Kuidas Mustamäe haiglas toimunut kinni mätsiti

Kõik siin lehel avalikustatu tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest, mille kohaselt tuleb raskete kriminaalasjade kinnimätsimise katsed avalikustada, et kinnimätsimist vältida. 


Käesolev blogi loodi 2010 kevadel pärast mitmeid seadusi rikkunud, ametialaselt asjaolusid võltsinud, isikuandmeid ja ulatuslikku laimu levitanud Peeter Mardna juhtimisel alanud kättemaksukampaaniat Mardna endises töökohas Mustamäe haiglas 2009 sügisel toimunu avalikustamise eest. Lisaks valetamisele ja ametialasele võltsimisele Mustamäe haigla 2009 juhtumis rikkus kunagises ENSVs KGBga tihedalt seotud ENSV pearadioloogi ametit pidanud Peeter Mardna ka Eesti Vabariigi korruptsiooniseadust. EVs on Mardna saanud lisaks riigipalgale Terviseametist aastaid eri haiglate nõukogudesse kuulumise kaudu ka rahalist kasu haiglatelt, kelle suhtes ta peaks teostama sõltumatut riiklikku järelvalvet. 

Vaatamata Mardna ulatuslikule valetamisele ja asjaolude võltsimisele eksperthinnangus-haldusdokumendis ei pidanud sotsiaalminister Hanno Pevkur Peeter Mardna karistamist 2010 ega ka hiljem vajalikuks.Mardna juhtimisel haldusdokumenti kirjutatud valesid koos menetlusaluste meedikute Tiiu Pauluse ja Aadu Liivati valedega levitas seejärel meedias toonane Meditsiiniuudiste töötaja Kärt Blumberg, kellele Peeter Mardna ja ta poeg Mihkel Mardna maksid seejärel 2010 sügisel tänuks 10 000 krooni oma perefondist. Pevkuri haldusalas sotsiaalministrina alanud valetamine ja võltsimine jätkus juhtumi kinnimätsimisega 2012 justiitsministriks saanud Pevkuri haldusalas riigiprokuratuuris ja seejärel 2014 kevadel siseministriks saanud Hanno Pevkuri haldusalas politseis, mis tegi juunis 2014 otsuse mitte avada kriminaalmenetlust Mustamäe haigla juhtumis prokuratuurile Marika Väli juhtimisel teadvalt vale eksperthinnangu koostanud ja esitanud EKEI ekspert-arstide suhtes. 

Seisuga juuni 2014 pole selge, millist käsuliini pidi anti politseis ja prokuratuuris 15. okt. 2009 korraldus juhtumi asjus kriminaalmenetlust mitte avada, kui kuriteoteatis politseis registreeriti. 2014 kevadel Pevkuri järel justiitsministriks asunud endine kriminaalpolitseijuht Andres Anvelt on haiglas jõhkrutsenud Aadu Liivati poliitikust poja kauaaegne otsene ülemus sotsiaaldemokraatliku erakonna piirkondlikus ühenduses. Kuriteoteatise 2009 registreerinud politseinik Eldar Bashirovi sõnul kooskõlastati kriminaalmenetluse mitteavamine 15. okt. 2009 ka riigiprokuratuuriga, mida juhtiv Norman Aas ootas tollal valitsuse otsust tema peaprokuröri ameti viieaastaseks pikendamiseks, mida valitsus detsembris 2009 ka tegi.

Juuni 2014 otsusega Anvelti juhitava justiitsministeeriumi tulevaseks kantsleriks edutatud Norman Aasa juhitav riigiprokuratuur on keeldunud korduvalt ka pooleaastase hilinemisega 2010 avatud ja 2012 prokurör Endla Ülviste poolt valede ja asjaolude võltsimisega suletud Mustamäe haigla kriminaalasja ennistamisest. Norman Aasa vastuseisu ei suutnud murda ka 2013 Riigiprokuratuurile Kaitsepolitseiametilt saadetud kaaskiri, milles osutati juhtumiga seotud prokuröride võimalikele kuritegudele Mustamäe haigla kriminaalasjas ja Patsientide Esindusühingu algatusel 2011 sügisel avatud ja 2012 suletud petisest terviseameti inspektori juhtumi menetlemisel ja sellest tulenevalt vajadusele kaaluda nende kriminaalasjade ennistamist ja lõpule viimist kooskõlas EV seadusandlusega.

