju, nagu ka nägemise hägustumine, hingamisraskused, kõrge vererõhk jm. Lisaks hakati Oliveri tema teadmata kohe esimest haiglapäevast alates medtoimiku kohaselt igal õhtul uimastama psühhotroopse ainega Zopitin 7,5 mg, mille esimese annuse andis medõde Oksana Granovskaja ja mille manustamise korralduse andis õdede poolt psühhopaadiks nimetatud dr Aadu Liivat, kes polnud isegi raviarst. Kuigi juba järgmisel päeval tekkis raske tüsistus - raskus kõnelemisega ja seejärel ka hingamisraskused- jätkati sama "raviga". Dr. Liivat andis hiljem korralduse manustada Oliverile lisaks ka mitu korda psühhotroopset ainet Xanaxit.
Pärast haiglavahetuse kokkuleppimist minu poolt esimese nädala järel kadus raviarst Mihkel Leiner ootamatult puhkusele ja patsient aheldati voodi külge. Seejärel - 12ndal haiglapäeva järel 6. okt. 2009 selgus, et Mustamäe haigla on "ravinud" üliraskeks areneda lastud kahepoolset bakteriaalset kopsupõletikku Streptococcus antibiootikumide asemel oletusliku ajuturse vahendi ja psühhotroopsete ainetega. Selle raviviea selgumise järel anti koos esimese antibiootikumidoosiga Oliverile tema teadmata neli korda kahe tunni jooksul mh skisofreenikutele ja vaimselt alaarenenud inimestele mõeldud HALOPERIDOLi suurtes doosides (4x 5 mg), kas dr Liivati või kopsupõletiku diagnoosinud Ekke Nääbi või mõlema korraldusel. (Haloperidoli võimalikud kõrvaltoimed ravimiinfo kohaselt: tõmblemine, lihasjäikus, keele, näo, suu, lõualuude või kurgu tõmblused või silmade pööritamine; segasustunne, krambid, peavalu jne).
Lisaks Haloperidolile manustati raske ravivea, ravita jäetud kopsupõletiku selgumise järel korduvalt Propofolit, mida ei tohi anda ravijuhise kohaselt hingamisraskustega patsiendile.
Päev pärast ravita jäetud kopsupõletiku diagnoosimist tühistas Mustamäe haigla 7. okt. 2009 meie haiglavahetuse, olles eelnevalt Oliveri tema teadmata enne minu saabumist haigasse öösel uimastanud kangeima võimaliku narkootikumiga FENTANÜÜL. 8. okt. 2009 keeldus valves olnud õde Nonna Krasnova Oliveri uimastamast ja Oliver suhtles aktiivselt minuga märkmiku vahendusel, mis meedikuid väga ärritas. Dr. Nääb keeldus minu palvest vormistada dokumendid kojuviimiseks ja ütles, et see jääb uue arsti, 12. okt 2009 tööle tuleva Tiiu Pauluse teha. 9. okt 2009 hommikul oli Oliveri seisukord halvenenud ja medtoimikust selgub, et ta oli öösel taas uimastatud fentanüüliga. Dr Nääb keeldus aga endiselt kojuviimist vormistamast, põhjendades seda ajapuudusega.
Esmaspäeval 12. okt. 2009 tööle tulnud dr. Paulus ütles, et Oliver on nüüd koomas, koguni lõpilikus ja mingit kojuviimist ei toimu. Tegelikult näitab medtoimik, et Oliver oli taas hommikul fentanüüliga uimastatud. Kuna ma haiglast lahkuma keeldusin ärkas Oliver minu käte vahel kaks tundi hiljem üles. Mõni tund hiljem, kella 14 järel anti meditsiinitoimiku kohaselt seejärel kaks korda kahe tunni jooksul uimastavat ja südame löögisagedust aeglustavat Klofeliinit, seejuures 2 x 0,5 mg, st mitu korda üle sele ravimi lubatud ühekordse annuse. Ka klofeliini manustamine toimus Oliveri ja minu teadmata ja politseis 2011 tunnistusi andes varjasid nii Paulus kui medõde Granovskaja ka Klofeliini manustamist. Kell 17 andis medõde Oksana Granovskaja meditsiinitoimiku kohaselt Oliverile simultaanselt mitu südametegevust mõjutavat, sh südametegevust aeglustavat ja vererõhku alandavat vahendit (Metoprololi 50 mg, Nifedipini 10 mg, Amlodipini 10 mg, Trandate 10 mg), mis kõik on kirjas ka medtoimikus, millest Granovskaja aga politseis tunnistas üles vaid 10 mg Trandatet.
Kell 17.30 tekkis Oliveril selle rünnaku tagajärjel katkendlik hingamine, kell 18.45 kukkus ülijärsult vererõhk ja Oliver vajus kooma ja vajas hingamisaparaati. Palatisse ilmunud dr. Liivat kirjutas seejärel toimikusse "ajusurnud", kuigi ühtki seda kinnitavat protseduuri polnud tehtud.
Järgmisel hommikul 13. okt. 2009 andis dr Tiiu Paulus ebaseadusliku korralduse jätta Oliver täielikult toiduta ja ilma igasuguse ravita, sh kopsupõletiku ravita. Paulus ütles politseile, et ei teinud seda otsust üksi, kuid kellega ta selle otsuse siis tegi jäeti välja selgitamata. Minu nõudel seejärel 13. okt. 2009 päeval tehtud EEG näitas, et kooma langenud Oliver oli täiesti elus, kuid toitu ja ravi tagasi ei pandud ja sellest keeldus ka taas välja ilmunud osakonnajuhataja, esimene raviarst Mihkel Leiner, kelle ravivead mh selle tragöödiani viisid. 14. okt. 2009 õhtul enne südaööd anti mulle, kes ma olin öelnud, et viin igal juhul oma kaheks päevaks nälga ja ravita jäetud poja järgmisel päeval haiglast ära korraldus haiglast lahkuda ja mõni tund hiljem, kui helistasin haiglasse teatati, et enam pole mõtet tulla, Oliveri enam pole.
Mis toimus viimasel öösel ja kas Oliverilt eemaldati hingamisaparaat pole teada, sest ühtki sel ööl tööl olnud meedikut kriminaalmenetluse käigus haigla kasuks üle ei kuulatud.
2012 kriminaalmenetluse sulgenud prokurör Endla Ülviste võltsis kriminaalmenetluse lõpetamise määruses mitmeid asjaolusid ja valetas mh, et Granovskaja tunnistus vastab medtoimiku asitõenditele, kuigi Granovskaja tunnistas üles enne kooma langemist vaid Trandate manustamise ning tema ja asjaosaliste arstide Liivati, Pauluse ja Leineri valetunnistused politseis on täielikult vastuolus medtoimikus olevate asitõenditega, mille vastu prokuratuur huvi ei tundnud. Dr. Ekke Nääb, kes oma ülemuse ravivea selgumise järel manustas Oliverile tema teadmata Haloperidoli ja uimastas Oliveri fentanüüliga jäeti samuti haigla kasuks Norman Aasa juhitava prokuratuuri kriminaalmenetluse käigus üle kuulamata.
HAIGLASSE UURINGUTELE MINEKU PÕHJUS:
Oliver läks Mustamäe haiglasse uuringutele 24. sept. 2009, sest viis päeva varem 19. sept. 2009 talle sama haigla külastuse ajal ekslikult, medtoimiku kohaselt neuroloog Anne Perli ja EMO arsti Eva Vask poolt manustatud ja kodus edasi võtta kästud METOCLOPRAMIDE (müüakse CERUCAL nime all Eestis) oli talle tekitanud pöörased tüsistused: Juba päev hiljem 20. sept. 2009 (mida kinnitab ka perearsti sissekanne) vajus tal silm kõõrdi, tekkis ja süvenes tasakaaluhäire, näole tekkis tohutu lööve ja üks näopool läks tuimaks. Kõik need tüsistused kattuvad Metoclopramide kõrvalmõjudega (vt näiteks www.fda.gov/downloads/Drugs/DrugSafety/UCM244086.pdf), eestikeelsel infolehel on kõrvalmõjud loetletud puudulikult). Oliverile ekslikult määratud Cerucali (metoklopramiidi) kõrvaltoimed ravimiinfost: "peavalu, segasusseisund, ka nahalööve, võib tekkida ka düskineetiline sündroom (tahtmatud krambitaolised liigutused pea, kaela, õla piirkonnas - antud kõrvaltoimed väljenduvad näiteks pilgu tardumisega üles või kõrvale, näo- või mälumislihaste krampidena, neelamis- ja keelelihaste krampidena, harvem jalgade sirutuskrampidena ja ingliskeelsete ravijuhendite kohaselt võib tekitada ka tasakaaluhäireid)".
Perearsti soovitusel 24. sept. 2009 haiglasse uuringutele naastes varjati Aadu Liivati, Mihkel Leineri jt kauaegse kolleegi dr Anne Perli soovitusel dr Eva Vask poolt 19. sept. 2009 manustatud Cerucali seost Oliveril 20. sept. 2009 tekkinud tüsistustega. Oliver ise, kes pöördus EMOsse 19. sept. 2009, kuna süda oli olnud paha mitu päeva (mis, nagu alles hiljem selgus, oli deksametasooni tavapärane võõrutussündroom) kahtlustas mh puugihaigust, kuna tal oli olnud mitu puuki (puuugianalüüse kordagi ei tehtud). Kriminaalmenetluse käigus andis prokurör Endla Ülviste haigla kasuks eraldi kirjaliku korralduse "hinnata" ravi vastavust seisundile üksnes alates 24. sept. 2009 ning üksnes haigla esitatud materjalide alusel ilma ühtegi sõltumatut uuringut tegemata.
Back to blog front page HERE
----------
372-55-11910
m.
