Ülevaade Mustamäe haiglas Oliver Rõigase abipalvete peale talt tilguti ära võtta raevunud valvearst Aadu Liivati ähvardusest emale - "Te veel näete, see asi pöördub teie vastu!" (võttis selle ähvarduse politseis ülekuulamisel ka omaks), järgnenud kinniaheldamisest, narkoosiga uimastamisest ja kokkulepitud haiglavahetuse tühistamisest dr Ekke Nääbi poolt, ravivigadest, kooma süstimisest Oksana Granovskaja poolt, kooma langemise eel Tiiu Pauluse määratud penitsilliinisüstidest ja ravijuhise rikkumisest ja penitsilliinisüstide varjamisest Pauluse ja Granovskaja seletuskirjades ning Pauluse otsusest ravivigade ohvriks langenud inimene toidu ja ravita jätta ja ta surmata SIIN.
2013: Peaprokurör Norman Aas võltsinud prokuröridele appi
Teadmiseks: Kaitsepolitsei edastas 1. märtsil 2013 Patsientide Esindusühingu juhilt Pille Ilveselt veebr 2013 saadud materjalid prokurör Kristel Eliste võltsimisest Peeter Mardna kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise otsuses riigiprokuratuuri. Peaprokurör Norman Aasa 1. aprilli allkirjaga vastusest selgub, et Aas võltsimisega vahele jäänud prokuröri karistamist vajalikuks ei pea. Juba sügisel 2011 oli peaprokurör Norman Aas jätnud vastamata, kuigi seadus seda nõudnuks, ka kirjalikule taotlusele anda Mustamäe haigla juhtumis ilmnenud korruptsioon tervishoiu järelvalves Kaitsepolitsei uurida.
Siseministeerium teatas aga aprillis 2013 vastusena siseminister Ken-Marti Vaher ´ile saadetud taotlusele, et ei soovi selgitada, kes oli see kõrge politseiametnik, kes andis 15. okt. 2009 politseikorrapidajale Eldar Bashirovile ebaseadusliku korralduse teatada, et uurimist ei alustata ja ka sõltumatu meduuringu taotlus lükatakse tagasi, millega avati tee ulatuslikuks võltsimiseks, kuigi politseis oli registreeritud kuriteoteatis, mis sisaldas raske isikuvastase teo episoode.
Kuidas selline asjaajamine ja seadustest möödavaatamine kõige kõrgemal riiklikul tasemel on Eestis võimalikuks osutunud ja miks sidusid end Mustamäe haigla juhtumis riigiametnikele vääritu käitumisega mitu inimest? Miks keskerakondlastest riigiametnike võltsimiste ja seadusterikkumiste suhtes muidu tähelepanelik õigusaparaat antud juhtumis selle kinnimätsimisse oma panuse andnud keskerakondlase Peeter Mardna rikkumistesse nii kõnekalt teisiti suhtus?Kes on see kõrge politseiametnik, kes andis Bashirovile 15.okt.2009 ebaseadusliku korralduse? Kui tavapärane kord oleks näinud ette - nagu kinnitas 2013 ka kuriteoteatise tagasilükkamisest teatanud korrapidaja, et juhtumit konsulteeritakse Põhja Prefektuuri nn. mõrvarühmaga ja prokuratuuriga, on politsei ja siseministeeriumi juhtkond, sh minister Vaher keeldunud küsimast 2009 mõrvarühma liikmetelt, kes ja mida neist Mustamäe haigla juhtumi otsuse asjus 15. okt. 2009 mäletab.
Kinnimätsimine algas kuriteoteatist eiranud politseis ja prokuratuuris 2009
Mustamäe haiglas sügisel 2009 toimunu kinnimätsimine algas politseis ja prokuratuuris Oliveri surmapäeval 15. okt 2009, kui Põhja Prefektuur registreeeris kuriteoteatise, kuid teatise registreerunud politseikorrapidajale Eldar B-le anti hiljem ka prokuratuuriga vestelnud kõrge politseiametniku poolt korraldus teatada kuriteoteatise mittemenetlemisest ja lükata tagasi ka sõltumatu lahangu taotlus. Sel moel andsid politsei ja prokuratuur Mustamäe haigale teadlikult lisaaega ja võimaluse sobivate asitõendite tekitamiseks ja võltsimiseks. Meenutagem, et siseministriks oli sel hetkel Marko Pomerants, mees, kes mõned aastad varem sotsiaalministrina oli surunud PERHi juhiks arstihariduseta Tõnis Alliku, helistades Alliku läbisurumiseks läbi kõik PERHi nõukogu liikmed.
