Nagu näitab artikkel aastast 1998 (vt. paremal meediakajastustest), selgub, et Oliveri oma valvekorra ajal abita jätnud, poja abipalveid edastamas käinud ema ähvardama asunud, perekonna poolt juba kokkulepitud haiglavahetust mõttetuks pidanud ja selle nurjamisele kaasa aidanud ning kahe õe poolt psühhopaadiks nimetatud Aadu Liivat vihkas ajakirjanikke juba aastal 1998 ühe teise võimaliku kriminaalasja valguses. Aadu Liivati uskumatust käitumisest (lisaks noore inimese lõpuks nälga ja ravita jätnud Tiiu Paulus e tegevusele) loe pikemalt allpool. Nagu perekond alles hiljem toimikust teada sai, andis Liivat muuhulgas saatusliku nädalavahetuse ajal Oliveri abipalvete eiramise järel hoopis korralduse sööta talle Xanaxit. Eestis pole ülevaadet, kui laialdaselt kasutatakse tavahaiglates patsientide vaigistamiseks narkootilisi/psühhotroopseid vahendeid.
Kaks päeva pärast ülalkirjeldatud sündmusi, 12.ndal haiglapäeval kui esimesel haiglanädalal sandistunud patsienti näidati lõpuks üldarstile, selgus, et Oliveril oli kahepoolne bakteriaalne kopsupõletik (streptokokk), mida Mustamäe haiglas oli antibiootikumide asemel "ravitud" hoopis oletuslikku ajuturset alandava ravimiga. Tagasi esiküljele SIIT.