Kõik faktid on kaetud asitõenditega, milledest on alljärgnevalt koondatud kokku 3 ülevaadet selgitustega. Prokuratuuri ja kohtunik Ivi Kesküla valedest ja asjaolude võltsingutest juba 2013 teadlik Kaitsepolitseiamet (allkirjastanud KAPO büroo juht Alar Savipõld) teatas 10. sept. 2014, et ei pea prokuröride ja kohtuniku poolt menetlusaluste kasuks valetamist ja asjaolude võltsimist nende määrustes vajalikuks uurida ja et kuigi karistusseadustiku kohaselt on kohustus algatada uurimine kuriteokaebuse esitamisel kuriteoasjaolude tuvastamisel (ja prokuröri ning kohtuniku poolt teadvalt valeotsuse tegemine on Karistusseadustiku kohaselt kriminaalkorras karistatav) otsustab riik (loe ametnik) inimese eest, kas ja milliseid kuritegusid Eestis uuritakse.
Asjaolud - Oliver Rõigas pöördus PERHi 24. sept. 2009 seoses talle ekslikult PERH EMOs viis päeva varem 19. sept 2009 määratud Cerucal (Metoclopramide) ravimi üliraskete kõrvalnähtudega
23.
sept. 2009 külastas Oliver Rõigas oma perearsti, kuna tal oli tekkinud
20. sept 2009 elus esimest korda rasked neuroloogilised nähud - silma
kõõrdi vajumine, ühe näopoole tuimus, lisandus ja süvenes
tasakaaluhäire, mis kõik oli tal tekkinud päev pärast Mustamäe haigla
EMO külastust 19. sept. 2009, kus talle oli määratud ekslikult dr Perli
soovitusel dr Eva Vask poolt Cerucali (metoclopramide), mille võimalikud
ülirasked neuroloogilised nähud vt. www.fda.gov/downloads/Drugs/DrugSafety/UCM244086.pdf kattuvad
Oliveril 20. sept. 2009 tekkinud sümptomitega. Perearst soovitas 23.
sept. 2009 naasta Mustamäe haiglasse uuringutele, kuid nõustus andma
saatekirja Ida-Tallinna Keskhaiglasse. 24. sept. 2009 tegime siiski
perearsti soovituse kohaselt ja läksime tagasi PERHi. PERHis mõisteti
Cerucali ekslikku määramist ja selle manustamine lõpetati, kuid Oliveri
eest varjati, et tekkinud sümptomid kattuvad selle ravimi võimalike
üliraskete neuroloogilste nähtudega. Oliver pandi "uuringuteks"
haiglasse ja talle hakati manustama tema teadmata esimesest õhtust
psühhotroopset ainet Zopitin ja varasemast 24-48 kordasuurema koguses IGA PÄEV deksametasooni, mille üks võimalik kõrvaltoime on ajuturse.
Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohast, et raskete kriminaalasja kinnimätsimise takistamiseks tuleb kinnimätsimisega seotud asjaolud avalikustada, avalikustan ka postituse lõpus ülevaated selle kohta, mida valetasid ja milliseid asjaolusid võltsisid menetlusaluste kasuks minu poja Oliver Rõigase tapmisega Mustamäe haiglas 2009 pooleaastase viivitusega avatud menetlust juhtinud Põhja Ringkonnaprokuratuuri juthivprokurör Endla Ülviste ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Kesküla oma määrustes, millega juhtumi aus menetlus siseriiklikult blokeeriti.
Massiivne kinnimätsimine prokuratuuris
Tänavu 30. mail 2014 saatis mind esindav advokaadibüroo politseile taotluse avada kriminaalmenetlus minu poja surma asjaolude juhtumis Mustamäe haiglas nn eksperthinnangu koostanud kolme kohtuarsti - Marika Väli, Anu Adamsi ja Anastassia Tsernova suhtes, kuna vastavalt karistusseadustikule on vale eksperthinnangu andmine kriminaalkorras karistatav tegu ja eelmainitud valetasid ja võltsisid asjaolusid täiesti süüdimatult, mille kohta on asitõendid kõik olemas.
13. juunil 2014 teatas siseminister Hanno Pevkuri kureeritav politsei (allakirjutanud Helen Pallon), et "ei ole antud asjas võimalik kriminaalmenetlust alustada ning seda KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel, kuna antud juhtumi ning samades isikute kohta on juba otsus vastu võetud." Politsei ei ole kunagi uurinud Marika Väli, Anu Adamsi ja Anastassia Tsernova valetamist ja asjaolude võltsimist, mille kohta on mustvalged asitõendid advokaadibüroo vahendusel politseile saadetud, kuid silmi pilgutamata valetatakse, et "samade isikute kohta on juba otsus vastu võetud".
Mis riik see on? Jõhkraks tapmiseks osutunud haiglajuhtumit, mille tänase seisuga viimased detailid tulid lagedale alles mais 2014 on kinni mätsinud terve hulk ametnikke ministrite Hanno Pevkuri, Ken-Marti Vaheri, ja Marko Pomerantsi haldusalas, rääkimata peaprokrurör Norman Aasast, kellele tema teenete eest äsja Taavi Rõivase valitsuses sobiv maandumisplats justiitsministeeriumi kantslerikohale vormistati.
Juhtunu sisu ei ole seejuures ammu enam "lihtsalt eutanaasia", vaid nii õudne, kui seda on siia ka kirja panna - tegu on tahtliku tapmisega jõhkralt ja teadlikult mitme saatuslikuks saanud ravivea järel. Just Patsientide Esindusühingu juht PIlle Ilves, kes on kursis kõigi asjaolude ja asitõenditega oli esimene, kes ütles mulle, et seda, mida tehti ei saa kuidagi nimetada eutanaasiaks, vaid tegu on tapmisega. Ja nagu näete, tänases Eesti võib inimese ka ära tappa ja seda kõike saab kinni mätsida ja isegi siis, kui esitad politseile mitmel leheküljel ülevaate, kuidas mitme menetlusaluse õpingukaaslase, Kohtuekspertiisi Instituudi asedirektori Marika Väli juhtimisel valetati ja asjaolusid võltsiti teatab politsei advokaadibüroole, et ei uuri ja kõik.
ÜLEVAADE PROKURÖR ENDLA ÜLVISTE VALEDEST JA ASJAOLUDE VÕLTSINGUTEST KRIMINAALASJA 10230104785 LÕPETAMISE MÄÄRUSES
1. Prokurör Endla Ülviste lõpetas kriminaalmenetluse ebaseaduslikult, kuna
võltsis kriminaalasja lõpetamise määruses menetlusaluste kasuks
asjaolusid ja jättis tegemata olulised uurimistoimingud.
2. Kriminaalasja 10230104785 lõpetamise määruses 25. 10. 2012 lk 3 võltsis menetlust juhtinud prokurör Endla Ülviste kahtlusaluste Oksana Granovskaja ja Tiiu Pauluse kasuks Oliver Rõigasele enne temal katkendliku hingamise teket ja järgnenud kooma langemist 12. okt. 2009 manustatud ravimite loetelu. Prokurör Endla Ülviste valetas määruses kahtlualuse Oksana Granovskaja kasuks, et „O. Granovskaja ütlused langevad kokku O.Rõigase haigusloos olevate andmetega“.
Oliver Rõigasele meditsiinitoimiku kohaselt 12. okt. 2009 manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. lisa, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) manustas Oksana Granovskaja 12. okt. 2009 kell 17 Oliver Rõigasele simultaanselt erinevaid südametegevust mõjutavaid, sh südametegevust aeglustavaid vahendeid (Metoprolol 50 ml, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg), milledest tunnistuste andmisel politseis 2011 mainis Granovskaja üksnes Trandatet, seega andis Oksana Granovskaja teadlikult politseile valetunnistuse.
Kuigi Granovskaja varjas, et manustas koos 10 mg Trandatega ka Metoprololit 50 ml, Nifedipinet 10 mg ja Amlodipinet 10 mg kirjutab prokurör Ülviste määruses: „O. Granovskaja ütlused langevad kokku O.Rõigase haigusloos olevate andmetega“.
Seega võltsis prokurör Endla Ülviste teadlikult Oliver Rõigasele enne temal katkendliku hingamise teket ja iseseisva hingamise peatumist manustatud ravimite loetelu, ja esitas politseile valetunnistuse andnud Granovskaja ütlusi kriminaalmenetluse lõpetamise määruses eksitavalt kui tõepäraseid, kuigi Granovskaja valetamine ja manustatud ravimite loetelu on selgelt tõendatav toimikus olevate asitõenditega lk 99 ning Granovskaja ja dr Tiiu Pauluse poolt politseis varjatud ainete manustamist kinnitas ka Kohtuekspertiisi Instituut.
3. Kuigi meditsiinitoimiku sissekannete leht 12. okt. 2009 Oliver Rõigasele manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. Lisa 1, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) tõestab, et Oliver Rõigasel tekkis Granovskaja poolt kell 17 simultaanselt manustatud erinevate vererõhku ja südametegevust mõjutavate ravimite manustamise järel katkendlik hingamine k. 17.30 võltsis prokurör Ülviste kriminaalasja lõpetamise määruses katkendliku hingamise tekke kellaaega, väites ekslikult, et see tekkis k. 17.
4. Kuigi meditsiinitoimiku sissekannete leht 12. okt. 2009 Oliver Rõigasele manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. Lisa 1, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) tõendab, et lisaks katkendliku hingamise tekkele pool tundi pärast Granovskaja manustatud erinevaid vererõhku ja südametegevus mõjutavaid aineid kukkus ülijärsult k. 18.45 Oliver Rõigase vererõhk, on prokurör Ülviste jätnud ka selle asjaolu kahtlusaluste kasuks tähelepanuta ja Oksana Granovskaja kasuks eksitavalt väitnud, justkui tekkisid probleemid hiljem (kooma langemine k. 19.30).