Raske isikuvastase teo summutamisele asunud politsei teatas 15.okt. 2009, et kui on etteheiteid pöördutagu tervishoiuametisse nn. järelvalveametniku, keskerakondlase Peeter Mardna poole. Järgnes skeem, mida on tõenäoliselt kasutatud raskete haiglalugude kinnimätsimiseks ka muudel kordadel - Mardna ei võtnud kannatanuga kordagi ühendust, rikkus juhtunu summutamiseks ulatuslikult ja teadlikult kehtivaid seadusi, valetas ja võltsis oma nn komisjoni järeldustes toimunu asjaolusid, kaasas toimunu kinnimätsimiseks seadust rikkudes menetlusaluste meedikute kolleege. Mardna selliste pingutuste tulemusel koostatud valed ning võltsingud lekitati mh meediasse, sh. ulatuslikult ja teadlikult juhtunu kohta laimu avaldanud Äripäeva lisa Meditsiiniuudiste töötajale Kärt Blumbergile, keda riigiametnik Mardna tänas selle eest 10 000 krooniga oma perefondist sügisel 2010. Politsei ja prokuratuur jätsid aga Mardna sellise tegevuse igasuguse karistuseta.
2012: ametialaselt võltsinud Mardna jäeti karistuseta, sest võltsisid ka prokurörid
Veelgi enam - kriminaalasja lõpetamise määrustes kasutasid nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste, kohtumeditsiini ekspert Marika Väli, riigiprokuratuur kui ka sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla mitmeid Mardna poolt kuriteo summutamiseks välja mõeldud ettekäändeid. Just Mardna poolt lendu lastud väljamõeldisega, et noore inimese tahtevastane kinniaheldamine, mida alguses üldse eitati, olla seotud "teadvushäirega" otsustati summutada seadusevastast kinnisidumist. Oliveri omakäeliselt kirjutatud ahastavate abipalvete vastu (palun tee mind lahti, miks kinni) huvi ei tuntud. Kuigi kinniaheldamine toimus Oliveri abipaveid eiranud ja nende peale vihastanud Aadu Liivati ähvarduse järel - "te veel näete, see asi pöördub teie vastu", mille Liivat oli sunnitud ka omaks võtma, kulutati selle mitme õe poolt psühhopaadiks nimetatud meediku ülekuulamiseks vaid 50 minutit, mille jooksul kõige ebameeldivamaid küsimusi ei esitatudki.
Oliveri alasti keha oktoobrikuises külmas lahtise akna all külmetanud õde Kristina Raagmets jäeti oma piinamistoimingu asjus üldse üle kuulamata - tegu on sama õega, kes ütles, et "vahet pole, mis on - nagunii sureb ära".
Üle kuulamata jäeti ka õde Natalja Merzlikina, kes pärast Liivati ähvardust ütles emale Oliveri kuuldes, et mingit haiglavahetust pole vaja ja kui ema Mustamäe haiglast lahkuks, "läheksid asjad teie pojaga kiiresti", millest nähtus selgelt, et Mustamäe haiglas teavad õed hästi, milliste meetoditega patsientidest "kiiresti" vajadusel "lahti saadakse". Õde Irina Jakovlevat, keda Merzlikina ja Liivati käitumine väga pahandas ja kes rääkis avameelselt ka ravivigadest enam üle kuulata ei õnnestu - temast sai poolteist aastat hiljem, kui ta oli töölt Mustamäe haiglas juba lahkunud meedikute kätte 28-aastase patsiendina rutiinse protseduuri läbi sattudes suvel 2011 ootamatult üliraske ajukahjustusega liikumis- ja kõnevõimeta invaliid (Vt. Irinaga juhtunut ka allpool).