PERHi arst: Julmus ja üledoosid ongi Mustamäe haiglas suurim probleem

Sügisel 2009 pärast Mustamäe haiglas Oliverile osaks saanud julmuste avalikustamist saatis Põhja-Eesti Regionaalhaigla tuntud arst emale kirja, milles kirjutas, et ebainimlikkus ja ohtlikud üledoosid, eriti intensiivpalatis on haiglas üks suurimad probleeme, ning ainult avalikustamine ja selliselt käituvate meedikute kohtusseviimine suudaks sellist ebainimlikkust murda. Tegu on oma erialal väga tuntud ja tunnustatud arstiga. Kiri on SIIN.

Patsientide Esindusühingu ülevaade ebainimlikkuse juhtumitest haiglates

9. juunil 2011 arutas Eesti Patsientide Esindusühing haiglates ebainimlikku kohtlemist kogenud, sh. ka nälga ja ravita jäetud inimeste lähedastega võimalusi haiglates vohava vastutamatuse lõpetamiseks ja objektiivse järelvalve loomiseks tervishoius. Maikuus 2011 koostas Patsientide Esindusühing (EPE) järjekordse ülevaate õuduslugudest Eesti haiglates, koondades erinevad EPE-le teada antud juhtumid. Ühing tõdes, et Eestis on mitmeid haiglaid, kus patsiente ja nende omakseid koheldakse alandavalt ja jõhkralt, patsientidele põhjustatakse julmi kannatusi teadlikult ja järjepidevalt, on juhtumeid, kui vajalikke terviseuuringuid ei tehta, ravimeid ja/või abivahendeid ei anta, vajaliku hooldamise asemel manustatakse patsientidele ülisuurtes doosides uimasteid ja või seotakse nad voodi külge kinni ja teenuse osutajad püüavad teadlikult patsiendi surma esile kutsuda kas uimastavate ravimite üledoosidega, vajalike ravimite mittemanustamisega, patsientide teadliku külmetamisega jmt. Igasugune objektiivne järelvalve ravivigade ja ebainimliku kohtlemise üle aga puudub. Nimetatud ülevaadet saab lugeda SIIT. EPE saatis ülevaate mh. ka peaminister Andrus Ansipile, sai aga vastu tema nõuniku sisutu vastuse. Juunis ja juulis 2011 koostas Eesti Patsientide Esindusühing koostöös kannatanutega ka rea ettepanekuid Riigikogule patsientide ohutuse parandamiseks vajalikest kiirematest meetmetest, kuid sisulisi muudatusi pole toimunud.

Seadusetuse ja vastutamatuse ränk hind. 1500 hukkunut aastas, aga kedagi justkui ei huvita

Pärnu haigla endise kvaliteedijuhi, arstina Soome tööle suundunud Teele Orgse poolt Tartu Ülikoolis 2010 tehtud ülevaate "Patsiendi ohutus kui teadvustamata probleem Eesti ühiskonnas" kohaselt hukkub Eestis igal aastal ravivigade tõttu hinnanguliselt 1500 inimest.  Ravivigadest ja nende vähendamise vajadusest rääkimine on aga osale nõukogude ajal hariduse saanud meedikutele tabu ja ka poliitikutele. Nagu elu on näidanud, on Eestis võimalik ka ravivigade varjamiseks inimene haiglas ära tappa ja mitte keegi ei vastuta, ka siis mitte, kui ravivead on meditsiinitoimikuga ja ravijuhiste rikkumisega tõendatavad nagu ka otsus võtta kogu ravi ja toit ära ravijuhise üliraske rikkumise järel kooma langenud elavalt inimeselt. Vt. lisa nn. meedikute Aadu Liivat ´i, Tiiu Paulus ´e ja medõde Oksana Granovskaja jõhkrustest, samuti ravivigadest ja neile järgnenud tapmisotsusest Mustamäe haiglas sügisel 2009 SIIN.