5. Lisaks Granovskaja poolt politseile antud valeütluste esitamisele tõepärastena selgub prokurör Endla Ülviste määrusest, et prokurör jättis kahtlualuste Aadu Liivati, Oksana Granovskaja, Tiiu Pauluse ja Mihkel Leineri kasuks täielikult tähelepanuta asjaolu, et kõik politsei poolt ülekuulatud Mustamäe haigla meedikud andsid politseile valetunnistusi, varjates mitmeid Oliver Rõigasele tema teadmata ja nõusolekuta manustatud, sh psühhotroopseid ravimeid, kuigi prokuröril oli võimalus ravimite loetelu üle kontrollida, kuna vastavad asitõendid on kriminaaltoimikus lk 83, 82, 81, 87-104.
Prokurör Endla Ülviste määrusest ja kriminaaltoimiku materjalidest selgub, et prokurör jättis kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta asjaolu, et Oliver Rõigasele hakati tema esimese haiglapäeva õhtust 24. sept. 2009 alates iga päev manustama tema teadmata psühhotroopset ainet Zopitin, ja Zopitini manustamist jätkati ravijuhist rikkudes ka siis, kui Oliver Rõigasel tekkis juba järgmisel päeval kõnehäire ja seejärel tekkis ja süvenesid haiglas hingamisraskused.
Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör jättis Oliver Rõigase esimese raviarsti Mihkel Leineri kasuks tähelepanuta asjaolud, et esimene raviarst Mihkel Leiner andis politseile valetunnistuse, kui varjas psühhotroopse aine Zopitin igapäevast manustamist Oliver Rõigasele 12 esimest haiglapäeva ja varjas ka asjaolu, et Oliver Rõigasele manustati alates esimesest haiglapäevast tema teadmata ja nõusolekuta varasemast (0,5 mg) kümneid kordi suuremas koguses (24 mg) deksametasooni, mis võib kõrvaltoimena tekitada mh ajuturset ja millist tegevust tuleb käsitleda tahtevastase ravina.
6. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses lk. 4 arutab prokurör Ülviste endaga, milliseid vererõhku alandavaid kahte vahendit võidi Oliver Rõigasele manustada enne tema kooma langemist ning märgib, et 12. okt. 2009 kell 19 manustati vaid 8 mg deksametasooni.
Sidudes Oliver Rõigase kooma langemise justkui kahe vererõhu oletusliku süstiga, mille kohta polevat asitõendeid võltsis prokurör Ülviste kahtlusaluste meedikute Granovskaja ja Pauluse kasuks asjaolusid ja eiras asitõendeid, mis loetlevad kriminaaltoimikus lk 99 12. okt. 2009 õhtul manustatud ravimeid – erinevate vererõhku ja südametegevust mõjutava, sh südametegevust aeglustavate vahendite (Metroprolol 50 ml, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg) simultaanset manustamist Oksana Granovskaja poolt 12. okt. 2009 kell 17, millele kell 17.30 järgnes katkendliku hingamise teke ja kell 18.45 ülijärsk vererõhu langus.
Prokurör Endla Ülviste poolt kahtlusaluste kasuks tähelepanuta jäetud asitõendid osutavad otsesele seosele Granovskaja manustatud ravimite ja seejärel tekkinud probleemide vahel 12. okt. 2009, mis viisid Oliver Rõigase iseseisva hingamise peatumiseni ja kooma langamiseni.
7. Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör jättis kahtlusaluste, 12. okt. 2009 nn raviarsti kohused võtnud dr. Tiiu Pauluse ja Oksana Granovskaja kasuks tähelepanuta, et mõlemad varjasid politseis tunnistusi andes ka asjaolu, et nad manustasid 12. okt. 2009 pärastlõunal Oliver Rõigasele kaks korda 0.5 mg südametegevust mõjutavat Klofelinit, andes mõlemal korral Oliver Rõigasele tema teadmata antud ravimit mitu korda suuremas doosis, kui on antud ravimi ravijuhise kohaselt lubatud ühekordne doos.
8. Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör võltsis kahtlusaluste kasuks ka penitsilliini ravijuhise rikkumist Oliver Rõigase puhul 12. okt. 2009, kuigi Anneli Rõigas oli ka sellele prokurör Endla Ülviste tähelepanu korduvalt menetluse ajal kirjalikult juhtinud ja osutanud, et penitsilliini ravijuhise kohaselt ei tohi selle ravimi manustamisega jätkata, kui esmamanustamise järel tekivad mistahes probleemid hingamise või südatetegevusega, st võimaliku shoki ja koomalangemise vältimiseks. Kuigi Oliver Rõigasele manustati penitsilliini dr. Tiiu Pauluse korraldusel esmakordselt 12. okt 2009 kell 12 ja uuesti kell 18, kuigi vahepeal tekkisid probleemid nii südame kui ka hingamisega, varjas prokurör Ülviste seda asjaolu kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kahtlusaluste kasuks, mainides määruses ära vaid penitsilliini õhtuse manustamise.
9. Prokurör Endla Ülviste on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses varjanud, et Oliver Rõigase kooma langemise õhtu järgsel hommikul 13. okt. 2009 andis dr. Tiiu Paulus ilma ühegi seadusliku aluseta ebaseadusliku korralduse jätta Oliver Rõigas nälga ja lõpetada kogu ravi, sh kahepoolse kopsupõletiku vastane ravi. Sellise korraldusega Oliver Rõigase tapmise otsuse teinud dr. Paulus tunnistas politseis, et pärast seda otsust tehtud EEG kinnitas, et Oliver Rõigas oli seejuures elus. Kuigi Oliver Rõigase nälga ja täielikult ravita jätmine tema viimasteks elupäevadeks on üheselt leidnud kinnitamist võltsis prokurör Endla Ülviste kahtlusaluste kasuks antud asjaolu, ja valetas määruses lk 4 lõige 1, et patsient oli „ajusurmas“. Prokurör Endla Ülviste valetas antud asjaolu kohta teadlikult, kuna Anneli Rõigas oli korduvalt juhtinud prokuröri tähelepanu ajusurma protokolli puudumisele, ajusurma tuvastamise protseduuri reeglitele, mille kohaselt enne ajusurma protokolli koostamist viiakse protseduur läbi kahes osas mitte vähem kui 12 tunnise vahega neuroloogi ja anestesioloogi poolt.
Prokurör Ülviste oli teadlik sellest, et Oliver Rõigas jäeti Tiiu Pauluse korraldusel nälga ja ravita ilma, et ajusurma protseduuri oleks isegi alustatud, rääkimata selle lõpuleviimisest ning medtoimikus ja kriminaaltoimikus puudub Oliver Rõigase ajusurma tuvastamise protokoll, sest kuigi 13 tundi pärast Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise otsust seda protseduuri 13. okt. 2009 hilisõhtul k 22 Pauluse korraldusel alustati ja 14. okt. 2009 päeval jätkati ei viidud seda protseduuri lõpule ja ajusurma tuvastamine katkestati ning protokolli ei allkirjastatud.
Seega oli Oliver Rõigase nälga ja kogu ravita jätmine täielikult seadusevastane. Prokurör Endla Ülviste oli teadlik, et ajusurma tuvastamise protseduur koosneb kahest osast, mille viivad läbi neuroloog ja anestesioloog, kes kordavad protseduuri mitte enne kui 12 tundi pärast ajusurma tuvastamisega alustamist.
10. Kahtlusaluste kasuks teadlikult kriminaalmenetluse määruses Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise asjaolusid võltsinud prokurör Endla Ülviste jättis kriminaalmenetluse käigus menetlusaluste meedikute kasuks välja selgitamata, kas Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise otsuse tegi dr Tiiu Paulus 13. okt 2009 hommikul üksi või koos mõne teise arstiga, nt 13. okt. 2009 hommikul valvet lõpetanud, Oliver Rõigasele tema teadmata erinevaid aineid, sh psühhotroopseid aineid manustada käskinud ja tahtevastaseid protseduure teostada käskinud dr Aadu Liivatiga, kes oli ekslikult ilma vastavat protseduuri teostamata kirjutanud 12. okt. 2009 õhtul medtoimikusse, et Oliver Rõigas on ajusurnud, kuigi 13. okt. 2009 päeval tehtud EEG seda ei kinnitanud.
11. Prokurör Endla Ülviste jättis kahtlusaluste kasuks küsimata Ravimiameti hinnangu Oliver Rõigasele manustatud ravimite ja nende dooside ning omavahelise toime kohta, kuigi Anneli Rõigas korduvalt prokurörilt sellise hinnangu küsimist Ravimiametilt taotles.
11.1 Prokurör Endla Ülviste sellise tegevuse tagajärjel jäeti täielikult hindamata Oliver Rõigasele tema teadmata dr. Aadu Liivati korralduse manustatud psühhotroopsete ainete (Zopitin, Xanax) näidustuse ja dooside vastavus ravijuhistele;
11.2 Prokuröri määrusest selgub, et ta jättis täielikult tähelepanuta asjaolu, et Oliver Rõigasele manustati kohe pärast ligi kaheks nädalaks ravita jäetud kopsupõletiku selgumist 6. okt. 2009 tema teadmata peamiselt skisofreenikutele mõeldud Haloperidoli mitu korda ja seejärel seitse korda ka Propofolit, milliseid ravimeid ei tohi ravimijuhise kohaselt üldse anda hingamisraskustega inimesele; nende ravimite korralduse üksi või koos dr Aadu Liivatiga andnud dr Ekke Nääbi jättis aga prokurör üldse üle kuulamata;
11.3 Prokurör Endla Ülviste juhitava kriminaalmenetluse käigus jäi Mustamäe haigla ja kahtlusaluste Oksana Granovskaja ja Tiiu Pauluse kasuks täielikult hindamata 12. okt. 2009 manustatud ravimite vastavuse ravijuhistele ja doosidele enne katkendliku hingamise teket ja iseseisva hingamise peatumist;
11.4 Prokurör jättis kahtlusaluste meedikute kasuks tähelepanuta ka asjaolu, et pärast ligi kaheks nädalaks ravita jäetud bakeriaalse kahepoolse kopsupõletiku Streptococcus selgumist 6. okt. 2009 raviarst Mihkel Leineri ootamatu puhkusele jäämise järel uimastati Oliver Rõigas järgmisel päeva 7. okt. 2009 hommikul enne Oliver Rõigase ema Anneli Rõigase saabumist haiglasse narkootilise ainega Fentanüül, misjärjel tühistati pere poolt kokkulepitud haiglavahetus. Fentanüüli ravijuhise kohaselt ei tohi seda rvaimit anta patsiendile, kellele pole enna antud valu vastu teisi nõrgemaid opiaate, mida Oliver Rõigasele ei oldud antud, sest talle ei määratud haiglasse uuringutele minekul üldse mingit valuravi, kuna tal valud puudusid.