Sügisel 2009 eutanaasiaotsuse teinud ja selle ka rakendanud Tiiu Pauluse kasuks jäeti kriminaalmenetluse raames teadlikult üle kuulamata ka nälga ja ravita jäetud patsiendile ajusurma testi teinud meedikud, kes vastavat protokolli ei allkirjastanud, kuna Oliver oli reageerinud ka politseis tunnistusi andud tunnistajate nähes ka nälga ja toiduta jäetuna mitme tunnistaja juuresolekul korduvalt ema kõnele, kuid toitu ja ravi tagasi ei pandud. Jne jne. Eranditult kõik sügisel 2009 avalikkuse ette jõudnud seigad haiglas toimunust vastasid tõele, kuid tõde kedagi ei huvitanudki ning kinnimätsijate põhitegevus kulus juhtunu summutamisele.
Üle kuulamata jäeti ka dr. Ekke Nääb, kes tühistas oma puhkusele kadunud ülemuse Mihkel Leineri raske ravivea selgumise järel pere poolt kokkulepitud haiglavahetuse ja kelle ajal oli antud õdedele korraldus hoida Oliveri mitu päeva kinniaheldatult.
Nädal pärast kinniaheldamist, Tiiu Pauluse esimesel tööpäeval raviarstina 12.10.2009 andis Paulus korralduse süstida Oliverile penitsilliini, ning kuigi penitsilliini ravijuhis keelab igaveseks penitsilliinishoki vältimiseks penitsilliini manustamisega jätkamise, kui esimese süsti järel peaks tekkima probleeme hingamis ja /või südamega, mis ka tekkisid ja on medtoimikuga tõestatavad, süstis Paulusega konsulteerinud Oksana Granovskaja seejärel uue annuse penitsilliini, mille tagajärjel langes Oliver 12.10.2009 õhtul kooma. Järgmisel hommikul 13.10.2009 otsustas Paulus teha Oliverile eutanaasia ja võtta talt ära kogu ravi ja toit.
Kuigi Oliverilt kogu toidu, ravi ja joogi äravõtmine 13. 10.2009 hommikul olukorras, kus ta oli elav inimene on üheselt tõestatud, kasutasid riigiametnikud Endla Ülviste, Marika Väli ja nende sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla Mustamäe haiglas toimunu kinnimätsimiseks teadlikke valesid, viidates "tunnistaja Pauluse" viidatud nt olematule konsiiliumi otsusele selle teo eel, kuigi sellist konsiiliumi ei toimunud ja selle kohta pole ka mingit dokumenti ei medtoimikus ega kriminaaltoimikus.
2012/2013/juhtumi kinnimätsinud prokurörid manipuleerisid ja valetasid ka meediale ja avalikkusele
Kõige ülaltoodu taustal, olukorras, kus valdav osa vajalikest menetlustoimingutest jäeti lihtsalt tegemata, eirati tõendeid, võltsiti toimunu asjaolusid ka siis, kui see on vastuolus medtoimiku materjalidega oli Põhja Ringkonnaprokuratuuril häbematust teatada kriminaalmenetluse lõpetamise järel sügisel 2012 pressiesindaja vahendusel ajakirjandusele, et "piinamine ja ohtu asetamine ei leidnud kriminaalmenetluse käigus kinnitust".
Patsientide Esindusühingu juhi Pille Ilvese pöördumise järel 2011 täiendavalt algatatud, antud juhtumis teadlikult mitmeid seadusi rikkunud, valetanud ja võltsinud Peeter Mardna kriminaalasjas võltsis 2012 sügisel selle kriminaalasja lõpetamise otsuses teadlikult Mardna kasuks asjaolusid ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristel Eliste. Eliste valetas määruses ja ka ajakirjandusele, et Mardna sõnu pole talletatud, kuigi teadis, et lindistus on olemas, mis oli prokuröri teadlik vale.
Eesti kriminaalseadustik näeb ette riiklikku järelvalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise eest või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise eest ka kriminaalkaristuse, kuid üdini korrumpeerunud Eesti tänases õigusruumis ei ole sellise seaduse rakendamist isegi võimalik loota.
Läks enam kui 3 aastat, kui alles detsembris 2012 kinnitas politsei lõpuks järjekordse pöördumise järel, et menetlemata jäetud kuriteoteatis 15. okt 2009 tõesti Põhja Prefektuuris registreeriti ning see sisaldab ka selgesõnaliselt kuriteo tunnuseid. Paraku ei ole politsei seisuga jaanuar 2013 jätkuvalt suutnud meenutada "salvestiste kadumise ja halva mälu" ettekäändel selle kõrge politseiametniku ja prokuröri nimesid, kelle otsusel rikuti seadust, jäeti kuriteoteatis menetlemata ja anti haiglale võimalus võltsida asitõendeid.