Nagu selgus 2011. aasta kevadel Patsientide Esindusühingu poolt koostatud ülevaatest, polnud tegu kaugeltki üksikjuhtumiga. Sadism ja ravivead on saanud toimuda, sest Eestis on puudunud objektiivne järelvalve tervishoius, puudub isegi patsiendikaitse seadus. Katsed luua ka Eestis objektiivse järelvalve tervishoius ning patsiendikaitse seadus on luhtunud, sest Eesti poliiitlisel juhtkonnal puudub selle vastu huvi. Ringkaitse nimel valetavad nii meedikud, tervishoiuametnikud kui ka poliitikud ja nagu näitas sügis 2012 valetavad ja võltsivad toimunu asjaolusid Eestis raskete haiglalugude kinnimätsimise nimel ulatuslikult ja teadlikult ka prokurörid.

Kui nõukogude koolitusega meedikute soovi säilitada oma puutumatus seaduste eest ka väga raskete rikkumise korral võib panna nende nõukogude ajast pärit ringkaitse varju, siis Eesti Vabariigi õigusasutuste tegevus tervishoiuvaldkonda puudutavate seaduserikkumiste eiramisel on lubamatu. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud õigusaktid, ravijuhised, Euroopa Inimõiguste Kohtu tegevuse aluseks olev Inimõiguste Deklaratsioon, rääkimata EV Põhiseadusest kehtivad siiski ka Eesti elanikele, kui väga ka selliseid juhtumeid kinni mätsida ei üritataks ja varem või hiljem peab see teadmine jõudma ka iga meediku, riigi- ja politseiametniku ning prokuröri teadvusesse.   

Vt. ka ETV eetris olnud Puutepunkt saates Mustamäe haiglas samas osakonnas mõni aasta varem lootusetuks kuulutatud Taneli ja noore mehe meedikute käest elule tagasi päästnud ajalooõpetajast ema Endla Lindmäe lugu. 186 cm mees näljutati haiglas 35 kiloseks, emale valetati, et aju ei tööta enam ja poeg seepärast toitu ei omastavat; sellel perel õnnestus viimasel hetkel Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstide valele peale saada, ja mitu kuud hiljem tuli Tanel koomast kodus välja ja on elus ning täie mõistuse juures. Peterburi jääpurikaohvri, Eesti kodaniku Milana arvasid Mustamäe haiglas lootusetuks samad "inimesed", tema näljutati 34 kiloseks, enne kui pere ta Saksamaale sai viia. Ja kui palju on olnud samasuguseid juhtumeid, võib vaid oletada, sest enamasti ohvrid enam ei kõnele. Taneli õpetlik lugu on SIIN.

Eesti on tõenäoliselt üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus isegi oma kolleegide vigu varjata aitavad kohtuarstid leiavad, et eutanaasiat ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud ja ka kirjalikes ravijuhistes kehtivad reegleid võivad Eesti arstid eirata. Enne oktoobris 2012 toimunud arstide liidu streiki korraldas Eesti Kohtumeditsiini Instituut mitu kuud omalaadse streigi märtsist augustini, lükates ligi pool aastat edasi ekspertiisitaotluse käsitlemist meedikute ravivigade hindamisel. Haiglas toimunu avalikustamise eest korraldatud kättemaksukampaanias on osalenud mitmed arstide liidu juhtliikmed, kes rikkusid kriminaalmenetluse ajal mitmeid seadusi ja valetasid ning võltsisid toimunu asjaolusid (sellega olid isiklikult seotud lisaks endiste nn. nõukogude organitega lähedalt seotud ENSV endisele pearadioloogile, EVs medjärelval(v)e inspektori ameti saanud Peeter Mardnale ka Toomas Kariis, Ralf Allikvee, Andres Ellamaa, Katrin Rehemaa). Mustamäe haigla peaarstiks on Mardna endine ülemus, Karl Vaino aegse EKP Keskkomitee tervishoiuosakonna juht Sergei Nazarenko, õendusjuhiks Aleksei Gaidajenko. Tagasi esiküljele SIIT

Uus inimõiguste raport 2012 inimeste väärkohtlemisest Eesti haiglates

Eesti Inimõiguste Keskus esitles 2012. aprillis uut aastaraportit, keskendudes avaartiklis patsientide ebainimlikule kohtlemisele mõnedes Eesti haiglates. Raport leiab, et Eesti haiglates võib esineda patsientide piinamist, kutsub valitsust suhtuma probleemi tõsiselt ja looma mh. sõltumatu organi taoliste haiglajuhtumite menetlemiseks, olukorra parandamiseks vajalike meetmete väljatöötamiseks jm. Raporti aluseks olnud põhidokumenti, Patsientide Esindusühingu 2011 ülevaadet ebainimlikust kohtlemisest 17-s tava- ja hooldushaiglas vt.siit. 18. aprillil 2012 toimus Tallinnas EPE konverents, kus arutati, millised on ootused tervishoius, mis aitaks vähendada ravivigu ja nende varjamist jpm.