12. Kriminaaltoimiku materjalidest lk 233 selgub, et prokurör Endla Ülviste andis menetlusaluse haigla ja menetlusaluste meedikute kasuks EKEIle korralduse koostada antud juhtumis ekspertiisihinnang üksnes Mustamäe haigla menetlusaluste meedikute endi esitatud materjalide põhjal, seega ilma ühtegi sõltumatut uuringut tegema. Prokuröri selline korraldus näitab, et prokuröril polnudki soovi saada juhtunule objektiivne eksperthinnang.
13. Prokuröri soovimatusele viia läbi asjakohane menetlus osutab kriminaaltoimikus ka fakt, et pooleaastase hilinemisega 2010 kevadel alustatud kriminaalasjas ei kuulatud isegi terve 2010 aasta jooksul üle mitte ühtegi Mustamäe haigla meedikut.
14. Prokurör Endla Ülviste on määruse lk 5 lõige 2 eiranud kahtlusaluste kasuks asjaolu, et tavahaiglates puudub meedikutel õigus teostada protseduure patsiendi tahte vastaselt ning seega on ka prokurör Ülviste õigustus Oliver Rõigase kinnisidumise asjus seadusevastane ja põhjendamatu. Dr Aadu Liivati valvevahetusele 3-4 okt. 2009 järgnenud Oliver Rõigase tahtevastase kinnisidumise korraldust mitmeks päevaks ja ööseks saab käsitleda üksnes inimeselt vabaduse võtmisena ja piinamisena nagu ka Oliver Rõigasele teostatud tahtevastast ravi psühhotroopsete ja narkootiliste jm ainetega. /.../
15. Kohtuekspertiisi Instituudi asedirektori Marika Väli vastusest Anneli Rõigase selgitustaotlusele maist 2014, milline koopia on samast ajast olemas ka Kaitsepolitseiametil ilmneb, et antud kriminaalasjas jäeti täielikult hindamata, kas Oliver Rõigasele Mustamäe haiglas manustatud ravimid, nende doosid ja omavaheline koosmõju olid vastavuses ravijuhenditega, seega suleti kriminaalasi ilma olulisi asjaolusid ja asitõendeid üldse hindamata.
16. Kriminaalasja toimikust lk. 233 ilmneb, et prokurör Endla Ülviste andis Kohtuekspertiisi Instituudile ülesandeks hinnata Oliver Rõigasele PERH Mustamäe korpuses osutatud ravi üksnes alates 24. sept. 2009, kuigi Anneli Rõigas oli prokurörile korduvalt osutanud, et Oliver Rõigas pöördus PERH Mustamäe korpuse EMOsse 24. sept. 2009 seetõttu, et 19. sept. 2009 PERH EMO külastuse järel tekkisid tal pöörased tüsistused – juba 20. sept. 2009 läks tal elus esmakordselt silm kõõrdi, tekkis parema nöopoole tuimus, mida kõike kinnitab kriminaaltoimikus ka perarsti sissekanne, lisandus taskaaluhäire jm neuroloogilised kõrvalnähud, mis kõik kattuvad Oliver Rõigasele 19. sept. 2009 PERH EMOs dr Anne Perli ja Eva Vask poolt ekslikult manustatud Cerucal (Metoklopramiid) ravimi kõrvalnähtudega. Anneli Rõigas sai kõnealusest asjaolust teada alles mais 2014, kui luges Prantsuse Ravimiameti nõudel Euroopa Ravimiameti poolt korraldatud uuringu 2011-2013 kokkuvõtet Metoclopramide (Cerucal) ravimi võimalikest üliohtlikest neuroloogilistest kõrvalmõjudest ja sai teada, et ka tema pojal Cerucali eksliku määramise järel tekkinud tasakaaluhäire on selle ravimi üks võimalikke kõrvalmõjusid.
Asjaolu, et Oliver Rõigas sattus viis päeva pärast Cerucali ekslikku määramist samasse haiglasse uuringutele seoses PERH EMO endi meedikute ravivieaga (Cerucali ehk metoklopramiidi ekslik manustamine ja selle kodus edasivõtmise korraldus) oli tõenäoliselt teada ka prokurörile, sest ainult see seletab, miks prokurör Ülviste andis EKEIle korralduse hinnata osutatud ravi üksnes 24. sept. 2009 alates, kuigi Oliver Rõigase Mustamäe haiglasse uuringutele mineku põhjuseks oli talle 19. sept. 2009 ekslikult manustatud ja kodus edasivõtmiseks määratud ravimi tüsistused.
17. Kriminaalmenetlusee lõpetamise määruses lk 3 lõige 6 võltis prokurör Endla Ülviste ka Oliver Rõigasele haiglasse uuringutele mineku teisel päeval tehtud peaaju uuringu tulemust (MRT).
Prokurör Endla Ülviste võltsis määruses MRT uuringu tulemust ja jättis kahtlusaluste kasuks märkimata, et Oliver Rõigasele teisel haiglapäeval 25.sept 2009 tehtud MRT uuringu peaajust teinud radioloog dr. Katrin Bakhoff pidas võimalikuks, et Oliver Rõigasel võib olla ka lihtsalt põletik, nt granulomatoosne.
Sama asjaolu - MRT uuringu tulemust - võltsisid dr Mihkel Leiner ja Tiiu Paulus ka nende endi poolt kirja pandud ja prokuratuuri poolt „tõesena“ käsitletud nn haigusloos ning samas asjaolus andis politseile teadvalt valetunnistuse ka PERHi arst Regina Rooneem, kes ei olnud kunagi Oliver Rõigase raviarst.
Sama asjaolu kohta esitas politseile MRT uuringu tulemusest teadvalt valetunnistuse mh ka Oliver Rõigase esimene raviarst Mihkel Leiner ja Tiiu Paulus, kes esitasid MRT uuringu tulemust võltsitud kujul ka nende poolt kirja pandud haigusloos.
18. Ulatuslikult kahtlusaluste kasuks asjaolusid võltsinud prokurör Endla Ülviste määrusest selgub (lk 3 esimene lõige), et prokurör on pidanud ekslikuks menetlusaluste meedikute ülekuulamist tunnistajatena, leides, et kõnealused isikud oleks tulnud kuulata üle kahtlusalustena, millest nähtub, et prokurör osutab selgelt, et teadvalt politseile valetunnistusi andnud meedikute tunnistuste andmisel tuleb arvestada asjaoluga, et tegelikult oli tegu kahtlusalustega, kellel oligi õigus politseile valetada. See, et tegu oli sisuliselt kahtlusalustega ei takistanud aga prokuröri tsiteerimast kriminaalmenetluse lõpetamise määruses läbivalt antud meedikute valeütlusi politseis ja nende endi kirja pandud haigusloo väljavõtteid „faktidena“.
/.../
2. Kriminaalasja 10230104785 lõpetamise määruses 25. 10. 2012 lk 3 võltsis menetlust juhtinud prokurör Endla Ülviste kahtlusaluste Oksana Granovskaja ja Tiiu Pauluse kasuks Oliver Rõigasele enne temal katkendliku hingamise teket ja järgnenud kooma langemist 12. okt. 2009 manustatud ravimite loetelu. Prokurör Endla Ülviste valetas määruses kahtlualuse Oksana Granovskaja kasuks, et „O. Granovskaja ütlused langevad kokku O.Rõigase haigusloos olevate andmetega“.
Oliver Rõigasele meditsiinitoimiku kohaselt 12. okt. 2009 manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. lisa, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) manustas Oksana Granovskaja 12. okt. 2009 kell 17 Oliver Rõigasele simultaanselt erinevaid südametegevust mõjutavaid, sh südametegevust aeglustavaid vahendeid (Metoprolol 50 ml, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg), milledest tunnistuste andmisel politseis 2011 mainis Granovskaja üksnes Trandatet, seega andis Oksana Granovskaja teadlikult politseile valetunnistuse.
Kuigi Granovskaja varjas, et manustas koos 10 mg Trandatega ka Metoprololit 50 ml, Nifedipinet 10 mg ja Amlodipinet 10 mg kirjutab prokurör Ülviste määruses: „O. Granovskaja ütlused langevad kokku O.Rõigase haigusloos olevate andmetega“.
Seega võltsis prokurör Endla Ülviste teadlikult Oliver Rõigasele enne temal katkendliku hingamise teket ja iseseisva hingamise peatumist manustatud ravimite loetelu, ja esitas politseile valetunnistuse andnud Granovskaja ütlusi kriminaalmenetluse lõpetamise määruses eksitavalt kui tõepäraseid, kuigi Granovskaja valetamine ja manustatud ravimite loetelu on selgelt tõendatav toimikus olevate asitõenditega lk 99 ning Granovskaja ja dr Tiiu Pauluse poolt politseis varjatud ainete manustamist kinnitas ka Kohtuekspertiisi Instituut.
3. Kuigi meditsiinitoimiku sissekannete leht 12. okt. 2009 Oliver Rõigasele manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. Lisa 1, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) tõestab, et Oliver Rõigasel tekkis Granovskaja poolt kell 17 simultaanselt manustatud erinevate vererõhku ja südametegevust mõjutavate ravimite manustamise järel katkendlik hingamine k. 17.30 võltsis prokurör Ülviste kriminaalasja lõpetamise määruses katkendliku hingamise tekke kellaaega, väites ekslikult, et see tekkis k. 17.
