Lugedes EV Justiitsministeeriumi kodulehel okt. 2011 ka eestikeelsena avaldatud väljavõtteid Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite terviktekstidest, mis puudutavad ka tervishoiuvaldkonda jääb üle vaid tõdeda, et Eestis on tervishoiuvaldkonna seadusetuse taustal see kõik kui üks muinasjutt. EIK osutab, et "Kui tavaliselt tõusetub küsimus lepinguosalise riigi vastutusest artikli 2 alusel menetluslikus aspektis vägivaldsete või „kahtlastel asjaoludel“ toimunud surmajuhtumite uurimisel, siis meditsiinisfääris laieneb selline kohustus ka mittevägivaldsete surmajuhtumite uurimisele, kui võib põhjendatult eeldada meedikute eksimust. Riikidel on kohustus luua tõhus menetlus surmajuhtumite uurimiseks meditsiinisfääris/.../" Eraldi rõhutab kohus ka mistahes piinamise ja ebainimliku kohtlemise keelu absoluutsust ja riikide kohustust süüdlasi karistada. Kas kaitsepolitseile äsja laiendatud õigused jõuavad lõpuks ka Eesti tervishoius ja selle järelvalves valitseva seadusetuseni ja selle massiivse ringkaitseni, mis kogu ses valdkonnas vohab kõigil tasemetel ja ilmselgelt ka mõnede kõrgete poliitikute toel? Meditsiinisfääris toimuva uurimine patsientide avalduste põhjal on olnud aastaid ka osale õiguskaitseorganitest justkui üks suur naljanumber, vastupidiselt arenenud Euroopale ja ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele meditsiinis, mainitud ülevaade on pikemalt paremal all rubriigis Kasulikke Linke või klikka pealkirja.
Tagasi esiküljele SIIT