Vt. ka Siim Kallase artiklit "Kui patsient pole teretulnud" siin, milles endine Eesti peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni volinik jagab oma muljeid patsiendivaenulikust Eesti tervishoiust. 

Tartu Ülikoolilt uuring korruptsioonist ja pettustest Eesti tervishoius

TÜ 2011 uuringu lisast selgub, et Oliveri haiglassemineku ja viimaseks jäetud elupäeval sügisel 2009 raputasid Mustamäe haiglat skandaalid kirurgide korruptsioonikahtlustest. Loe lisa ülalt viitest "TÜ uuring korruptsioonist tervishoius". Tagasi esiküljele SIIT

PERHis 35kiloseks näljutatud Taneli pääsemine haiglast

Saue gümnaasiumi ajalooõpetaja Endla Lindmäe poeg Tanel sattus PERHi Mustamäe haiglasse pärast avariid 2006. PERHi neurokirurgia osakonna meedikute poolt lootusetuks arvatud noor mees näljutati PERHi Keila yksuses lõpuks 35 kiloseks ja emale valetati, et poja "aju ei tööta enam". Taneli päästsid yhe ausaks osutunud meditsiiniõe poolt emale viimasel hetkel öeldud sõnad - kui te poega kohe kuju ei vii, teil teda mõne päeva pärast enam pole. Mitu kuud hiljem tuli Tanel kodus koomast välja. Taneli õõvastav lugu PERHis on siin.

Korrumpeerunud Eesti õigussüsteem ja Mustamäe haigla kriminaalasi: lisaks meedikutele ja terviseameti järelvalveametnikule valetasid ja võltsisid lõpuks ka prokurörid

Ülevaade Mustamäe haiglas Oliver Rõigase abipalvete peale talt tilguti ära võtta raevunud valvearst Aadu Liivati ähvardusest emale - "Te veel näete, see asi pöördub teie vastu!" (võttis selle ähvarduse politseis ülekuulamisel ka omaks), järgnenud kinniaheldamisest, narkoosiga uimastamisest ja kokkulepitud haiglavahetuse tühistamisest dr Ekke Nääbi poolt, ravivigadest, kooma süstimisest Oksana Granovskaja poolt, kooma langemise eel Tiiu Pauluse määratud penitsilliinisüstidest ja ravijuhise rikkumisest ja penitsilliinisüstide varjamisest Pauluse ja Granovskaja seletuskirjades  ning  Pauluse otsusest ravivigade ohvriks langenud inimene toidu ja ravita jätta ja ta surmata SIIN.

2013: Peaprokurör Norman Aas võltsinud prokuröridele appi

Teadmiseks:  Kaitsepolitsei edastas 1. märtsil 2013 Patsientide Esindusühingu juhilt Pille Ilveselt veebr 2013 saadud materjalid prokurör Kristel Eliste võltsimisest Peeter Mardna kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise otsuses riigiprokuratuuri. Peaprokurör Norman Aasa 1. aprilli allkirjaga vastusest selgub, et Aas võltsimisega vahele jäänud prokuröri karistamist vajalikuks ei pea. Juba sügisel 2011 oli peaprokurör Norman Aas jätnud vastamata, kuigi seadus seda nõudnuks, ka kirjalikule taotlusele anda Mustamäe haigla juhtumis ilmnenud korruptsioon tervishoiu järelvalves Kaitsepolitsei uurida. 

Siseministeerium teatas aga aprillis 2013 vastusena siseminister Ken-Marti Vaher ´ile saadetud taotlusele, et ei soovi selgitada, kes oli see kõrge politseiametnik, kes andis 15. okt. 2009 politseikorrapidajale Eldar Bashirovile ebaseadusliku korralduse teatada, et uurimist ei alustata ja ka sõltumatu meduuringu taotlus lükatakse tagasi, millega avati tee ulatuslikuks võltsimiseks, kuigi politseis oli registreeritud kuriteoteatis, mis sisaldas raske isikuvastase teo episoode. 