4. Kuigi meditsiinitoimiku sissekannete leht 12. okt. 2009 Oliver Rõigasele manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. Lisa 1, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) tõendab, et lisaks katkendliku hingamise tekkele pool tundi pärast Granovskaja manustatud erinevaid vererõhku ja südametegevus mõjutavaid aineid kukkus ülijärsult k. 18.45 Oliver Rõigase vererõhk, on prokurör Ülviste jätnud ka selle asjaolu kahtlusaluste kasuks tähelepanuta ja Oksana Granovskaja kasuks eksitavalt väitnud, justkui tekkisid probleemid hiljem (kooma langemine k. 19.30).
5. Lisaks Granovskaja poolt politseile antud valeütluste esitamisele tõepärastena selgub prokurör Endla Ülviste määrusest, et prokurör jättis kahtlualuste Aadu Liivati, Oksana Granovskaja, Tiiu Pauluse ja Mihkel Leineri kasuks täielikult tähelepanuta asjaolu, et kõik politsei poolt ülekuulatud Mustamäe haigla meedikud andsid politseile valetunnistusi, varjates mitmeid Oliver Rõigasele tema teadmata ja nõusolekuta manustatud, sh psühhotroopseid ravimeid, kuigi prokuröril oli võimalus ravimite loetelu üle kontrollida, kuna vastavad asitõendid on kriminaaltoimikus lk 83, 82, 81, 87-104.
Prokurör Endla Ülviste määrusest ja kriminaaltoimiku materjalidest selgub, et prokurör jättis kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta asjaolu, et Oliver Rõigasele hakati tema esimese haiglapäeva õhtust 24. sept. 2009 alates iga päev manustama tema teadmata psühhotroopset ainet Zopitin, ja Zopitini manustamist jätkati ravijuhist rikkudes ka siis, kui Oliver Rõigasel tekkis juba järgmisel päeval kõnehäire ja seejärel tekkis ja süvenesid haiglas hingamisraskused.
Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör jättis Oliver Rõigase esimese raviarsti Mihkel Leineri kasuks tähelepanuta asjaolud, et esimene raviarst Mihkel Leiner andis politseile valetunnistuse, kui varjas psühhotroopse aine Zopitin igapäevast manustamist Oliver Rõigasele 12 esimest haiglapäeva ja varjas ka asjaolu, et Oliver Rõigasele manustati alates esimesest haiglapäevast tema teadmata ja nõusolekuta varasemast (0,5 mg) kümneid kordi suuremas koguses (24 mg) deksametasooni, mis võib kõrvaltoimena tekitada mh ajuturset ja millist tegevust tuleb käsitleda tahtevastase ravina.
6. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses lk. 4 arutab prokurör Ülviste endaga, milliseid vererõhku alandavaid kahte vahendit võidi Oliver Rõigasele manustada enne tema kooma langemist ning märgib, et 12. okt. 2009 kell 19 manustati vaid 8 mg deksametasooni.
Sidudes Oliver Rõigase kooma langemise justkui kahe vererõhu oletusliku süstiga, mille kohta polevat asitõendeid võltsis prokurör Ülviste kahtlusaluste meedikute Granovskaja ja Pauluse kasuks asjaolusid ja eiras asitõendeid, mis loetlevad kriminaaltoimikus lk 99 12. okt. 2009 õhtul manustatud ravimeid – erinevate vererõhku ja südametegevust mõjutava, sh südametegevust aeglustavate vahendite (Metroprolol 50 ml, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg) simultaanset manustamist Oksana Granovskaja poolt 12. okt. 2009 kell 17, millele kell 17.30 järgnes katkendliku hingamise teke ja kell 18.45 ülijärsk vererõhu langus.
Prokurör Endla Ülviste poolt kahtlusaluste kasuks tähelepanuta jäetud asitõendid osutavad otsesele seosele Granovskaja manustatud ravimite ja seejärel tekkinud probleemide vahel 12. okt. 2009, mis viisid Oliver Rõigase iseseisva hingamise peatumiseni ja kooma langamiseni.
7. Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör jättis kahtlusaluste, 12. okt. 2009 nn raviarsti kohused võtnud dr. Tiiu Pauluse ja Oksana Granovskaja kasuks tähelepanuta, et mõlemad varjasid politseis tunnistusi andes ka asjaolu, et nad manustasid 12. okt. 2009 pärastlõunal Oliver Rõigasele kaks korda 0.5 mg südametegevust mõjutavat Klofelinit, andes mõlemal korral Oliver Rõigasele tema teadmata antud ravimit mitu korda suuremas doosis, kui on antud ravimi ravijuhise kohaselt lubatud ühekordne doos.
8. Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör võltsis kahtlusaluste kasuks ka penitsilliini ravijuhise rikkumist Oliver Rõigase puhul 12. okt. 2009, kuigi Anneli Rõigas oli ka sellele prokurör Endla Ülviste tähelepanu korduvalt menetluse ajal kirjalikult juhtinud ja osutanud, et penitsilliini ravijuhise kohaselt ei tohi selle ravimi manustamisega jätkata, kui esmamanustamise järel tekivad mistahes probleemid hingamise või südatetegevusega, st võimaliku shoki ja koomalangemise vältimiseks. Kuigi Oliver Rõigasele manustati penitsilliini dr. Tiiu Pauluse korraldusel esmakordselt 12. okt 2009 kell 12 ja uuesti kell 18, kuigi vahepeal tekkisid probleemid nii südame kui ka hingamisega, varjas prokurör Ülviste seda asjaolu kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kahtlusaluste kasuks, mainides määruses ära vaid penitsilliini õhtuse manustamise.
9. Prokurör Endla Ülviste on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses varjanud, et Oliver Rõigase kooma langemise õhtu järgsel hommikul 13. okt. 2009 andis dr. Tiiu Paulus ilma ühegi seadusliku aluseta ebaseadusliku korralduse jätta Oliver Rõigas nälga ja lõpetada kogu ravi, sh kahepoolse kopsupõletiku vastane ravi. Sellise korraldusega Oliver Rõigase tapmise otsuse teinud dr. Paulus tunnistas politseis, et pärast seda otsust tehtud EEG kinnitas, et Oliver Rõigas oli seejuures elus. Kuigi Oliver Rõigase nälga ja täielikult ravita jätmine tema viimasteks elupäevadeks on üheselt leidnud kinnitamist võltsis prokurör Endla Ülviste kahtlusaluste kasuks antud asjaolu, ja valetas määruses lk 4 lõige 1, et patsient oli „ajusurmas“. Prokurör Endla Ülviste valetas antud asjaolu kohta teadlikult, kuna Anneli Rõigas oli korduvalt juhtinud prokuröri tähelepanu ajusurma protokolli puudumisele, ajusurma tuvastamise protseduuri reeglitele, mille kohaselt enne ajusurma protokolli koostamist viiakse protseduur läbi kahes osas mitte vähem kui 12 tunnise vahega neuroloogi ja anestesioloogi poolt.
Prokurör Ülviste oli teadlik sellest, et Oliver Rõigas jäeti Tiiu Pauluse korraldusel nälga ja ravita ilma, et ajusurma protseduuri oleks isegi alustatud, rääkimata selle lõpuleviimisest ning medtoimikus ja kriminaaltoimikus puudub Oliver Rõigase ajusurma tuvastamise protokoll, sest kuigi 13 tundi pärast Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise otsust seda protseduuri 13. okt. 2009 hilisõhtul k 22 Pauluse korraldusel alustati ja 14. okt. 2009 päeval jätkati ei viidud seda protseduuri lõpule ja ajusurma tuvastamine katkestati ning protokolli ei allkirjastatud.
Seega oli Oliver Rõigase nälga ja kogu ravita jätmine täielikult seadusevastane. Prokurör Endla Ülviste oli teadlik, et ajusurma tuvastamise protseduur koosneb kahest osast, mille viivad läbi neuroloog ja anestesioloog, kes kordavad protseduuri mitte enne kui 12 tundi pärast ajusurma tuvastamisega alustamist.
10. Kahtlusaluste kasuks teadlikult kriminaalmenetluse määruses Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise asjaolusid võltsinud prokurör Endla Ülviste jättis kriminaalmenetluse käigus menetlusaluste meedikute kasuks välja selgitamata, kas Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise otsuse tegi dr Tiiu Paulus 13. okt 2009 hommikul üksi või koos mõne teise arstiga, nt 13. okt. 2009 hommikul valvet lõpetanud, Oliver Rõigasele tema teadmata erinevaid aineid, sh psühhotroopseid aineid manustada käskinud ja tahtevastaseid protseduure teostada käskinud dr Aadu Liivatiga, kes oli ekslikult ilma vastavat protseduuri teostamata kirjutanud 12. okt. 2009 õhtul medtoimikusse, et Oliver Rõigas on ajusurnud, kuigi 13. okt. 2009 päeval tehtud EEG seda ei kinnitanud.
11. Prokurör Endla Ülviste jättis kahtlusaluste kasuks küsimata Ravimiameti hinnangu Oliver Rõigasele manustatud ravimite ja nende dooside ning omavahelise toime kohta, kuigi Anneli Rõigas korduvalt prokurörilt sellise hinnangu küsimist Ravimiametilt taotles.