Mitu politseinikku ütles menetluse ajal, et vähemalt Tallinnas summutataksegi rasked haiglalood prokuratuuris ja nii läkski. Juhtunu menetluse, täpsemalt selle kinnimätsimise käik näitab, et kui meedikud teevad Eestis raskeid ravivigu ja soovivad neid varjata, siis patsiendi tapmine samas haiglas annabki haiglale hea võimaluse juhtunu summutamiseks ise tõendeid tekitada ja vajadusel ka võltsida ning kõik see toimub politsei ja prokuratuuri teadmisel. Just eelmainitu taustal on ka arusaadav, miks Mustamäe haigla tühistas raskete ravivigade selgumise järel juba kokkulepitud haiglavahetuse ega lasknud Oliveri ka koju viia - eesmärk oli üks ja selle tulemuseks õõvastav kuritegu, mille kinnimätsimisega sidus end lõpuks lisaks asjaosalistele meedikutele - Aadu Liivat, Tiiu Paulus, Oksana Granovskaja ka terve hulk teisi meedikuid ja ametnikke ning ka poliitikuid, kelle jaoks üks inimelu, rääkimata inimõigustest, EV Põhiseadusest, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonist, muudest seadustest ja aususest mitte midagi väärt pole.
Professor Hele Everaus: eutanaasia ON TAPMINE
Tartu Ülikooli hematoloogia kliinikumi juht professor Hele Everaus rõhutas 9. mail 2013 ERR saates Kahekõne, et eutanaasia ON TAPMINE ja eutanaasia õigustamine "valuga" ja "kannatuste leevendamisega" on hale vale, sest valu saab tänapäeval ära võtta. Everaus rõhutas, et inimlik saab elu lõpp olla vaid siis, kui see ei lõpe tapmisega, vaid armastatud lähedaste keskel. ERR, intervjuu SIIN. Kui Eesti tervishoius töötaksid vaid sellise mentaliteediga meedikud nagu dr. Everaus, kes teab ka sõnade inimlikkus ja elu pühadus tähendust, ei loeks te ka seda blogi siin. Vt. ka allpool 2013: ÜRO avaldas eriraporti ja võttis sihikule inimeste piinamise haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all.
Tagasi esiküljele SIIT
2013: Peaprokurör Norman Aas võltsinud prokuröridele appi
Teadmiseks: Kaitsepolitsei edastas 1. märtsil 2013 Patsientide Esindusühingu juhilt Pille Ilveselt veebr 2013 saadud materjalid prokurör Kristel Eliste võltsimisest Peeter Mardna kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise otsuses riigiprokuratuuri. Peaprokurör Norman Aasa 1. aprilli allkirjaga vastusest selgub, et Aas võltsimisega vahele jäänud prokuröri karistamist vajalikuks ei pea. Juba sügisel 2011 oli peaprokurör Norman Aas jätnud vastamata, kuigi seadus seda nõudnuks, ka kirjalikule taotlusele anda Mustamäe haigla juhtumis ilmnenud korruptsioon tervishoiu järelvalves Kaitsepolitsei uurida.
Siseministeerium teatas aga aprillis 2013 vastusena siseminister Ken-Marti Vaher ´ile saadetud taotlusele, et ei soovi selgitada, kes oli see kõrge politseiametnik, kes andis 15. okt. 2009 politseikorrapidajale Eldar Bashirovile ebaseadusliku korralduse teatada, et uurimist ei alustata ja ka sõltumatu meduuringu taotlus lükatakse tagasi, millega avati tee ulatuslikuks võltsimiseks, kuigi politseis oli registreeritud kuriteoteatis, mis sisaldas raske isikuvastase teo episoode.