Kuidas selline asjaajamine ja seadustest möödavaatamine kõige kõrgemal riiklikul tasemel on Eestis võimalikuks osutunud ja miks sidusid end Mustamäe haigla juhtumis riigiametnikele vääritu käitumisega mitu inimest? Miks keskerakondlastest riigiametnike võltsimiste ja seadusterikkumiste suhtes muidu tähelepanelik õigusaparaat antud juhtumis selle  kinnimätsimisse  oma panuse andnud keskerakondlase Peeter Mardna rikkumistesse nii kõnekalt teisiti suhtus?Kes on see kõrge politseiametnik, kes andis Bashirovile 15.okt.2009 ebaseadusliku korralduse? Kui tavapärane kord oleks näinud ette - nagu kinnitas 2013 ka kuriteoteatise tagasilükkamisest teatanud korrapidaja, et juhtumit konsulteeritakse Põhja Prefektuuri nn. mõrvarühmaga ja prokuratuuriga, on politsei ja siseministeeriumi juhtkond, sh minister Vaher keeldunud küsimast 2009 mõrvarühma liikmetelt, kes ja mida neist Mustamäe haigla juhtumi otsuse asjus 15. okt. 2009 mäletab.     

Kinnimätsimine algas kuriteoteatist eiranud politseis ja prokuratuuris 2009

Mustamäe haiglas sügisel 2009 toimunu kinnimätsimine algas politseis ja prokuratuuris Oliveri surmapäeval 15. okt 2009, kui Põhja Prefektuur registreeeris kuriteoteatise, kuid teatise registreerunud politseikorrapidajale Eldar B-le anti hiljem ka prokuratuuriga vestelnud kõrge politseiametniku poolt korraldus teatada kuriteoteatise mittemenetlemisest ja lükata tagasi ka sõltumatu lahangu taotlus. Sel moel andsid politsei ja prokuratuur Mustamäe haigale teadlikult lisaaega ja võimaluse sobivate asitõendite tekitamiseks ja võltsimiseks. Meenutagem, et siseministriks oli sel hetkel Marko Pomerants, mees, kes mõned aastad varem sotsiaalministrina oli surunud PERHi juhiks arstihariduseta Tõnis Alliku, helistades Alliku läbisurumiseks läbi kõik PERHi nõukogu liikmed. 

Raske isikuvastase teo summutamisele asunud politsei teatas 15.okt. 2009, et kui on etteheiteid pöördutagu tervishoiuametisse nn. järelvalveametniku,  keskerakondlase Peeter Mardna poole. Järgnes skeem, mida on tõenäoliselt kasutatud raskete haiglalugude kinnimätsimiseks ka muudel kordadel - Mardna ei võtnud kannatanuga kordagi ühendust, rikkus juhtunu summutamiseks ulatuslikult ja teadlikult kehtivaid seadusi, valetas ja võltsis oma nn komisjoni järeldustes toimunu asjaolusid, kaasas toimunu kinnimätsimiseks seadust rikkudes menetlusaluste meedikute kolleege. Mardna selliste pingutuste tulemusel koostatud valed ning võltsingud lekitati mh meediasse, sh. ulatuslikult ja teadlikult juhtunu kohta laimu avaldanud Äripäeva lisa Meditsiiniuudiste töötajale Kärt Blumbergile, keda riigiametnik Mardna tänas selle eest 10 000 krooniga oma perefondist sügisel 2010. Politsei ja prokuratuur jätsid aga Mardna sellise tegevuse igasuguse karistuseta.