11.1 Prokurör Endla Ülviste sellise tegevuse tagajärjel jäeti täielikult hindamata Oliver Rõigasele tema teadmata dr. Aadu Liivati korralduse manustatud psühhotroopsete ainete (Zopitin, Xanax) näidustuse ja dooside vastavus ravijuhistele;
11.2 Prokuröri määrusest selgub, et ta jättis täielikult tähelepanuta asjaolu, et Oliver Rõigasele manustati kohe pärast ligi kaheks nädalaks ravita jäetud kopsupõletiku selgumist 6. okt. 2009 tema teadmata peamiselt skisofreenikutele mõeldud Haloperidoli mitu korda ja seejärel seitse korda ka Propofolit, milliseid ravimeid ei tohi ravimijuhise kohaselt üldse anda hingamisraskustega inimesele; nende ravimite korralduse üksi või koos dr Aadu Liivatiga andnud dr Ekke Nääbi jättis aga prokurör üldse üle kuulamata;
11.3 Prokurör Endla Ülviste juhitava kriminaalmenetluse käigus jäi Mustamäe haigla ja kahtlusaluste Oksana Granovskaja ja Tiiu Pauluse kasuks täielikult hindamata 12. okt. 2009 manustatud ravimite vastavuse ravijuhistele ja doosidele enne katkendliku hingamise teket ja iseseisva hingamise peatumist;
11.4 Prokurör jättis kahtlusaluste meedikute kasuks tähelepanuta ka asjaolu, et pärast ligi kaheks nädalaks ravita jäetud bakeriaalse kahepoolse kopsupõletiku Streptococcus selgumist 6. okt. 2009 raviarst Mihkel Leineri ootamatu puhkusele jäämise järel uimastati Oliver Rõigas järgmisel päeva 7. okt. 2009 hommikul enne Oliver Rõigase ema Anneli Rõigase saabumist haiglasse narkootilise ainega Fentanüül, misjärjel tühistati pere poolt kokkulepitud haiglavahetus. Fentanüüli ravijuhise kohaselt ei tohi seda rvaimit anta patsiendile, kellele pole enna antud valu vastu teisi nõrgemaid opiaate, mida Oliver Rõigasele ei oldud antud, sest talle ei määratud haiglasse uuringutele minekul üldse mingit valuravi, kuna tal valud puudusid.
12. Kriminaaltoimiku materjalidest lk 233 selgub, et prokurör Endla Ülviste andis menetlusaluse haigla ja menetlusaluste meedikute kasuks EKEIle korralduse koostada antud juhtumis ekspertiisihinnang üksnes Mustamäe haigla menetlusaluste meedikute endi esitatud materjalide põhjal, seega ilma ühtegi sõltumatut uuringut tegema. Prokuröri selline korraldus näitab, et prokuröril polnudki soovi saada juhtunule objektiivne eksperthinnang.
13. Prokuröri soovimatusele viia läbi asjakohane menetlus osutab kriminaaltoimikus ka fakt, et pooleaastase hilinemisega 2010 kevadel alustatud kriminaalasjas ei kuulatud isegi terve 2010 aasta jooksul üle mitte ühtegi Mustamäe haigla meedikut.
14. Prokurör Endla Ülviste on määruse lk 5 lõige 2 eiranud kahtlusaluste kasuks asjaolu, et tavahaiglates puudub meedikutel õigus teostada protseduure patsiendi tahte vastaselt ning seega on ka prokurör Ülviste õigustus Oliver Rõigase kinnisidumise asjus seadusevastane ja põhjendamatu. Dr Aadu Liivati valvevahetusele 3-4 okt. 2009 järgnenud Oliver Rõigase tahtevastase kinnisidumise korraldust mitmeks päevaks ja ööseks saab käsitleda üksnes inimeselt vabaduse võtmisena ja piinamisena nagu ka Oliver Rõigasele teostatud tahtevastast ravi psühhotroopsete ja narkootiliste jm ainetega. /.../
15. Kohtuekspertiisi Instituudi asedirektori Marika Väli vastusest Anneli Rõigase selgitustaotlusele maist 2014, milline koopia on samast ajast olemas ka Kaitsepolitseiametil ilmneb, et antud kriminaalasjas jäeti täielikult hindamata, kas Oliver Rõigasele Mustamäe haiglas manustatud ravimid, nende doosid ja omavaheline koosmõju olid vastavuses ravijuhenditega, seega suleti kriminaalasi ilma olulisi asjaolusid ja asitõendeid üldse hindamata.
16. Kriminaalasja toimikust lk. 233 ilmneb, et prokurör Endla Ülviste andis Kohtuekspertiisi Instituudile ülesandeks hinnata Oliver Rõigasele PERH Mustamäe korpuses osutatud ravi üksnes alates 24. sept. 2009, kuigi Anneli Rõigas oli prokurörile korduvalt osutanud, et Oliver Rõigas pöördus PERH Mustamäe korpuse EMOsse 24. sept. 2009 seetõttu, et 19. sept. 2009 PERH EMO külastuse järel tekkisid tal pöörased tüsistused – juba 20. sept. 2009 läks tal elus esmakordselt silm kõõrdi, tekkis parema nöopoole tuimus, mida kõike kinnitab kriminaaltoimikus ka perarsti sissekanne, lisandus taskaaluhäire jm neuroloogilised kõrvalnähud, mis kõik kattuvad Oliver Rõigasele 19. sept. 2009 PERH EMOs dr Anne Perli ja Eva Vask poolt ekslikult manustatud Cerucal (Metoklopramiid) ravimi kõrvalnähtudega. Anneli Rõigas sai kõnealusest asjaolust teada alles mais 2014, kui luges Prantsuse Ravimiameti nõudel Euroopa Ravimiameti poolt korraldatud uuringu 2011-2013 kokkuvõtet Metoclopramide (Cerucal) ravimi võimalikest üliohtlikest neuroloogilistest kõrvalmõjudest ja sai teada, et ka tema pojal Cerucali eksliku määramise järel tekkinud tasakaaluhäire on selle ravimi üks võimalikke kõrvalmõjusid.
Asjaolu, et Oliver Rõigas sattus viis päeva pärast Cerucali ekslikku määramist samasse haiglasse uuringutele seoses PERH EMO endi meedikute ravivieaga (Cerucali ehk metoklopramiidi ekslik manustamine ja selle kodus edasivõtmise korraldus) oli tõenäoliselt teada ka prokurörile, sest ainult see seletab, miks prokurör Ülviste andis EKEIle korralduse hinnata osutatud ravi üksnes 24. sept. 2009 alates, kuigi Oliver Rõigase Mustamäe haiglasse uuringutele mineku põhjuseks oli talle 19. sept. 2009 ekslikult manustatud ja kodus edasivõtmiseks määratud ravimi tüsistused.
17. Kriminaalmenetlusee lõpetamise määruses lk 3 lõige 6 võltis prokurör Endla Ülviste ka Oliver Rõigasele haiglasse uuringutele mineku teisel päeval tehtud peaaju uuringu tulemust (MRT).
Prokurör Endla Ülviste võltsis määruses MRT uuringu tulemust ja jättis kahtlusaluste kasuks märkimata, et Oliver Rõigasele teisel haiglapäeval 25.sept 2009 tehtud MRT uuringu peaajust teinud radioloog dr. Katrin Bakhoff pidas võimalikuks, et Oliver Rõigasel võib olla ka lihtsalt põletik, nt granulomatoosne.
Sama asjaolu - MRT uuringu tulemust - võltsisid dr Mihkel Leiner ja Tiiu Paulus ka nende endi poolt kirja pandud ja prokuratuuri poolt „tõesena“ käsitletud nn haigusloos ning samas asjaolus andis politseile teadvalt valetunnistuse ka PERHi arst Regina Rooneem, kes ei olnud kunagi Oliver Rõigase raviarst.
Sama asjaolu kohta esitas politseile MRT uuringu tulemusest teadvalt valetunnistuse mh ka Oliver Rõigase esimene raviarst Mihkel Leiner ja Tiiu Paulus, kes esitasid MRT uuringu tulemust võltsitud kujul ka nende poolt kirja pandud haigusloos.
18. Ulatuslikult kahtlusaluste kasuks asjaolusid võltsinud prokurör Endla Ülviste määrusest selgub (lk 3 esimene lõige), et prokurör on pidanud ekslikuks menetlusaluste meedikute ülekuulamist tunnistajatena, leides, et kõnealused isikud oleks tulnud kuulata üle kahtlusalustena, millest nähtub, et prokurör osutab selgelt, et teadvalt politseile valetunnistusi andnud meedikute tunnistuste andmisel tuleb arvestada asjaoluga, et tegelikult oli tegu kahtlusalustega, kellel oligi õigus politseile valetada. See, et tegu oli sisuliselt kahtlusalustega ei takistanud aga prokuröri tsiteerimast kriminaalmenetluse lõpetamise määruses läbivalt antud meedikute valeütlusi politseis ja nende endi kirja pandud haigusloo väljavõtteid „faktidena“.
/.../
III ÜLEVAADE KOHTUNIK IVI KESKÜLA VALEDEST JA ASJAOLUDE VÕLTSINGUTEST KRIMINAALASJA 10230104785 ENNISTAMISEKS LUBA MITTE ANDNUD MÄÄRUSES 28. JAAN 2013
20. 10.01.2013 esitas Anneli Rõigas advokaadibüroo vahendusel, kui asjaolud ja asitõendid olid advokaadi poolt üle kontrollitud kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, asudes seisukohale, et kriminaalmenetluse ennistamise totlusest keeldumine riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaare poolt ei olnud põhjendatud.
Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Keskküla jättis oma 28.01. 2013 määruses kohtule esitatud 10.01.2013 kaebuses väljatoodud puudused ja asitõenditega vastuolus olevad asjaolud ning menetlusaluste meedikute poolt politseile teadvalt antud valetunnistused Mustamäe haigla ja kahtlusaluste kasuks üle kontrollimata, esitas asitõenditega vastuolus olevaid asjaolusid Tallinna Ringkonnakohtu nimel oma määruses tõetruude faktidena ja tegi menetlusaluste kasuks teadvalt vale otsuse, et ei pea kriminaalmenetluse ennistamist vajalikuks.
21. Teadvalt vale otsuse kriminaalasja ennistamisest keelduda teinud Tallinna Ringkonnakohtunik Ivi Keskküla jättis tähelepanuta sisuliselt kõik advokaadibüroo poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud avalduses väljatoodud asjaolud prokurör Endla Ülviste võltsingutest kahtlusaluste kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Kohtunik Ivi Keskküla kopeeris mitmed prokuratuuri võltsingud oma määrusesse ja kordas ka ise oma määruses tõele mitte vastavaid väiteid menetusaluste kasuks.