Kuidas selline asjaajamine ja seadustest möödavaatamine kõige kõrgemal riiklikul tasemel on Eestis võimalikuks osutunud ja miks sidusid end Mustamäe haigla juhtumis riigiametnikele vääritu käitumisega mitu inimest? Miks keskerakondlastest riigiametnike võltsimiste ja seadusterikkumiste suhtes muidu tähelepanelik õigusaparaat antud juhtumis selle kinnimätsimisse oma panuse andnud keskerakondlase Peeter Mardna rikkumistesse nii kõnekalt teisiti suhtus?Kes on see kõrge politseiametnik, kes andis Bashirovile 15.okt.2009 ebaseadusliku korralduse? Kui tavapärane kord oleks näinud ette - nagu kinnitas 2013 ka kuriteoteatise tagasilükkamisest teatanud korrapidaja, et juhtumit konsulteeritakse Põhja Prefektuuri nn. mõrvarühmaga ja prokuratuuriga, on politsei ja siseministeeriumi juhtkond, sh minister Vaher keeldunud küsimast 2009 mõrvarühma liikmetelt, kes ja mida neist Mustamäe haigla juhtumi otsuse asjus 15. okt. 2009 mäletab.
Kinnimätsimine algas kuriteoteatist eiranud politseis ja prokuratuuris 2009
Mustamäe haiglas sügisel 2009 toimunu kinnimätsimine algas politseis ja prokuratuuris Oliveri surmapäeval 15. okt 2009, kui Põhja Prefektuur registreeeris kuriteoteatise, kuid teatise registreerunud politseikorrapidajale Eldar B-le anti hiljem ka prokuratuuriga vestelnud kõrge politseiametniku poolt korraldus teatada kuriteoteatise mittemenetlemisest ja lükata tagasi ka sõltumatu lahangu taotlus. Sel moel andsid politsei ja prokuratuur Mustamäe haigale teadlikult lisaaega ja võimaluse sobivate asitõendite tekitamiseks ja võltsimiseks. Meenutagem, et siseministriks oli sel hetkel Marko Pomerants, mees, kes mõned aastad varem sotsiaalministrina oli surunud PERHi juhiks arstihariduseta Tõnis Alliku, helistades Alliku läbisurumiseks läbi kõik PERHi nõukogu liikmed.
Raske isikuvastase teo summutamisele asunud politsei teatas 15.okt. 2009, et kui on etteheiteid pöördutagu tervishoiuametisse nn. järelvalveametniku, keskerakondlase Peeter Mardna poole. Järgnes skeem, mida on tõenäoliselt kasutatud raskete haiglalugude kinnimätsimiseks ka muudel kordadel - Mardna ei võtnud kannatanuga kordagi ühendust, rikkus juhtunu summutamiseks ulatuslikult ja teadlikult kehtivaid seadusi, valetas ja võltsis oma nn komisjoni järeldustes toimunu asjaolusid, kaasas toimunu kinnimätsimiseks seadust rikkudes menetlusaluste meedikute kolleege. Mardna selliste pingutuste tulemusel koostatud valed ning võltsingud lekitati mh meediasse, sh. ulatuslikult ja teadlikult juhtunu kohta laimu avaldanud Äripäeva lisa Meditsiiniuudiste töötajale Kärt Blumbergile, keda riigiametnik Mardna tänas selle eest 10 000 krooniga oma perefondist sügisel 2010. Politsei ja prokuratuur jätsid aga Mardna sellise tegevuse igasuguse karistuseta.
2012: ametialaselt võltsinud Mardna jäeti karistuseta, sest võltsisid ka prokurörid
Veelgi enam - kriminaalasja lõpetamise määrustes kasutasid nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste, kohtumeditsiini ekspert Marika Väli, riigiprokuratuur kui ka sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla mitmeid Mardna poolt kuriteo summutamiseks välja mõeldud ettekäändeid. Just Mardna poolt lendu lastud väljamõeldisega, et noore inimese tahtevastane kinniaheldamine, mida alguses üldse eitati, olla seotud "teadvushäirega" otsustati summutada seadusevastast kinnisidumist. Oliveri omakäeliselt kirjutatud ahastavate abipalvete vastu (palun tee mind lahti, miks kinni) huvi ei tuntud. Kuigi kinniaheldamine toimus Oliveri abipaveid eiranud ja nende peale vihastanud Aadu Liivati ähvarduse järel - "te veel näete, see asi pöördub teie vastu", mille Liivat oli sunnitud ka omaks võtma, kulutati selle mitme õe poolt psühhopaadiks nimetatud meediku ülekuulamiseks vaid 50 minutit, mille jooksul kõige ebameeldivamaid küsimusi ei esitatudki.