2012: ametialaselt võltsinud Mardna jäeti karistuseta, sest võltsisid ka prokurörid 

Veelgi enam - kriminaalasja lõpetamise määrustes kasutasid nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste, kohtumeditsiini ekspert Marika Väli, riigiprokuratuur kui ka sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla mitmeid Mardna poolt kuriteo summutamiseks välja mõeldud ettekäändeid. Just Mardna poolt lendu lastud väljamõeldisega, et noore inimese tahtevastane kinniaheldamine, mida alguses üldse eitati, olla seotud "teadvushäirega" otsustati summutada seadusevastast kinnisidumist. Oliveri omakäeliselt kirjutatud ahastavate abipalvete vastu (palun tee mind lahti, miks kinni) huvi ei tuntud. Kuigi kinniaheldamine toimus Oliveri abipaveid eiranud ja nende peale vihastanud Aadu Liivati ähvarduse järel - "te veel näete, see asi pöördub teie vastu", mille Liivat oli sunnitud ka omaks võtma, kulutati selle mitme õe poolt psühhopaadiks nimetatud meediku ülekuulamiseks vaid 50 minutit, mille jooksul kõige ebameeldivamaid küsimusi ei esitatudki.

Oliveri alasti keha oktoobrikuises külmas lahtise akna all külmetanud õde Kristina Raagmets jäeti oma piinamistoimingu asjus üldse üle kuulamata - tegu on sama õega, kes ütles, et "vahet pole, mis on - nagunii sureb ära".

Üle kuulamata jäeti ka õde Natalja Merzlikina, kes pärast Liivati ähvardust ütles emale Oliveri kuuldes, et mingit haiglavahetust pole vaja ja kui ema Mustamäe haiglast lahkuks, "läheksid asjad teie pojaga kiiresti", millest nähtus selgelt, et Mustamäe haiglas teavad õed hästi, milliste meetoditega patsientidest "kiiresti" vajadusel "lahti saadakse". Õde Irina Jakovlevat, keda Merzlikina ja Liivati käitumine väga pahandas ja kes rääkis avameelselt ka ravivigadest enam üle kuulata ei õnnestu - temast sai poolteist aastat hiljem, kui ta oli töölt Mustamäe haiglas juba lahkunud meedikute kätte 28-aastase patsiendina rutiinse protseduuri läbi sattudes suvel 2011 ootamatult üliraske ajukahjustusega liikumis- ja kõnevõimeta invaliid (Vt. Irinaga juhtunut ka allpool). 

Sügisel 2009 eutanaasiaotsuse teinud ja selle ka rakendanud Tiiu Pauluse kasuks jäeti kriminaalmenetluse raames teadlikult üle kuulamata ka nälga ja ravita jäetud patsiendile ajusurma testi teinud meedikud, kes vastavat protokolli ei allkirjastanud, kuna Oliver oli reageerinud ka politseis tunnistusi andud tunnistajate nähes ka nälga ja toiduta jäetuna mitme tunnistaja juuresolekul korduvalt ema kõnele, kuid toitu ja ravi tagasi ei pandud. Jne jne. Eranditult kõik sügisel 2009 avalikkuse ette jõudnud seigad haiglas toimunust vastasid tõele, kuid tõde kedagi ei huvitanudki ning kinnimätsijate põhitegevus kulus juhtunu summutamisele. 
Üle kuulamata jäeti ka dr. Ekke Nääb, kes tühistas oma puhkusele kadunud ülemuse Mihkel Leineri raske ravivea selgumise järel pere poolt kokkulepitud haiglavahetuse ja kelle ajal oli antud õdedele korraldus hoida Oliveri mitu päeva kinniaheldatult.

Nädal pärast kinniaheldamist, Tiiu Pauluse esimesel tööpäeval raviarstina 12.10.2009 andis Paulus korralduse süstida Oliverile penitsilliini, ning kuigi penitsilliini ravijuhis keelab igaveseks penitsilliinishoki vältimiseks penitsilliini manustamisega jätkamise, kui esimese süsti järel peaks tekkima probleeme hingamis ja /või südamega, mis ka tekkisid ja on medtoimikuga tõestatavad, süstis Paulusega konsulteerinud Oksana Granovskaja seejärel uue annuse penitsilliini, mille tagajärjel langes Oliver 12.10.2009 õhtul kooma. Järgmisel hommikul 13.10.2009 otsustas Paulus teha Oliverile eutanaasia ja võtta talt ära kogu ravi ja toit.

Kuigi Oliverilt kogu toidu, ravi ja joogi äravõtmine 13. 10.2009 hommikul olukorras, kus ta oli elav inimene on üheselt tõestatud, kasutasid riigiametnikud Endla Ülviste, Marika Väli ja nende sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla Mustamäe haiglas toimunu kinnimätsimiseks teadlikke valesid, viidates "tunnistaja Pauluse" viidatud nt olematule konsiiliumi otsusele selle teo eel, kuigi sellist konsiiliumi ei toimunud ja selle kohta pole ka mingit dokumenti ei medtoimikus ega kriminaaltoimikus.

