7. aprill 2010
Anneli Rõigas/Sõnavõtt seminar-pressikonverentsil "Inimväärne meditsiin" Riigikogu konverentsikeskuses 7. aprillil 2010
Pühapäeval 18. aprill 2010 tähistatakse Euroopas neljandat korda Euroopa Patsiendi Õiguste päeva. Patsiendi õigused on arenenud riikides lahutamatu osa inimõigustest.
Ühtegi SMile saadetud, kaaskirjas esitatud ettepanekut seadusandluse muutmiseks patsiendi kaitse õiguste paremaks tagamiseks 25.märtsil 2009 sotsiaalministeeriumis toimunud koosolekul ei kommenteeritud.
Koosseis ja sõnakamad sõnavõtjad - lisaks kogu loo yle algusest peale avalikkuses ilkunud Mardnale 3 PERHI enda arsti ja yhe teise haigla juht, lisaeksperdid komisjon - günekoloog, hambaarst, Haigekassa esindaja, SMi ametnik jt.
Komisjoni ainus järeldus - piirata veelgi lähedaste võimalust viibida haige juures ehk pole inimest, pole probleemi - on sügavalt sovjetlik ja euroopalikku kultuuriruumi täiesti sobimatu lähenemine.
2002. aastal Roomas vastuvõetud Patsientide Õiguste Harta 14 punktist rikuti antud juhtumis 13.
Olulisemaid järeldusi: Eesti vajab meditsiini sõltumatut järelvalveteenistust ravikvaliteedi tõstmiseks ja ebainimliku kohtlemise ohjamiseks haiglates.
Illustratsioon nö. analyytilise arutelu tasemest ravikvaliteedi komisjoni koosolekult Sotsiaalministeeriumis: Peeter Mardna ainus kysimus komisjoni istungil 5 kuud kestnud "analüüsi" tulemusel - ema väide, et pojal ei olnud enne 2008. aasta detsembrit mingeid probleeme enesetundega, ei saa olla õige, sest inimene, kellel pole probleeme enesetundega ei saa teada, mis ta pealael toimub, sest inimesel pole pea peal silmi ja ta ei näe ennast ülaltpoolt. Ema vastus komisjonis: sellest, mis pealael toimub, saavad inimesed teada pead pestes, sest selle protseduuri käigus puudutavad inimese sõrmed ka pealage ja just sedamoodi see, et midagi on pealael, kuigi enesetunne oli laitmatu, ka selgus. Mardna reaktsioon: jäi vait.
Seadusandlikud ettepanekud:
ETTEPANEK: kiiresti seadus, mis kohustaks fikseerima iga kord patsiendile antava radiatsioonidoosi annuse võltsingut vältival meetodil ja haiglatele raha sisse toovate komputeeruuringute range limiteerimise kohustus.
Eestis kehtiv ja ka viimases Maalehes Tallinna Diagnostikakeskuse radioloogide osutatud olukord, kus haiglatel on Eestis kasulik teha ülemäära palju ohtlikke uuringuid, kuna see toob sisse lisaraha, on kuritegelik.
Mis juhtus meie juhtumis PERHis 3. dets. 2008 ei saa me kunagi teada, tekkisid punased laigud, algasid peavalud.
-
Antud juhtumiga seotud
ülejäänud seadusandikud ettepanekud Patsiendi Kaitse seadusesse
, kuigi osa neist peaks kehtima juba praegu, tuleks need veelkord seadusega üle kinnitada Patsiendi õiguste tagamiseks:
- Meedikutel on kohustus teavitada patsienti kõigist tema juhtumiga seotud ravivõimalustest - rohtudest ja raviprotseduuridest -, ka neist, mida Eestis raha kokkuhoiu mõttes ei rahastata, meie juhul varjati Temodal (Temozolomid) ravimi olemasolu, millest teavitati alles 1. okt. 2009, kui ühel arstil lõpuks südametunnistus ärkas.
Komisjoni koosolekul Sotsiaalministeeriumis 25. märtsil 2010 selgus, et Haigekassa kaalub lisada selle meie eest varjatud ravimi ametlikult toetavate ravimite nimekirja.
- Patsiendi kaitse seadus tõstaks inimeste teadlikkust oma õigustest patsiendina, Euroopa Patsiendi Õiguste Harta põhimõtete kohaselt.
Veel seadusandlikke ettepanekuid:
ETTEPANEK: Toimiv ja mööndusteta järelvalve juba kehtiva kriminaalseadustiku rakendumiseks ka haiglates.
Olukord, kus haiglas toimuv on seaduseülene, peab lõppema, kriminaalseadustik ja ÜRO piinamisvastane konventsioon kehtivad kõikjal, ka igas meditsiiniasutuses.
Terve mõistusega inimese aheldamine terveks nädalaks voodi külge on piinamine. Sondi panekust keeldumine haiglas tekkinud neelamistakistuse järel ehk näljutamine on samuti piinamine, rääkimata teki äraviimisest personali poolt avatud lahtise akna kõrval kinniaheldatud patsiendilt okt-kuises kylmas.
ETTEPANEK: Veelkord üle kinnitada seadusega, et igas etapis on arstidel ja meedikutel kohustus teavitada ja selgitada, mida ja miks tehakse, meie selja taga tehti nt. koomatesti 8. okt 2009 lihtsalt minu poolt magama uinutatud pojale. Koomatestide tegemisest meie selja taga meiega samadel päevadel aktiivselt suhelnud patsiendile sai perekond teada alles dets. 2009 toimikuga tutvudes.