Oliveri alasti keha oktoobrikuises külmas lahtise akna all külmetanud õde Kristina Raagmets jäeti oma piinamistoimingu asjus üldse üle kuulamata - tegu on sama õega, kes ütles, et "vahet pole, mis on - nagunii sureb ära".
Üle kuulamata jäeti ka õde Natalja Merzlikina, kes pärast Liivati ähvardust ütles emale Oliveri kuuldes, et mingit haiglavahetust pole vaja ja kui ema Mustamäe haiglast lahkuks, "läheksid asjad teie pojaga kiiresti", millest nähtus selgelt, et Mustamäe haiglas teavad õed hästi, milliste meetoditega patsientidest "kiiresti" vajadusel "lahti saadakse". Õde Irina Jakovlevat, keda Merzlikina ja Liivati käitumine väga pahandas ja kes rääkis avameelselt ka ravivigadest enam üle kuulata ei õnnestu - temast sai poolteist aastat hiljem, kui ta oli töölt Mustamäe haiglas juba lahkunud meedikute kätte 28-aastase patsiendina rutiinse protseduuri läbi sattudes suvel 2011 ootamatult üliraske ajukahjustusega liikumis- ja kõnevõimeta invaliid (Vt. Irinaga juhtunut ka allpool).
Sügisel 2009 eutanaasiaotsuse teinud ja selle ka rakendanud Tiiu Pauluse kasuks jäeti kriminaalmenetluse raames teadlikult üle kuulamata ka nälga ja ravita jäetud patsiendile ajusurma testi teinud meedikud, kes vastavat protokolli ei allkirjastanud, kuna Oliver oli reageerinud ka politseis tunnistusi andud tunnistajate nähes ka nälga ja toiduta jäetuna mitme tunnistaja juuresolekul korduvalt ema kõnele, kuid toitu ja ravi tagasi ei pandud. Jne jne. Eranditult kõik sügisel 2009 avalikkuse ette jõudnud seigad haiglas toimunust vastasid tõele, kuid tõde kedagi ei huvitanudki ning kinnimätsijate põhitegevus kulus juhtunu summutamisele.
Üle kuulamata jäeti ka dr. Ekke Nääb, kes tühistas oma puhkusele kadunud ülemuse Mihkel Leineri raske ravivea selgumise järel pere poolt kokkulepitud haiglavahetuse ja kelle ajal oli antud õdedele korraldus hoida Oliveri mitu päeva kinniaheldatult.
Nädal pärast kinniaheldamist, Tiiu Pauluse esimesel tööpäeval raviarstina 12.10.2009 andis Paulus korralduse süstida Oliverile penitsilliini, ning kuigi penitsilliini ravijuhis keelab igaveseks penitsilliinishoki vältimiseks penitsilliini manustamisega jätkamise, kui esimese süsti järel peaks tekkima probleeme hingamis ja /või südamega, mis ka tekkisid ja on medtoimikuga tõestatavad, süstis Paulusega konsulteerinud Oksana Granovskaja seejärel uue annuse penitsilliini, mille tagajärjel langes Oliver 12.10.2009 õhtul kooma. Järgmisel hommikul 13.10.2009 otsustas Paulus teha Oliverile eutanaasia ja võtta talt ära kogu ravi ja toit.
Kuigi Oliverilt kogu toidu, ravi ja joogi äravõtmine 13. 10.2009 hommikul olukorras, kus ta oli elav inimene on üheselt tõestatud, kasutasid riigiametnikud Endla Ülviste, Marika Väli ja nende sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla Mustamäe haiglas toimunu kinnimätsimiseks teadlikke valesid, viidates "tunnistaja Pauluse" viidatud nt olematule konsiiliumi otsusele selle teo eel, kuigi sellist konsiiliumi ei toimunud ja selle kohta pole ka mingit dokumenti ei medtoimikus ega kriminaaltoimikus.
