Aadu Liivati, Tiiu Pauluse ja Oksana Granovskaja jmt jõhkrused juhtumi siseriikliku kinnimätsimise tõttu nüüd rahvusvahelise üldsuse ees
Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas võtta menetlusse minu poja, Mustamäe haiglas sügisel 2009 hukkunud Oliver Rõigase juhtumi. Vastavad dokumendid allkirjastati Inimõiguste Kohtus Strasbourgis 2. detsembril 2014, mina sain sellest teada eelmisel nädalal, kui post materjalidega. sh koopia Eesti valitsusele saadetud kirjast saabusid mind esindavasse advokaadibüroosse. Loodan südamest, et sellest saab süsteemi muutev, seadusi järgima ja inimõigusi austama sundiv õppetund mitte üksnes minu poja kallal vägivallatsenud meedikutele, sh Aadu Liivat ´ile, Tiiu Paulus ´ele ja Oksana Granovskaja ´le, samuti Ekke Nääbi´le ning mh väljamõeldisi faktide pähe esitanud Mustamäe haigla juhtkonnale, vaid ka petisteks osutunud Eesti Vabariigi kagebiitilikus stiilis tegutsenud terviseametnikele nagu Peeter Mardna sotsiaalminister Hanno Pevkuri haldusalas, riigihaiglas toimunut kinnimätsida aidanud prokuröridele eesotsas prokurör Endla Ülvistega ja juhtumi ennistamise tänavu suvel blokeerinud Kaire Jaaksonile ja Lavly Perlingule ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikele Ivi Keskülale ja Pavel Gontsarovile. Loodan, et see juhtum lõpetab inimestele nende teadmata ja nõusolekuta uimastavate ja narkootiliste ainete manustamise, ebaseadusliku tahtevastase kinniaheldamise tavahaiglas, üledooside manustamise ja elavalt inimeselt toidu ja kogu ravi, sh kopsupõletikus inimeselt antibiootikumide äravõtmise ilma ühegi seadusliku aluseta jpm, millele olen osutanud sedamööda, kuidas asjaolud on materjalidega tutvudes ja asitõendeid uurides selgunud. Eesti kuulub Euroopa Liitu aastast 2004, on aeg mõista, et demokraatlikus ühiskonnas kehtivad inimõigused ja rahvusvahelised konventsioonid mitte vaid paberil, vaid need peavad kehtima ka reaalselt, iga inimese jaoks.
Oliveri hukkumise järel esitasid asjaosalised, sh valedega haigusloo e epikriisi kokku kirjutanud dr Tiiu Paulus ja Mihkel Leiner valeväite, et enne Oliveri lootusetuks kuulutamist 28. septembril 2009 tehti talle kogu keha kompuuteruuring, mis olevatki näidanud olukorra lootusetust. Tegelikult sellist uuringut ei olnud tehtud, seda uuringut ei ole seepärast medtoimikus ega ka kriminaaltoimikus, seda pole 5 aasta jooksul vaatamata korduvatele taotlustele sh Terviseametisse esitatud, kuid sellele vaatamata on esitatud kogu menetluse käigus selle olematu uuringu järeldusi lootusetuks kuulutamise ajendina. Pärast lootusetuks kuulutamist kaks päeva hiljem, kui olime teatanud haiglast lahkumise soovist 30. sept. 2009 kogu keha uuring küll väidetavalt tehti, aga kes oli selle uuringu teinud radioloog, mida ta järeldas oma allkirjaga dokumendis ja kus on see dokument ja kus selle uuringu pildid pole teada, sest haigla eemaldas need nii medtoimikust ja neid ei esitanud PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik ka kriminaaltoimikusse, kuigi politsei küsis kõiki materjale. Enne lootusetuks kuulutamist 28. sept. 2009 25. sept. 2009 uuringu peast teinud radioloog Katrin Bakhoff ei välistanud, et tegu võib olla lihtsalt põlettikuga, kuid põletiku võimaluse jättis raviarst Mihkel Leiner tähelepanuta, varjas seda ka Oliveri eest ja lasigi 26-aastase inimese lihtsalt lootusetuks kuulutada. Lootusetuks kuulutamine andiski justkui õigustuse kohelda noort inimest Mustamäe haiglas tema elementaarseid inimõigusi rikkudes. Läks väga kaua aega, aastaid, kuni hakkasid selguma tegelikud asjaolud ja alles 2014 selgus mh tõsiasi, et täiesti kõrvaline isik, kes polnud isegi raviarst - Aadu Liivat - jagas juba tavapalatis korraldusi õdedele, milliseid psühhotroopseid jm aineid ja millistes kogustes Oliverile tema teadmata ja nõusolekuta manustada, ja tüsistuste tekkimisel raevus haiglavahetuse soovi peale pidades seda mõttetuks, misjärel tehti ka tahtevastaseid, seisundit halvendanud protseduure.
Anneli Rõigas