Vägivaldse eutanaasiaga seonduv probleemide ring
ehk antud juhtumi puhul ilmenud tõsiasi, et osade meedikute seas Eestis on laialt levinud mõtlemine, justkui oleks meedikutel õigus otsustada, milline inimene väärib ja milline mitte elushoidmist. Selle küsimuse üle saab olla õigus vaid patsiendil ja tema omastel.
Kriminaalsüüdistuse raskeim sisu - kogu toidu ja kõigi ravimite, sh antibiootikumide ja Deksametasooni järsk äravõtmine inimeselt, keda keegi pole surnuks ega ajusurnuks kuulutanud, kusjuures viimasel elupäeval hakkas pulss viie inimese nähes hüppama mitu korda ema kõne peale. Deksametasooni ametlik ravimikirjeldus: ravimi järsk äravõtmine on eluohtlik ehk surmav.
Sokeerv lohakus juba mitu päeva varem - lõpliku kooma ekslik diagnoosimine, ylesärkamine kaks tundi hiljem.
Eutanaasiaga seotud muu probleemistik - ajusurm, kooma, nende erinevus, ja probleemiga seonduv organidoonorlus.
Suutmatus diagnoosida rasket kahepoolset bakteriaalset kopsupõletikku, mis tuvastati alles 12. haiglapäeval.
ETTEPANEK: kuna juhtum näitas, et ka oma valdkonnas tuntud kirurgid ei pruugi olla üldarstiteaduses kuigi pädevad, peaks Patsiendi Kaitse Seadusega rakenduma muuhulgas kohustus, et eriarsti patsiendile teeb ülevaatuse ka osakonna üldarst. Alles patsiendi üldarstile näitamise järel diagnoositi kohe kopsupõletik ja hakati andma antibiootikumi ravi, juba kahe pärast oli enesetunne palju parem.
- ETTEPANEK: Patsiendil peab olema õigus saada onkoloogilise haiguse puhul keemiaravi võimalike kasvajasiirete pärssimiseks.
Minu kogemus oma pojaga oli, et kvaliteetset kasvajaravi pakutakse Eestis vaid valikuliselt ja osaliselt sõltub korraliku ravi saamine ka tutvusest ja/või heast juhusest.
2006. aastal pandud diagnoos nahakasvajast /.../ II staadiumis on rahvusvaheliselt vähemalt arenenud riikides viie aasta väljavaates surmav neljandikule patsientidest. Kuid erinevalt Eestist, kus osa meedikuist kohtleb vähemalt meie kogemuse põhjal selle diagnoosi saanud patsiente kui surmaotsuse saanuid, tehakse arenenud riikides neile patsientidele ka keemiaravi lisaks kiiritusravile võimalike mujale kehasse levinud kasvajarakkude hävitamiseks.
- ETTEPANEK: Onkohaiglates tuleb seaduse jõul viia sisse kord, mis tagab, et kui arst on patsiendi vastuvõtuga kaasnenud uuringute põhjal leidnud midagi, mille alusel ta peab vajalikuks patsiendile lisauuringute tegemist, tehakse esiteks selle kohta kohe märge registratuuris patsiendi ravikaardile ja haigla/polikliinik võtab ise kohe patsiendiga ühendust.
Kuigi PERHi arst tegi juuli 2009 lõpus toimunud vastuvõtu järel otsuse, et vaja oleks magnetuuringut, keegi sellest patsienti ei teavitanud ja kui augustis raviarsti juurde uuesti aega küsisime, määrati see alles novembriks, kuigi palusime mitu korda aega võimalikult kiiresti.
PERHi pressiteade sügisel 2009 oli selles seigas eriti küüniline - midagi ei saanud enam teha, patsient ilmus arstide ette alles viimases staadiumis.
ETTEPANEK: Veelkord yle kinnitada seadusega meedikute kohustus jagada kõigi uuringute tulemusi patsiendi või teda esindava lähedasega.
Meie eest varjati haiglas kahe olulise uuringu tulemusi - 25.09.2009 tehtud magnetuuringu tulemust ja 13.10.2009 tehtud ajuuuringu tulemust.
Toimikuga tutvudes leidsin üles 25.09.2009 tehtud magnetuuringu dokumendi, mille teinud arst ei välistanud, et kasvaja asemel võib peaajus olla ka lihtsalt põletik vm.
ETTEPANEK: Meedikutel peab olema kohustus pidada kinni iga protseduuri puhul sätestatud reeglitest patsiendi ohutuse tagamiseks. Trahheostoomi paigaldamine kopsupõletikuga patsiendile on vastunäidustatud, trahheostoomi paigaldamine kolm päeva pärast kopsupõletiku diagnoosimist halvendas seisukorda ülioluliselt, tekkisid ka pöörased probleemid vererõhuga, kuna paigaldamisopi ajal anti PERHis ekslikult liiga palju vererõhku tõstvat ainet.
Lisamärkus: pärast juhtumi avalikustamist perega ühendust võtnute seas oli ka mitmeid meedikuid, sh, ka oma isiklikelt meiliaadressidelt kirjutanud meedikuid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kelledest sisu poolest kõige tähelepanuväärsema meili saatis meie ammune tuttav arst, kes märkis, et üledooside andmine Eesti haiglate intensiivpalatites, et raskest patsiendist rahu saaks, olevat üks suurimaid probleeme Eesti haiglates.
Kogu seonduv probleemistik vajab kindlasti oluliselt laiemat käsitlust ja vajalike seadusandlike muudatuste tegemist.
Tagasi esilehele siit