2012/2013/juhtumi kinnimätsinud prokurörid manipuleerisid ja valetasid ka meediale ja avalikkusele
Kõige ülaltoodu taustal, olukorras, kus valdav osa vajalikest menetlustoimingutest jäeti lihtsalt tegemata, eirati tõendeid, võltsiti toimunu asjaolusid ka siis, kui see on vastuolus medtoimiku materjalidega oli Põhja Ringkonnaprokuratuuril häbematust teatada kriminaalmenetluse lõpetamise järel sügisel 2012 pressiesindaja vahendusel ajakirjandusele, et "piinamine ja ohtu asetamine ei leidnud kriminaalmenetluse käigus kinnitust".
Patsientide Esindusühingu juhi Pille Ilvese pöördumise järel 2011 täiendavalt algatatud, antud juhtumis teadlikult mitmeid seadusi rikkunud, valetanud ja võltsinud Peeter Mardna kriminaalasjas võltsis 2012 sügisel selle kriminaalasja lõpetamise otsuses teadlikult Mardna kasuks asjaolusid ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristel Eliste. Eliste valetas määruses ja ka ajakirjandusele, et Mardna sõnu pole talletatud, kuigi teadis, et lindistus on olemas, mis oli prokuröri teadlik vale.
Eesti kriminaalseadustik näeb ette riiklikku järelvalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise eest või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise eest ka kriminaalkaristuse, kuid üdini korrumpeerunud Eesti tänases õigusruumis ei ole sellise seaduse rakendamist isegi võimalik loota.
Läks enam kui 3 aastat, kui alles detsembris 2012 kinnitas politsei lõpuks järjekordse pöördumise järel, et menetlemata jäetud kuriteoteatis 15. okt 2009 tõesti Põhja Prefektuuris registreeriti ning see sisaldab ka selgesõnaliselt kuriteo tunnuseid. Paraku ei ole politsei seisuga jaanuar 2013 jätkuvalt suutnud meenutada "salvestiste kadumise ja halva mälu" ettekäändel selle kõrge politseiametniku ja prokuröri nimesid, kelle otsusel rikuti seadust, jäeti kuriteoteatis menetlemata ja anti haiglale võimalus võltsida asitõendeid.
Mitu politseinikku ütles menetluse ajal, et vähemalt Tallinnas summutataksegi rasked haiglalood prokuratuuris ja nii läkski. Juhtunu menetluse, täpsemalt selle kinnimätsimise käik näitab, et kui meedikud teevad Eestis raskeid ravivigu ja soovivad neid varjata, siis patsiendi tapmine samas haiglas annabki haiglale hea võimaluse juhtunu summutamiseks ise tõendeid tekitada ja vajadusel ka võltsida ning kõik see toimub politsei ja prokuratuuri teadmisel. Just eelmainitu taustal on ka arusaadav, miks Mustamäe haigla tühistas raskete ravivigade selgumise järel juba kokkulepitud haiglavahetuse ega lasknud Oliveri ka koju viia - eesmärk oli üks ja selle tulemuseks õõvastav kuritegu, mille kinnimätsimisega sidus end lõpuks lisaks asjaosalistele meedikutele - Aadu Liivat, Tiiu Paulus, Oksana Granovskaja ka terve hulk teisi meedikuid ja ametnikke ning ka poliitikuid, kelle jaoks üks inimelu, rääkimata inimõigustest, EV Põhiseadusest, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonist, muudest seadustest ja aususest mitte midagi väärt pole.
Professor Hele Everaus: eutanaasia ON TAPMINE
Tartu Ülikooli hematoloogia kliinikumi juht professor Hele Everaus rõhutas 9. mail 2013 ERR saates Kahekõne, et eutanaasia ON TAPMINE ja eutanaasia õigustamine "valuga" ja "kannatuste leevendamisega" on hale vale, sest valu saab tänapäeval ära võtta. Everaus rõhutas, et inimlik saab elu lõpp olla vaid siis, kui see ei lõpe tapmisega, vaid armastatud lähedaste keskel. ERR, intervjuu SIIN. Kui Eesti tervishoius töötaksid vaid sellise mentaliteediga meedikud nagu dr. Everaus, kes teab ka sõnade inimlikkus ja elu pühadus tähendust, ei loeks te ka seda blogi siin. Vt. ka allpool 2013: ÜRO avaldas eriraporti ja võttis sihikule inimeste piinamise haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all.
Tagasi esiküljele SIIT