2012/2013/juhtumi kinnimätsinud prokurörid manipuleerisid ja valetasid ka meediale ja avalikkusele

Kõige ülaltoodu taustal, olukorras, kus valdav osa vajalikest menetlustoimingutest jäeti lihtsalt tegemata, eirati tõendeid, võltsiti toimunu asjaolusid ka siis, kui see on vastuolus medtoimiku materjalidega oli Põhja Ringkonnaprokuratuuril häbematust teatada kriminaalmenetluse lõpetamise järel sügisel 2012 pressiesindaja vahendusel ajakirjandusele, et "piinamine ja ohtu asetamine ei leidnud kriminaalmenetluse käigus kinnitust".

Patsientide Esindusühingu juhi Pille Ilvese pöördumise järel 2011 täiendavalt algatatud, antud juhtumis teadlikult mitmeid seadusi rikkunud, valetanud ja võltsinud Peeter Mardna kriminaalasjas võltsis 2012 sügisel selle kriminaalasja lõpetamise otsuses teadlikult Mardna kasuks asjaolusid ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristel Eliste. Eliste valetas määruses ja ka ajakirjandusele, et Mardna sõnu pole talletatud, kuigi teadis, et lindistus on olemas, mis oli prokuröri teadlik vale.

Eesti kriminaalseadustik näeb ette riiklikku järelvalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise eest või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise eest ka kriminaalkaristuse, kuid üdini korrumpeerunud Eesti tänases õigusruumis ei ole sellise seaduse rakendamist isegi võimalik loota.

Läks enam kui 3 aastat, kui alles detsembris 2012 kinnitas politsei lõpuks järjekordse pöördumise järel, et menetlemata jäetud kuriteoteatis 15. okt 2009 tõesti Põhja Prefektuuris registreeriti ning see sisaldab ka selgesõnaliselt kuriteo tunnuseid. Paraku ei ole politsei seisuga jaanuar 2013 jätkuvalt suutnud meenutada "salvestiste kadumise ja halva mälu" ettekäändel selle kõrge politseiametniku ja prokuröri nimesid, kelle otsusel rikuti seadust, jäeti kuriteoteatis menetlemata ja anti haiglale võimalus võltsida asitõendeid.

Mitu politseinikku ütles menetluse ajal, et vähemalt Tallinnas summutataksegi rasked haiglalood prokuratuuris ja nii läkski. Juhtunu menetluse, täpsemalt selle kinnimätsimise käik näitab, et kui meedikud teevad Eestis raskeid ravivigu ja soovivad neid varjata, siis patsiendi tapmine samas haiglas annabki haiglale hea võimaluse juhtunu summutamiseks ise tõendeid tekitada ja vajadusel ka võltsida ning kõik see toimub politsei ja prokuratuuri teadmisel. Just eelmainitu taustal on ka arusaadav, miks Mustamäe haigla tühistas raskete ravivigade selgumise järel juba kokkulepitud haiglavahetuse ega lasknud Oliveri ka koju viia - eesmärk oli üks ja selle tulemuseks õõvastav kuritegu, mille kinnimätsimisega sidus end lõpuks lisaks asjaosalistele meedikutele - Aadu Liivat, Tiiu Paulus, Oksana Granovskaja ka terve hulk teisi meedikuid ja ametnikke ning ka poliitikuid, kelle jaoks üks inimelu, rääkimata inimõigustest, EV Põhiseadusest, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonist, muudest seadustest ja aususest mitte midagi väärt pole.