22. Kohtunik Ivi Keskküla on oma määruses lk 9 punkt 7.2 valetanud menetlusaluste kasuks, et „ei saa nõustuda, et O. Rõigase suhtes igasugune ravi 13.09.2010.a lõppes – sümptomaatilist ravi intravenoosselt jätkati kuni O. Rõigase surmani“, mis on kohtunik Ivi Keskküla poolt teadlik võltsing kahtlusaluste kasuks.
Sümptomaatilise ravi jätkamine tähendanuks seda, et Oliver Rõigasele oleks jätkatud kospsupõletiku raviks vajalike antibiootikumide manustamist, kuid asitõendid kinnitavad üheselt, et 13. okt 2009 hommikust alates lõpetati Tiiu Pauluse korraldusel täielikult antiobiootikumide manustamine Oliver Rõigasele, ja kopsupõletiku vastast ravi ei jätkatud vaatamata ka asjaolule, et ravi eemaldamise järel tehtud EEG kinnitas, et Oliver Rõigas oli elus.
Kohtunik Ivi Keskküla võltsis seega üliolulist asja teadlikult, kuna talle oli osutatud kannatanu ja avdokaadi ühisavalduses, et mingit sümptomaatilist ravi ei jtkatud, otsus tehti ilma ühegi seadusliku aluseta.
Vahemikus 13. okt. 2009 hommik kuni surmani 15. okt. 2009 manustati Oliver Rõigasele ainult teadmata keemilist ühendit korduvalt silmadesse medõde Oksana Granovskaja poolt, millist tegevust ei saa kuidagi nimetada „sümptomaatiliseks raviks“.
23. Kohtunik Ivi Keskküla eiras kahtlusaluste kasuks teadlikult ka talle esitatud avalduses viidatud asjaolu, et lisaks kopsupõletiku ravile andis Tiiu Paulus 13. okt. 2009 hommikul korralduse eemaldada Oliver Rõigaselt järsult ka kogu deksametasoon, kuigi selle ravimi ravijuhise kohaselt võib selle ravimi järsk eemaldamine kaasa tuua surma ega ole seetõttu lubatud.
24. Lisaks on kohtunik Ivi Keskküla oma määruses punktis 7.2 kahtlusaluste kasuks valetanud, et Oliver Rõigas oli 13. okt. 2009 „kliiniliselt ajusurma seisundis“, mis tähendab, et kohtunik eiras teadlikult asjaolu, et Oliver Rõigas jäeti nälga ja ravita 13 tundi enne, kui ajusurma tuvastamise kaheosalist protsessi oleks isegi alustatud, rääkimata selle lõpuleviimisest ja nälga ja ravimite eemaldamist eeldanud ajusurma protokolli allkirjastamisest (mida pole). Antud asjaolu näitab, et kohtunik Ivi Keskküla võltsis antud asjaolu kahtlusaluste kasuks teadlikult.
25. Punktis 7.1 viitab kohtunik Ivi Keskküla EKEI ekspertiisile kui ammendavale, jättes kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta kõik kohtunikule saadetud avalduses osutatud valed EKEI ekspertiisiaktis ja asjaolu, et manustatud ravimite otstarbekkust, nende doose ja omavahelist mõju EKEI eksperdid üldse ei hinnanudki. Viimast asjaolu kinnitab ka EKEI asedirektori Marika Väli vastus Anneli Rõigase selgitustaotlusele mais 2014, kuid juhtumi menetlus ei oleks jaanuarist 2013 veninud, kui kohtunik Ivi Keskküla ei oleks eiranud menetlusaluste kasuks talle advokaadi poolt saadetud avalduses väljatoodud vastuolusid EKEI akti ja asitõendite vahel.
26. Kohtunik Ivi Keskküla märkus määruses punkt 7.1 , et on „oletuslik arvata, et iseseisva hingamise lakkamise põhjuseks oli penitsillishokk“ 12. okt. 2009 õhtul näitab, et kohtunik jättis kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta, et enne penitsilliini teistkordselt annust k 18 manustas Oksana Granovskaja Oliver Rõigasele kell 17 Oliver Rõigase teadmata ja nõusolekuta simultaanselt erinevaid vererõhku alandavaid ja südametegevust mõjutavaid, sh südametegevust aeglustavaid medikamente (Metoprolol 50 mg, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg) ja pool tundi pärast sellist rünnakut k 17. 30 tekkis Oliver Rõigasel katkendlik hingamine, ja kell 18.45 kukkus ülijärsult vererõhk, misjärel katkes Oliver Rõigase iseseisev hingamine ja ta vajus kooma.
27. Kohtunik Ivi Keskküla jättis menetlusaluste meedikute kasuks tähelepanuta, et nad olid andnud politseile valetunnistusi ja varjanud mitmeid manustatud ravimeid.
28. Punktis 7.3 on kohtunik Ivi Keskküla menetlusaluste kasuks kirjutanud, et Oliver Rõigase käte kinnisidumine – mitmeks päevaks nii öösel kui päeval ei põhjustanud põhjendamatuid kannatusi, millist järeldust kohtunik Keskküla poolt saab hinnata täiesti meelevaldseks, kuna ei Ivi Keskküla ega EKEI eksperdid ei saa võtta sõna enda kinnisidumist täielikult vastustanud Oliver Rõigase nimel.
29. Kohtunik Ivi Keskküla määrusest jääb tunne, et nõukogude ajal justiitssüsteemi tööle läinud kohtunik Ivi Keskküla ei ole veel saanud teadlikuks sellest, et Euroopa Liidus ja tänases Eesti Vabariigis ei ole meedikutel õigust teostada tavahaiglas tahtevastaseid protseduure. Väidetavat „häiritud teadvusseisundit“ kinnisidumise õigustusena mainides on kohtunik Ivi Keskküla jätnud kahtlusaluste kasuks tähelepanuta, et Oliver Rõigasele manustati tema teadmata ja tema loata haiglas psühhotroopseid ja ka narkootilisi aineid, rikuti ravijuhiseid nii näidustuste kui ka dooside puhul, mis kõik oli Oliver Rõigase põhiõiguste ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni raske rikkumine.
Kohtunik Ivi Keskküla määrusest johtub, et tema tegevus menetlusaluste kasuks nende seadusterikkumiste õigustamisel ja asitõendite eiramisel oli tahtlik ja kohtunik tegi teadvalt vale otsuse, kui jättis talle saadetud avalduses osutatud asjaolud ja asitõendid menetlusaluste kasuks tähelepanuta ja andis korralduse mitte lubada kriminaalmenetluse ennistamist.
/.../
Lisan ka, et nõukogude justiitssüsteemis 80ndatel oma karjääri alustanud Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Kesküla, kes 2013 veebruaris prokurör Ülviste valed ja asjaolude võltsimised tähelepanuta jättis ja ka ise oma kohtu määruses teadlikult valetas, asitõendeid eirates ja otsustades ainuisikuliselt, et Mustamäe haigla kriminaalmenetlust ei ennistata on sama kohtunik, kelle eesistumisel algas 90ndate keskel paljudele korrumpeerunud Eesti ametnikele ja poliitikutele vastumeelseks muutunud Aleksander Einseln i, toonase kaitseväe ülemjuhataja kohtusaaga, mis lõppes 7 aastat hiljem Einselni õigeksmõistmisega, kuid mille raames Einselni aastaid ruineeriti ja tema mainet hävitada püüti.
Korrumpeerunud poliitikutele ja ametnikele ebamugavaks osutunud inimeste maine hävitamise katsed on muidugi teise kaaluga, kui ühe noore inimese mõrvaga Mustamäe haiglas lõppenud surmajuhtumi kinnimätsimine, kuid mingi ühine joon on kõigis sellistes pettustes ja selles osalenutel. Raske isikuvastase kuriteo kinnimätsimises kaasa löönud justkui ei adu, et Mustamäe haiglas 2009 sügisel toimunu ei pruugi olla sugugi üksikjuhtum, ja et küllap samamoodi on ravivigade ohvrks langenuna hukkunud teadmata hulk Eesti inimesi, kellega toimunust aga keegi kunagi midagi teada ei saa.
Riigihaiglas tapmisega lõppenud
surma asjaolude juhtumis kahtlusaluste kasuks teadlikult asjaolusd
võltsinud prokuröride ja kohtunik Ivi Keskküla tegevus on andnud vale
signaali menetlusalusele Mustamäe haiglale ja meedikutele, sest jätab
mulje, et justkui olekski Eesti Vabariigis haiglates õigus manustada
inimestele nende teadmata psühhotroopseid ja narkootootilisi jm aineid,
rikkuda ravimijuhistes ettenähtud koguseid, sh ka ülitõsiste
kõrvalnähtudega ravimite manustamisel, anda mitmekordseid üledoose,
teostada tavahaiglas protseduure inimese tahte vastaselt, manustada
inimestele nende teadmata simultaanselt erinevaid südametegevust
mõjutavaid aineid ja inimese kooma langemisel sellise tegevuse järel
jätta inimesed omal äranägemisel seadusliku aluseta nälga ja kogu ravita
ja anda politseis valetunnistusi ja jääda sellise tegevuse eest
karistamata.
14. september 2014
Kontakt: 55-11910 m.
---------
1. Metoclopramide (Cerucal) neuroloogilised kõrvalnähud
2. Euroopa Ravimiameti (European Medicines Agency) poolt Prantsusmaa nõudel 2011-2013 läbiviidud uuringu taaskinnitus Metoclopramide (Cerucal) üliohtlikest neuroloogilistest kõrvaltoimetest.