Professor Hele Everaus: eutanaasia ON TAPMINE

Tartu Ülikooli hematoloogia kliinikumi juht professor Hele Everaus rõhutas  9. mail 2013 ERR saates Kahekõne, et eutanaasia ON TAPMINE ja eutanaasia õigustamine "valuga" ja "kannatuste leevendamisega" on hale vale, sest valu saab tänapäeval ära võtta. Everaus rõhutas, et inimlik saab elu lõpp olla vaid siis, kui see ei lõpe tapmisega, vaid armastatud lähedaste keskel. ERR, intervjuu SIIN. Kui Eesti tervishoius töötaksid vaid sellise mentaliteediga meedikud nagu dr. Everaus, kes teab ka sõnade inimlikkus ja elu pühadus tähendust, ei loeks te ka seda blogi siin. Vt. ka allpool 2013: ÜRO avaldas eriraporti ja võttis sihikule inimeste piinamise haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all.
Tagasi esiküljele SIIT

PERHis võrreldes TÜ Kliinikumiga oluliselt suurem suremus

2009. aastal oli Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kokku 35 480 patsienti, kellest haiglas suri 1359. Tartu Ülikooli kliinikumis oli samal ajal patsiente tuhandeid rohkem - 42 878, kellest suri 803. Kui patsiendi ohutust ja patsiendi õigusi - ja paljude patsientide kogemuse kohaselt ka lihtsalt inimlikkust - enam väärtustavas TÜ Kliinikumis suremus-kordaja 2009 aastal langes võrreldes 2008. aastaga (vastavalt 1,7 ja 2,0), siis PERHis niigi kõrge suremuskordaja hoopis tõusis (3.8 ja 3.6). Täielikult võrreldavaiks saaks numbreid lugeda, võrreldes suremust sarnaste juhtumite korral. Kindlasti mõjutab aga suremust ka ohutusnõuete täitmine ja meedikute mentaliteet inimelu, sh raskelt haigestunud inimeste elu väärtustamisel. Vt. lisa EE, 17. dets. 2010.

CNN/ Meedik-mõrtsukate hingel enamasti palju ohvreid

Järjekordne avalikuks tulnud õõvastav lugu endale Looja rolli võtnud mõrtsukmeedikutest - Ameerika mandril tapsid kaks meedikut kahes haiglas vähemalt 16 patsienti, kelle mõrva nad ka omaks võtsid. Ka viimastel aastatel Euroopas, sh Suur-Britannias ja Hispaanias ilmsikstulnud meedik-mõrvarite juhtumid on osutanud, et lõpuks vahele jäänute hingel on enamasti palju inimelusid. Juhtum osutab taas, kui lihtne on haiglas inimesi tappa - tuleb vaid teada, mida süstida või mida tilgutianumasse lisada vmt. CNN lugu siin. Tagasi esiküljele siit.

2013: ÜRO avaldas eriraporti ja võttis sihikule inimeste piinamise haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all

ÜRO avaldas märtsis 2013 eriraporti inimeste ebainimlikust kohtlemisest, piinamisest ja inimõiguste rikkumistest haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all. ÜRO osutab, et rahulolematus inimeste põhiõiguste rikkumistega ja piinamisena käsitletavad tegevused mõnedes tervishoiuasutustes on tõusnud eriti teravalt päevakorda viimastel aastatel. Globaalse arutelu inimõiguste rikkumistest haiglates algatanud ÜRO rõhutab, et "Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane ÜRO konventsioon" kehtib ka tervishoiuasutustes. ÜRO kutsub riike järgima seadusi, uurima põhjalikult piinamisjuhtumeid ja inimeste põhiõiguste rikkumisi tervishoiuasutustes ning karistama taolist tegevust praktiseerivaid meedikuid. ÜRO eriraportit saab lugeda siin.

Vahetult pärast ÜRO 2013 raporti esitlemist jõudis maailma avalikkuse ette järjekordne lugu sellest, kui lihtne on meedikutel, eriti haiglate intensiivpalatites inimesi tappa, kui arstid ja õed ei pea kinni seadustest ning võtavad endale ise õiguse otsustada, kelle elu ja millal nad lõpetavad. Järjekordse vahelejäänud mõrtsukasarstiga tegid koostööd ka mõned teised arstid ja õed, kes on samuti saanud süüdistuse ja kelledele jagati patsientide tapmise korraldusi mh ka telefoni teel. See järjekordne jõhker haiglalugu, seekord Brasiilias, kus juba mitme inimese tapmises süüdistuse saanud intensiivpalati naisarst Virginia Soares de Souza ´t kahtlustatakse kokku ligi 300 inimese tapmises toob mh hoiatavalt esile veel ühe meetodi, mida inimeste tapmiseks intensiivpalatites on kasutatud -  vt. Reutersi ülevaadet siin. 

Tagasi esiküljele SIIT