-----------
-----------TAPMISEGA MUSTAMÄE HAIGLAS 2009 LÕPPENUD TRAGÖÖDIA PIKEM KIRJELDUS:
24. sept. 2009 Mustamäe haiglasse uuringutele läinud Oliverile hakati manustama tema ja minu teadmata medtoimiku kohaselt varasema 0,5 mg asemel üle 40 korra suuremat kogust - 24 mg - deksametasooni iga päev, mida hiljem õigustati kui raviga oletusliku ajuturse vastu, kuigi deksametasooni ravijuhendis on kirjas, et ajuturse võib olla hoopis selle ravimi tarvitamise võimalik kõrvalmõju, nagu ka nägemise hägustumine, hingamisraskused, kõrge vererõhk jm. Lisaks hakati Oliveri tema teadmata kohe esimest haiglapäevast alates medtoimiku kohaselt igal õhtul uimastama psühhotroopse ainega Zopitin 7,5 mg, mille esimese annuse andis medõde Oksana Granovskaja ja mille manustamise korralduse andis õdede poolt psühhopaadiks nimetatud dr Aadu Liivat, kes polnud isegi raviarst. Kuigi juba järgmisel päeval tekkis raske tüsistus - raskus kõnelemisega ja seejärel ka hingamisraskused- jätkati sama "raviga". Dr. Liivat andis hiljem korralduse manustada Oliverile lisaks ka mitu korda psühhotroopset ainet Xanaxit.
Pärast haiglavahetuse kokkuleppimist minu poolt esimese nädala järel kadus raviarst Mihkel Leiner ootamatult puhkusele ja patsient aheldati voodi külge. Seejärel - 12ndal haiglapäeva järel 6. okt. 2009 selgus, et Mustamäe haigla on "ravinud" üliraskeks areneda lastud kahepoolset bakteriaalset kopsupõletikku Streptococcus antibiootikumide asemel oletusliku ajuturse vahendi ja psühhotroopsete ainetega. Selle raviviea selgumise järel anti koos esimese antibiootikumidoosiga Oliverile tema teadmata neli korda kahe tunni jooksul mh skisofreenikutele ja vaimselt alaarenenud inimestele mõeldud HALOPERIDOLi suurtes doosides (4x 5 mg), kas dr Liivati või kopsupõletiku diagnoosinud Ekke Nääbi või mõlema korraldusel. (Haloperidoli võimalikud kõrvaltoimed ravimiinfo kohaselt: tõmblemine, lihasjäikus, keele, näo, suu, lõualuude või kurgu tõmblused või silmade pööritamine; segasustunne, krambid, peavalu jne).
Lisaks Haloperidolile manustati raske ravivea, ravita jäetud kopsupõletiku selgumise järel korduvalt Propofolit, mida ei tohi anda ravijuhise kohaselt hingamisraskustega patsiendile.
Päev pärast ravita jäetud kopsupõletiku diagnoosimist tühistas Mustamäe haigla 7. okt. 2009 meie haiglavahetuse, olles eelnevalt Oliveri tema teadmata enne minu saabumist haigasse öösel uimastanud kangeima võimaliku narkootikumiga FENTANÜÜL. 8. okt. 2009 keeldus valves olnud õde Nonna Krasnova Oliveri uimastamast ja Oliver suhtles aktiivselt minuga märkmiku vahendusel, mis meedikuid väga ärritas. Dr. Nääb keeldus minu palvest vormistada dokumendid kojuviimiseks ja ütles, et see jääb uue arsti, 12. okt 2009 tööle tuleva Tiiu Pauluse teha. 9. okt 2009 hommikul oli Oliveri seisukord halvenenud ja medtoimikust selgub, et ta oli öösel taas uimastatud fentanüüliga. Dr Nääb keeldus aga endiselt kojuviimist vormistamast, põhjendades seda ajapuudusega.
Esmaspäeval 12. okt. 2009 tööle tulnud dr. Paulus ütles, et Oliver on nüüd koomas, koguni lõpilikus ja mingit kojuviimist ei toimu. Tegelikult näitab medtoimik, et Oliver oli taas hommikul fentanüüliga uimastatud. Kuna ma haiglast lahkuma keeldusin ärkas Oliver minu käte vahel kaks tundi hiljem üles. Mõni tund hiljem, kella 14 järel anti meditsiinitoimiku kohaselt seejärel kaks korda kahe tunni jooksul uimastavat ja südame löögisagedust aeglustavat Klofeliinit, seejuures 2 x 0,5 mg, st mitu korda üle sele ravimi lubatud ühekordse annuse. Ka klofeliini manustamine toimus Oliveri ja minu teadmata ja politseis 2011 tunnistusi andes varjasid nii Paulus kui medõde Granovskaja ka Klofeliini manustamist. Kell 17 andis medõde Oksana Granovskaja meditsiinitoimiku kohaselt Oliverile simultaanselt mitu südametegevust mõjutavat, sh südametegevust aeglustavat ja vererõhku alandavat vahendit (Metoprololi 50 mg, Nifedipini 10 mg, Amlodipini 10 mg, Trandate 10 mg), mis kõik on kirjas ka medtoimikus, millest Granovskaja aga politseis tunnistas üles vaid 10 mg Trandatet.
Kell 17.30 tekkis Oliveril selle rünnaku tagajärjel katkendlik hingamine, kell 18.45 kukkus ülijärsult vererõhk ja Oliver vajus kooma ja vajas hingamisaparaati. Palatisse ilmunud dr. Liivat kirjutas seejärel toimikusse "ajusurnud", kuigi ühtki seda kinnitavat protseduuri polnud tehtud.
Järgmisel hommikul 13. okt. 2009 andis dr Tiiu Paulus ebaseadusliku korralduse jätta Oliver täielikult toiduta ja ilma igasuguse ravita, sh kopsupõletiku ravita. Paulus ütles politseile, et ei teinud seda otsust üksi, kuid kellega ta selle otsuse siis tegi jäeti välja selgitamata. Minu nõudel seejärel 13. okt. 2009 päeval tehtud EEG näitas, et kooma langenud Oliver oli täiesti elus, kuid toitu ja ravi tagasi ei pandud ja sellest keeldus ka taas välja ilmunud osakonnajuhataja, esimene raviarst Mihkel Leiner, kelle ravivead mh selle tragöödiani viisid. 14. okt. 2009 õhtul enne südaööd anti mulle, kes ma olin öelnud, et viin igal juhul oma kaheks päevaks nälga ja ravita jäetud poja järgmisel päeval haiglast ära korraldus haiglast lahkuda ja mõni tund hiljem, kui helistasin haiglasse teatati, et enam pole mõtet tulla, Oliveri enam pole.
Mis toimus viimasel öösel ja kas Oliverilt eemaldati hingamisaparaat pole teada, sest ühtki sel ööl tööl olnud meedikut kriminaalmenetluse käigus haigla kasuks üle ei kuulatud.
2012 kriminaalmenetluse sulgenud prokurör Endla Ülviste võltsis kriminaalmenetluse lõpetamise määruses mitmeid asjaolusid ja valetas mh, et Granovskaja tunnistus vastab medtoimiku asitõenditele, kuigi Granovskaja tunnistas üles enne kooma langemist vaid Trandate manustamise ning tema ja asjaosaliste arstide Liivati, Pauluse ja Leineri valetunnistused politseis on täielikult vastuolus medtoimikus olevate asitõenditega, mille vastu prokuratuur huvi ei tundnud. Dr. Ekke Nääb, kes oma ülemuse ravivea selgumise järel manustas Oliverile tema teadmata Haloperidoli ja uimastas Oliveri fentanüüliga jäeti samuti haigla kasuks Norman Aasa juhitava prokuratuuri kriminaalmenetluse käigus üle kuulamata.
HAIGLASSE UURINGUTELE MINEKU PÕHJUS:
Oliver läks Mustamäe haiglasse uuringutele 24. sept. 2009, sest viis päeva varem 19. sept. 2009 talle sama haigla külastuse ajal ekslikult, medtoimiku kohaselt neuroloog Anne Perli ja EMO arsti Eva Vask poolt manustatud ja kodus edasi võtta kästud METOCLOPRAMIDE (müüakse CERUCAL nime all Eestis) oli talle tekitanud pöörased tüsistused: Juba päev hiljem 20. sept. 2009 (mida kinnitab ka perearsti sissekanne) vajus tal silm kõõrdi, tekkis ja süvenes tasakaaluhäire, näole tekkis tohutu lööve ja üks näopool läks tuimaks. Kõik need tüsistused kattuvad Metoclopramide kõrvalmõjudega (vt näiteks www.fda.gov/downloads/Drugs/DrugSafety/UCM244086.pdf), eestikeelsel infolehel on kõrvalmõjud loetletud puudulikult). Oliverile ekslikult määratud Cerucali (metoklopramiidi) kõrvaltoimed ravimiinfost: "peavalu, segasusseisund, ka nahalööve, võib tekkida ka düskineetiline sündroom (tahtmatud krambitaolised liigutused pea, kaela, õla piirkonnas - antud kõrvaltoimed väljenduvad näiteks pilgu tardumisega üles või kõrvale, näo- või mälumislihaste krampidena, neelamis- ja keelelihaste krampidena, harvem jalgade sirutuskrampidena ja ingliskeelsete ravijuhendite kohaselt võib tekitada ka tasakaaluhäireid)".
Perearsti soovitusel 24. sept. 2009 haiglasse uuringutele naastes varjati Aadu Liivati, Mihkel Leineri jt kauaegse kolleegi dr Anne Perli soovitusel dr Eva Vask poolt 19. sept. 2009 manustatud Cerucali seost Oliveril 20. sept. 2009 tekkinud tüsistustega. Oliver ise, kes pöördus EMOsse 19. sept. 2009, kuna süda oli olnud paha mitu päeva (mis, nagu alles hiljem selgus, oli deksametasooni tavapärane võõrutussündroom) kahtlustas mh puugihaigust, kuna tal oli olnud mitu puuki (puuugianalüüse kordagi ei tehtud). Kriminaalmenetluse käigus andis prokurör Endla Ülviste haigla kasuks eraldi kirjaliku korralduse "hinnata" ravi vastavust seisundile üksnes alates 24. sept. 2009 ning üksnes haigla esitatud materjalide alusel ilma ühtegi sõltumatut uuringut tegemata.
Back to blog front page HERE
----------
